← Eesti

2-22-106048/14

Obsah (11)§ 637§ 187§ 405§ 444§ 231§ 238§ 162§ 174§ 147§ 4881§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

§ 187

lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava väljajätmine

§ 405

lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: [---] 9) teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus menetleb hagi selle hinnast tulenevalt oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa 1.

§ 444

lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused. 2. Hageja on põhjendanud hagiavaldust sõiduki registreerimismärgiga xxx parkimisega 22.05.2019 Tallinnas Tammsaare Ärikeskuse territooriumil, 15.02.2021 Tallinnas Kristiine Keskuse territooriumil ja 02.04.2021 Tallinnas Haabersti Rimi territooriumil (dtl 33). Kostja ei vaidle vastu hageja väitele selle kohta, et kostja parkis oma sõidukit registreerimismärgiga xxx 22.05.2019 Tallinnas Tammsaare Ärikeskuse territooriumil, 15.02.2021 Tallinnas Kristiine Keskuse territooriumil ja 02.04.2021 Tallinnas Haabersti Rimi territooriumil (dtl-d 109, 139). Kohus leiab, et asjaolud ei vaja eraldi tõendamist, sest pooled nende üle ei vaidle (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

  1. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 22.05.2019 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale Tammsaare Ärikeskuse parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest Tammsaare Ärikeskuse territooriumi sissesõidul liiklusmärgi 578a olemasolu, mis tähistab tasulist parkimist (dtl-d 78, 79). Samuti nähtub hageja esitatud fotost, et liiklusmärk 578a on paigaldatud ka parkimisalale (dtl 80). Hageja esitatud fotodest nähtub, et parkimisala sissesõidule olid paigaldatud infotahvlid parkimistingimustega (dtl-d 78, 79). Kostja ei ole vaidlustanud parkimistingimuste avaldamist infotahvlil. Tammsaare Ärikeskuse territooriumi parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „
  2. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel 2

(7)antuks“ (dtl-d 78, 145). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 22.05.2019 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kohus leiab, et parkimisleping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. VÕS § 37 lg 1 kohaselt on tüüptingimuste lepingu osaks muutumise eelduseks see, et teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Hagist nähtuvalt tugineb hageja sellele, et pooltevaheline leping on sõlmitud tüüptingimustel, kusjuures lepingu sõlmimine on toimunud tüüptingimustes sätestatud korras. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  1. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest maksma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefooniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl-d 78, 45, p 4). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  2. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 30 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl-d 78, 45, p 5). Parkimisalale sissesõidul asuval infotahvlil on märgitud: „Parkimiskioskis sõiduki registreerimisel parkimine 2h tasuta“ (dtl-d 78-79). Samuti on samasisuline teave märgitud parkimisalal paiknevatel infotahvlitel (dtl-d 81-83). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimise algust registreerinud parkimiskioskis (dtl-d 33, 123). Kostja vaidleb hagile vastu põhjendusel, et kostja oli parkimise alguse fikseerinud parkimiskellaga (dtl 109). Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt ei olnud sõiduki kasutajatel õigust fikseerida parkimisaja algust parkimiskellaga. Seejuures ei nähtu hageja esitatud fotodelt, et parkimisalale oleks olnud paigutatud liiklusmärke 577a või 577b. Vastupidi, parkimisala sissesõidul on olnud märgitud üheselt mõistetav teavitus, mille kohaselt on parkimiskioskis sõiduki registreerimisel parkimine 2h tasuta (dtl-d 78-79). Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimistingimustega ettenähtud kohustuste täitmisest on vabastatud Tammsaare ärikeskuse kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust mitte parkida ilma parkimisõigust omamata. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 30 eurot tasumist.
  3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 15.02.2021 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale Kristiine Keskuse parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 10 eurot tasumist. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest Kristiine Keskuse territooriumi sissesõidul liiklusmärgi 577b olemasolu, mis tähistab parkimisalal parkimiskella kasutamise kohustuslikkust (dtl-d 89, 146). Hageja esitatud fotodest nähtub, et parkimisala sissesõidule olid paigaldatud infotahvlid, milles teavitatakse parkimistingimuste asumisest parklas (dtl-d 89, 146). Parkimistingimuste parklas asumine nähtub samuti hageja esitatud fotodelt (dtl-d 89-90, 147-150). Kostja ei ole vaidlustanud parkimistingimuste avaldamist parklas asuvatel infotahvlitel. Kristiine Keskuse territooriumi parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „
  4. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi 3
(7)Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“ (dtl-d 89-90, 147-150). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 15.02.2021 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  1. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava originaaldokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl-d 89-90, 147-150). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  2. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude. Leppetrahvi tasumine ei asenda parkimistasu maksmist“ (dtl-d 89-90, 147-150). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimise algust fikseerinud parkimiskellaga (dtl-d 33, 123). Kostja ei vaidlusta parkimiskellaga parkimise alguse fikseerimata jätmist. Parkimiskella puudumine nähtub hageja esitatud fotodelt (dtl-d 53-59). Kostja on avaldanud, et ta oli Kristiine Keskuse klient ning et parklas on alati vaba ruumi palju, niisama sinna keegi ei pargi, ikka asja pärast, et poes käia (dtl 109). Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt oli sõiduki kasutajatel kohustus fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga. Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisaja parkimiskellaga fikseerimisest on vabastatud Kristiine Keskuse kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust fikseerida parkimise algus parkimiskellaga. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10 eurot tasumist.
  3. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et hageja ja kostja sõlmisid sõiduki registreerimisnumbriga xxx parkimiseks 02.04.2021 parkimislepingu, kui kostja sisenes hageja hallatavale Haabersti Rimi parkimisalale. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumise eest leppetrahvi 10 eurot tasumist. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest Haabersti Rimi territooriumi sissesõidul liiklusmärgi 577b olemasolu, mis tähistab parkimisalal parkimiskella kasutamise kohustuslikkust (dtl 91). Hageja esitatud fotodest nähtub, et parkimisala sissesõidule olid paigaldatud infotahvlid, milles teavitatakse parkimistingimuste asumisest parklas (dtl 91). Parkimistingimuste parklas asumine nähtub samuti hageja esitatud fotodelt (dtl-d 92, 151-154). Kostja ei ole vaidlustanud parkimistingimuste avaldamist parklas asuvatel infotahvlitel. Haabersti Rimi territooriumi parkimistingimuste punkt 1 sisaldab järgmises sõnastuses tingimust: „
  4. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi „Parkimise korraldaja“) ning sõiduki kasutaja (edaspidi „Sõiduki kasutaja“) vahel sõlmitakse leping (edaspidi „Parkimisleping“) alljärgnevatel tingimustel (edaspidi Parkimislepingu tingimused). Parkimise korraldaja väljendab Parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust Parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb Parkimise korraldaja Sõiduki kasutaja nõustumuse Parkimislepingu sõlmimiseks Parkimislepingu tingimustel antuks“ (dtl-d 92, 151-154). Kohus on seisukohal, et kostja poolt sõiduki parkimisega on hageja ja kostja sõlminud 02.04.2021 parkimislepingu infotahvlil märgitud parkimislepingu tingimustel. Parkimistingimuste punkt 4 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  5. Sõiduki kasutaja on kohustatud Parkimise korraldajale parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust 4
(7)andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil või vastaval infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist parklasse asetama koheselt parkimise õigust tõendava originaaldokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui Parkimise korraldaja võimaldab infotahvlil märgitud aja ulatuses Parkimise korraldaja opereeritaval parkimisalal tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algus sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nähtavale kohale paigaldatud parkimiskellal fikseerida“ (dtl-d 92, 151-154). Parkimistingimuste punkt 5 sisaldab järgmise sisuga tingimust: „
  1. Parkimislepingu rikkumise korral kohustub Sõiduki kasutaja tasuma Parkimise korraldajale leppetrahvi 40 eurot. Rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest esitada uue leppetrahvinõude“ (dtl-d 92, 151-154). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja ei olnud parkimise algust fikseerinud parkimiskellaga (dtl-d 33, 123). Kostja ei vaidlusta parkimiskellaga parkimise alguse fikseerimata jätmist. Parkimiskella puudumine nähtub hageja esitatud fotodelt (dtl-d 62-71). Kostja on avaldanud, et ta oli Haabersti Rimi klient ning et parklas on alati vaba ruumi palju, niisama sinna keegi ei pargi, ikka asja pärast, et poes käia (dtl 109). Kohus leiab, et parkimisala sissesõidul ja parkimisalal paiknevatel liiklusmärkidel ja infotahvlitel avaldatu kohaselt oli sõiduki kasutajatel kohustus fikseerida parkimisaja algus parkimiskellaga. Parkimistingimustest ei nähtu, et parkimisaja parkimiskellaga fikseerimisest on vabastatud Haabersti Rimi kliendid. Eeltoodust tulenevalt on kostja rikkunud parkimistingimuste punktis 4 sisalduvat kohustust fikseerida parkimise algus parkimiskellaga. Kostja ei ole kohtule avaldanud asjaolusid, mis annavad kostjale aluse keelduda leppetrahvi tasumisest või millest nähtub leppetrahvi tasumise nõudeõiguse minetamine hageja poolt. Samuti ei ole kostja taotlenud leppetrahvi vähendamist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 10 eurot tasumist.
  2. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulude 1,50 eurot tasumist. Hageja põhjendab nõuet Transpordiametile ja rahvastikuregistrile tehtud päringutega ning kostjale e-kirja teel 29.04.2021 nõudekirja saatmisega (dtl 37, nõudekiri dtl 99). Kostja on avaldanud, et talle on saadetud ainult üks meeldetuletus 29.04.2021, mis oli 22.05.2019 parkimise kohta (dtl 109). Kohus leiab eeltoodut arvestades, et pooled ei vaidle vähemalt ühe meeldetuletuskirja saatmise üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (

§ 231lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Hageja on teinud toiminguid võla sissenõudmiseks, mistõttu on tal õigus nõuda sissenõudekulude hüvitamist VÕS § 128 lg 3 ja 1132 lg 2 p 1 järgi. Hageja nõue jääb seaduses sätestatud piiridesse. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt 1,50 euro tasumist. 7. Kostja on esitanud väite, et hageja valetab hagis. Kostja on avaldanud, et ainult ühe parkimisepisoodi kohta on kostjale saadetud meeldetuletus. 29.04.2021 on saadetud meeldetuletuskiri parkimise kohta 22.05.2019 Tammsaare ärimaja parklas (dtl 109). Hagist nähtuvalt on hageja avaldanud, et ta on saatnud kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta (dtl 33). Hageja on hagi lisana esitanud 29.04.2021 e-kirja (dtl 99). Sama nõudekirja saatmisele on hageja osundanud ka hagi punktis 4.4 (dtl-d 36-37). Hagist nähtuvalt ei ole hageja avaldanud, et ta on saatnud lisaks 29.04.2021 nõudekirjale muid nõudekirju. 29.04.2021 nõudekirja saamist on kostja ise kinnitanud (dtl 109). Seega ei ole hageja avaldanud valeväiteid kostjale meeldetuletuskirjade või nõudekirjade 5

(7)saatmise kohta. Hageja on avaldanud, et esitas kostjale leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumiste tuvastamist, paigutades need sõiduki kojamehe vahele (dtl 36). Kostja on teadete kojamehe vahele panemist ise kinnitanud (dtl 139). Samuti nähtub dokumendi kojamehe vahele panek hageja esitatud fotodest (dtl-d 41, 48, 53, 62, 63). Seega ei ole hageja avaldanud valeväiteid leppetrahvinõuete kostjale esitamise kohta.
  1. Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt 22.05.2019 parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 30 eurot tasumist, 15.02.2021 parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 10 eurot tasumist, 02.04.2021 parkimislepingu rikkumise eest leppetrahvi 10 eurot tasumist ning sissenõudekulude 1,50 eurot tasumist. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 51,50 eurot.
  2. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

§ 238

lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 10.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. 11.

§ 174

lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud.

§ 147

lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on taotlenud menetluskulude riigilõivu 100 eurot kindlaksmääramist. Riigilõivuseaduse lisa 1 järgi kuulub hagiavalduselt hinnaga kuni 350 eurot tasumisele riigilõiv 100 eurot. Seetõttu oli riigilõivu 100 eurot tasumine vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruseks 100 eurot ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Hageja on taotlenud lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu olnud 265 minutit (4,417 tundi). Lepingulise esindaja tasumäär on 80 eurot tunnis. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja lepingulise esindaja kulu 353,36 eurot kindlaksmääramist (4,417x80=353,36). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole vastavuses toimingute mahu, kohtuasja vähese mahu ning keerukusastmega. Kohtu hinnangul on hageja esitanud asjas tüüphagi, mille koostamise põhjendatud ajakulu on asja vähest õiguslikku keerukust ja mahtu arvestades maksimaalselt 1 tund ja 45 minutit. Kostja vastuse mahtu ning kostja sisuliste vastuväidete puudumist arvestades on kostja seisukohaga tutvumise, analüüsi, sellele vastuse koostamise, lisade komplekteerimise ning kohtule esitamise põhjendatud ajakulu maksimaalset 50 minutit. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu on 240 minutit (265-15-10=240) ehk 4 tundi. Kohus leiab, et õigusvaidluse vähest keerukusastet arvestades ei ületa hageja lepingulise esindaja tasumäär 80 eurot tunnis sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 320 eurot (tunnitasu 80 eurot x ajakulu 4 tundi = 320 eurot) ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse lepingulise esindaja kulu 33,36 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramist ja väljamõistmist.

§-s 4842 nimetatud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse avaldaja menetluskulude katteks välja siis, kui kohus teeb maksekäsu või lõpetab maksekäsu kiirmenetluse võla tasumise tõttu

§ 4881ettenähtud juhul.

Hageja esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse alusel algatatud maksekäsu kiirmenetluses ei tehtud maksekäsku ega lõpetatud menetlust võla tasumise tõttu. Seetõttu ei ole hagejal õigus nõuda maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot hüvitamist. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda 6

(7)menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt.

Kohus rahuldab avalduse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 420 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.