Obsah (11)

§ 218§ 275§ 12§ 281§ 21§ 203§ 121§ 15§ 56§ 63§ 47

4-22-2303 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. septembril 2022 Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-2303 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sek

§ 218

lg 1; § 275 lg 1 Asja läbivaatamise aeg ja koht 29.08.2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 218

lg 1 ja § 275 lg 1 alusel rahatrahv 40 trahviühiku otsuse sisu ulatuses, s.o 160 eurot Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-dest 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON

1. Jätta Artur Grigorovi kaebus rahuldamata.
2. Tühistada Tartu Vangla 27.06.
3. a otsus väärteoasjas nr 650022000049 osas, milles Artur Grigorovile mõisteti liitkaristus.
4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Artur Grigorovile

§ 218

lg 1 järgi rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ning

§ 275lg 1 järgi rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. 4-22-2303 Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist Jaano Paluoja koostas 27.05.2022 väärteoprotokolli Artur Grigorovi suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette seda, et tema, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas ning viibides eeluuritavate eluhoone põhjapoolses jalutusaias, viskas kiviga 07.03.2022 kella 10:55-11:00 ajal vastu eeluuritavate eluhoone kambri nr XXX klaasakent, mille tagajärjel tekkis aknaklaasi mõra. Klaasi lõhkumisega tekitas A. Grigorov Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju 40,70 eurot. Seega pani A. Grigorov aknaklaasi lõhkumisega toime karistusseadustiku (edaspidi

) § 203 lg 1 rikkumise. Kuivõrd tekitatud kahju jääb tulenevalt

§ 12

¹ p-st 1 alla olulise kahju määra (4000 eurot), on tegu kvalifitseeritav

§ 218lg 1 järgi, s.o varavastane süütegu väheväärtusliku asja vastu.

Samuti Artur Grigorov, olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, ütles 20.03.2022 kella 11:22 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna ruumis nr XXX ametiülesandeid täitvale xxxx E.T-le(T) järgmist: „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“. Sellega solvas A. Grigorov vanglaametniku au ja väärikust. Eelnimetatud tegevusega solvas A. Grigorov avalikku korda kaitsvat võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega ja pani seeläbi toime karistusseadustiku § 275 lg 1 sätestatud väärteo. 2. Tartu Vangla 27.06.2022. a otsusega määrati A. Grigorovile

§ 218

lg 1 ja § 275 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 eurot. 3. A. Grigorov vaidlustas otsuse Tartu Maakohtule esitatud kaebusega, milles märgib esmalt, et kuigi menetleja väitel võttis A. Grigorov akna lõhkumises süü omaks, ei ole ta tegelikult seda teinud, kuna ta ei ole midagi lõhkunud. A. Grigorovi sõnul on E. T.ja K. R. andnud tema vastu valeütlusi. Menetlusalune isik palub kohtuistungile kutsuda A. T., kes saab tunnistada, et akent ei lõhkunud A. Grigorov, vaid A. T. ise. Seoses võimuesindaja solvamise etteheitega märgib A. Grigorov, et E. T. hakkas ise teda ahistama ja provotseerima, teades, et A. Grigorov ärritub kergesti. A. Grigorov palub end nii

§ 218

lg 1 kui ka § 275 lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises õigeks mõista. 4. Kohtuväline menetleja palub oma 15.07.2022 kohtule esitatud seisukohas jätta menetlusaluse isiku esitatud kaebus rahuldamata ja Tartu Vangla otsus muutmata. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et

§ 281lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemine on tõendatud E.

T. ütlustega ning K. R.õiendiga. Samuti on tõendatud see, et A. Grigorov solvas E. T. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et E. T.oleks A. Grigoroviga provotseerivalt suhelnud või teda ahistanud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et A. Grigorovi kaebus on ennast õigustav ja esitatud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Kohtuotsuse põhjendused 5. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). Kõigepealt analüüsib kohus

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo (I) ja

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toime panemisega seotud küsimusi (II) ning seejärel lahendab karistuse küsimuse (III). (I)

1. Esmalt heidetakse A. Grigorovile ette seda, et viibides Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone põhjapoolses jalutusaias, viskas ta kiviga 07.03.2022 kella 10:55-11:00 ajal vastu 2 4-22-2303 eeluuritavate eluhoone kambri nr XXX klaasakent, mille tagajärjel tekkis aknaklaasi mõra. Klaasi lõhkumisega tekitas A. Grigorov Riigi Kinnisvara AS-le varalist kahju summas 40,70 eurot.
2. Tunnistaja E.T. sõnul (tl 82) mäletab ta, et oli episood, kus teadaolevalt kinnipeetav koos teise kinnipeetavaga loopis jalutusaedikus ühe elukambri akent. Hiljem toimus tunnistaja ja kinnipeetav A. Grigorovi vahel vestlus, mille käigus tunnistaja küsis, et kes akna lõpuks puruks viskas, siis kinnipeetav A. Grigorov tunnistas, et tema see ise oligi. Tunnistajale ei meenunud, et ta ka A. T. akna lõhkumise teemal nelja silma all oleks vestelnud, kuid teab, et vestles A. Grigoroviga, kes ise isiklikult tunnistas, et tema selle akna puruks loopis. See info, et mõlemad kinnipeetavad neid aknaid loopisid, oli tunnistaja sõnul tuvastatud juba eelnevalt. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse vastavaid sätteid. Üldise reegli alusel ei käsitata teiselt isikult kuuldut süüteomenetluses tõendina. KrMS § 66 lg 21 nimetab sellest reeglist erandid. Tõendina saab arvestada teiselt isikult kuuldut mh siis, kui teiselt isikult kuuldus sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või see oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Kohus hindab E.T.ütlused lubatavaks tõendiks.
3. Asja lõhkumise akt nr TA 06-22 (tl 28) tõendab, et 07.03.2022 on ruumi XXX aken kinnipeetava A. Grigorovi poolt lõhutud ning tekitatud kahju suurus on 40,70 eurot.
4. 29.03.2022 koostatud vaatlusprotokollist (tl 30-34) Tartu Vangla videovalesüsteemi süüdimõistetute eluhoone valvekaamerate XXXX jalutusaedik (põhja tiib) ja kamber XXX videosalvestuste vaatlusega nähtub, et kinnipeetavad A. Grigorov ja A.T.viibivad jalutusaedikus ja korjavad maast kive. A. Grigorov viskab parema käega kivi E-maja suunas, kus asub kambri nr XXX aken. A. Grigorov viskab veel ühe korra kivi sama suunas. Seejärel viskab A.T. kivi samas suunas. Kinnipeetavad korjavad uuesti maast kive, seejärel viskab A.T. kambri XXX suunas kivi ning siis ka A. Grigorov viskab kolmandat korda ja veel ka neljandat korda kivi ikka samas suunas. Teiselt videosalvestiselt nähtub, kuidas K.L. ärkab kambris nr XXX ja tõuseb voodist püsti ning vaatab kambri akent, mille klaas on lõhutud.
5. Tunnistaja K.L. sõnul (tl 83) ta magas ning kuulis siis, kuidas mingid paugud käivad. Üles ärgates nägi ta, et aken oli katki ja sellel oli mõra sees.
6. A.T.on keeldunud kohtueelses menetluses ütlusi andmast põhjusel, et need võivad kahjustada teda ennast (tl 27). Samuti pole kohtul õnnestunud A. T. ei telefoni ega e-posti teel kätte saada ning A.T. 29.08.2022 toimunud kohtuistungile ei ilmunud.
7. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles osas, et A. Grigorov koos A. T-ga jalutusaedikus olles maast kive korjasid ja neid maja suunas viskasid. Ka puudub vaidlus selles, et kiviga tabati kambri nr XXX klaasakent ning selle tagajärjel tekkis aknaklaasi mõra. A. Grigorov on kohtuistungil ka ise tunnistanud, et nad ei tahtnud kive akna suunas visata, kuid kivi lendas kogemata vastu akent ning aken läks natukene katki. Küll aga on pooltel erinev nägemus sellest, kelle visatud kivi tõttu aken katki läks – kohtueelne menetleja heidab tegu ette A. Grigorovile ning viimane A. T-le.
8. Samamoodi nagu kuritegude täideviimine, võib ka väärtegude täideviimine aset leida kaastäideviimise vormis vastavalt

§-le 21 (Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 5.vlj. Tallinn: Juura 2021, § 23 punkt 2).

§ 21

lg 2 sätestab, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana 3 4-22-2303 (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud (RKKKo nr 3-1-110-15 p 12). Oluline on, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 lause 1 terminis "kooskõlastatult".

Riigikohus on asunud seisukohale, et kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (RKKKo nr 31-1-108-06 p 8). 14. Kohus on seisukohal, et antud juhtumi puhul on A. Grigorovi ja A.T.tegevus olnud ühine ja kooskõlastatud. Mõlemad korjasid maast kive ja loopisid neid peaaegu et vaheldumisi vangla akna suunas. See, kelle visatud kivi aknasse mõra tekitas ehk tõi kaasa

§-s 203 sätestatud tagajärje, ei oma antud juhul tähtsust – piisab, et kinnipeetavad tegutsesid kooskõlastatult ning lisasid mõlemad tagajärje saabumisse oma teopanuse. Isegi kui A. Grigorovi kivi akent ei lõhkunud, oleks talle käesoleva episoodiga seoses omistatav ka kaaskinnipeetava A.T.poolt tehtu, kuivõrd tegutseti ühiselt, A. Grigorov valitses samuti tegu ja sündmuse selline kulgemine oli tema kontrolli all. Menetlusalune isik tunnistas ametnikule, et aken purunes just tema viske tulemusena, mis tingiski väärteoetteheite tegemise vaid A. Grigorovile. 15. A. Grigorov pani selle teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Visates kive akende suunas pidas ta võimalikuks akna purunemist. 16. Seega pani A. Grigorov toime võõra asja rikkumise. Võõra asja rikkumine on käsitatav varavastase süüteona.

§ 203

lg 1 näeb selle eest ette kriminaalkorras karistuse juhul, kui tekitatakse oluline kahju. Asja lõhkumise akti (tl 28) kohaselt on akna lõhkumisega tekitatud kahju suurus 40,70 eurot. Kuna kambri aknaklaasi lõhkumisega tekitatud kahju ei ületa

§ 121

p-s 1 sätestatud olulise kahju määra (s.o 4000 eurot), on tegemist väheväärtusliku asja kahjustamisega

§ 218lg-te 1 ja 4 ja § 203 lg 1 järgi.

17. Eelnevast tulenevalt on A. Grigorov täitnud

§ 218lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, A. Grigorov on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (II) 18. A. Grigorovile heidetakse ette ka ametiülesandeid täitva xxxx E.T. (T) solvamist 20.03.2022 kella 11.22 paiku Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone XXX eluosakonna ruumis nr XXX. A. Grigorov ütles vanglaametnikule järgmist: „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“.

§ 275

lg 1 kohaselt on avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatav.

1. Eelnimetatud sündmuse toimumine on tõendatud E.T. poolt kohtuistungil antud ütlustega (tl 82-83), mille kohaselt oli see ilmselt kevadel märtsikuus, kui ta teostas täielikku läbiotsimist A. Grigorovi suhtes, kus kinnipeetav osutas vastupanu ning kasutas E.T.suhtes ebatsensuurseid väljendeid. Kuna kinnipeetav ei allunud, kutsus ta appi ka teise ametniku ning seejärel hakkas kinnipeetav ükshaaval riideid eemaldama ja jõudu ei olnud vaja kasutada. Siiski 4 4-22-2303 jätkas A. Grigorov ebatsensuursete solvangute kasutamist, muuhulgas „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“, „xxxx“ jne, tehes seda läbivalt ja korduvalt. E.T.sõnul oli A. Grigorov valjuhäälne ning solvanguid võisid kuulda ka teised kinnipeetavad. E. T. tundis end A. Grigorovi poolt öeldud sõnadest solvatuna.
2. E.T. poolt kohtuistungil öeldut kinnitab ka tema poolt 20.03.2022 koostatud ettekanne (tl 40), millest nähtub, et 20.03.2022 kella 11.22 paiku andis E. T. A. Grigorovile korralduse minna ruumi XXX, et teostada lahtiriietumisega läbiotsimine. Nimelt töötab E. T. Tartu Vangla xxxxx ning üksuse sisese töökorralduse kohaselt tuli teostada päeva jooksul vähemalt kahele väljaspoolt eluosakonda tulevale kinnipeetavale täielik läbiotsimine. Kinnipeetav keeldus E.T. korraldustele allumast, mille peale viimane selgitas kinnipeetavale, et korraldusele mitte allumise puhul on tal õigus kasutada jõudu läbiotsimise teostamiseks ning E.T.kutsus appi xxxx T. L. Ametniku saabumise järgselt hakkas A. Grigorov riideid seljast võtma, samal ajal kasutades E.T. suhtes erinevaid väärteo etteheites kirjeldatud ebatsensuurseid väljendeid. E.T.sõnul kasutas kinnipeetav neid sõnu korduvalt ja järjepidavalt ning ta tundis end kinnipeetava poolt öeldust solvatuna.
3. E.T. ütlusi kinnitavad täielikult ka tunnistaja T.L. poolt 12.05.2022 antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused (tl 38). T. Laul ei saanud kohtuistungile tulla, kuna viibis koolitusel. VTMS § 99 lg 8 kohaselt, kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. Riigikohus on asunud seisukohale, et kohtul on õigus avaldada kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlusi üksnes siis, kui on mõjuv põhjus, miks tunnistaja ei saa kohtuistungile ilmuda. Sellised mõjuvad põhjused on loetletud KrMS §-s 291 (vt 3-1-1-55-15 p 6 koos edasiste viidetega). Kohus on seisukohal, et Riigikohtu juhised ei ole väärteoasja asjaolusid arvestades kohaldatavad. Õigus küsitleda (teda süüstavaid) tunnistajaid on ausa ja õiglase kohtupidamise kesksemaid garantiisid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 6 lg 3 punkti d tähenduses. Sama põhimõte tuleneb ka KrMS § 15 lg-st 3, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, keda süüdistataval ega kaitsjal ei olnud võimalik küsitleda (vt RKKKKo 3-1-1-109-16 p 11). VTMS § 99 lg 8 senine praktika on tekkinud kohtu hinnangul mh selle eesmärgi täitmiseks. Arutatavas väärteoasjas on etteheidetava teo toime panemise kohta kogutud mitmeid erinevaid tõendeid. Seega ei sõltu menetlusalusele isikule etteheidetava teo olemuse tuvastamine ainuüksi või valdavalt kohtuistungile mitteilmunud tunnistaja ütlustest. Tõendi tähtsuse üle otsustamisel tuleb alati kaaluda muude kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (vt RKKKo 116-7179/127 p 13). T. L. viibis sündmuse juures ning nägi ja kuulis, kuidas A. Grigorov keeldus E.T. korraldusele allumast ning seejärel hakkas teda eelpool kirjeldatud roppustega sõimama.
4. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist K.K. 24.03.2022 õiendist (tl 40) nähtub, et 23.03.2022 toimunud vestluse käigus avaldas E. T. K. K-le, et tundis ennast kinnipeetav A. Grigorovi poolt öeldud sõnadest solvatuna. E.T.sõnul oli kinnipeetava selline sõnakasutus ametniku suhtes lubamatu ning see oli solvav ja riivas tema au ja väärikust. 23.

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (vangistusseadus § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit, vangla inspektor-kontaktisikut jt vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks

§ 275lg 1 tähenduses.

Lisaks tuleb

§ 275

lg 1 objektiivse koosseisu omistamisel tuvastada, kas menetlusaluse isiku 5 4-22-2303 käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega (RKKK 3-1-1-31-16 p 10). 24. Kohtu hinnangul ei ole vaidlust selles, et üksus juhi E.T.näol oli tegemist avalikku korda teostava võimuesindajaga

§ 275lg 1 tähenduses, kes täitis 20.03.2022 oma tööülesandeid.

Täpsemalt seisnesid need tööülesanded kinnipeetavale täieliku läbiotsimise korraldamises. Samuti ei ole A. Grigorov eitanud, et ta väärteoetteheites nimetatud sõnu kasutas. Küll aga on A. Grigorov küsimuse alla seadnud selle, kas E. T. öeldud väljendid ka solvasid.

1. Solvamine on määratlemata õigusmõiste, mille sisustajaks on kohtupraktika (RKKK 31-1-3-05 p 7.1). Kasutatud sõnad on nende adressaadile mõistliku keskmise kõrvaltvaataja aspektist solvavad. Väärteoasjas kogutud tõendite pinnalt tuvastatav, et ka E.T. tundis ennast A. Grigorovi sõnade tõttu solvatuna (tl 83). Menetlusalune isiku öeldut võisid kuulda ka teised kinnipeetavad, mistõttu õõnestas ta oma lugupidamatu sõnakasutuse ja käitumisega vanglaametniku autoriteeti.
2. A. Grigorov on ka nii kohtule esitatud kaebuses kui kohtuistungil rõhutanud, et E.T. provotseeris teda, kuigi oli teadlik, et A. Grigorov ärritub kergesti. Kohtu hinnangul puudub mistahes alus arvata, et E.T. oleks menetlusalust isikut provotseerinud. Kinnipeetavale korralduste andmine on osa tema tööst ning kui kinnipeetav ei allu, on loogiline, et ta kordab korraldust uuesti, mitte ei loobu ega jäta kinnipeetavat rahule. Oma arvamust, sh mittenõustumist korraldustega, on võimalik väljendada ropendamata. Tartu Vangla kodukorra punktist 1.6.3 tulenevalt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas. 27.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Arvestades, et A. Grigorov solvas E. T. järjepidevalt, korrates enda poolt öeldud solvanguid, ei olnud kohtu hinnangul tegemist mitte ühekordse ärrituvusest põhjustatud sõnade mittekontrollimisega, vaid sooviga E. T-le oma meelsust üles näidata. Selline teguviis saab aga olla üksnes tahtlik. 28. Eelnevast tulenevalt on A. Grigorov täitnud

§ 275lg-s 1 sätestatud teokoosseisu.

Kohus ei tuvastanud tema teos õigusvastasust välistavaid asjaolusid, A. Grigorov on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. (III) 29. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 30. Kohtuväline menetleja on eksinud

§ 63kohaldamisel.

Menetlusalusele isikule etteheidetavad väärteokoosseisud on eraldiseisvad teod, mistõttu oleks menetlusaluse isiku kahe erineva väärteokoosseisu toimepanemise eest karistamisel tulnud kohaldada

§ 63lgs 3 sätestatut, ehk määrata karistus iga väärteo eest eraldi.

Antud juhul on menetlusalusele isikule

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo ja

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo eest mõistetud üks karistus, s.o rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses. 6 4-22-2303 31.

§ 218

lg 1 ja § 275 lg 1 näevad mõlemad karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

§ 47lg 1 kohaselt on trahviühik rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse.

1. Tulenevalt VTMS § 132 p-s 2 väljenduvast reformatio in peius-keelust võib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kohtuvälise menetleja otsust täies ulatuses või osaliselt tühistades teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda (RKKKo nr 3-1-1-84-13 p 14). Seega on kohus seotud kohtuvälise menetleja määratud karistuse suurusega.
2. Kohus hindab A. Grigorovi teosüüd akna lõhkumise süüteo puhul keskmisest väikemaks. Arvestades asjaolu, et

§ 218

lg 1 järgi on karistatav asja rikkumine või hävitamine, kui sellega tekitatud kahju jääb alla 4000 euro, on käesolevas asjas tekitatud varaline kahju – 40,70 eurot – võrreldes maksimaalse summaga väga väike. Vanglaametniku solvamise episoodis on A. Grigorovi teosüü kohtu hinnangul keskmine. Kuigi tegu on ühe episoodiga, oli tema sõnakastus intensiivne ja ropp. A. Grigorov on E.T.solvamist pigem ainult õigustanud ning kohtul puudub veendumus, kas isik on endale juhtunust ka mingeid järeldusi teinud. 34. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Tartu Vangla mõistetud karistuse ning teeb selles osas uue otsuse mõistes A. Grigorovile

§ 218

lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuse 15 trahviühiku ulatuses, s.o 60 eurot ning

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemise eest karistuse 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot. Sellega ei ületa kahe väärteo eest eraldi määratud trahvid A. Grigorovile kohtueelse menetleja poolt määratud trahvi suurust. 35. Kaebuse väited jäävad tagajärjetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ 7