kontekstis lahtise tingimusena, mille pidi määrama / sai määrata hageja, siis
lg 3 kohaselt peab määratud tingimus vastama hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele. Arvestades teostatava töö ja hageja-kostja eesmärke lepingu sõlmimisel, siis pidi lepingu lõpphind vastama tegelikult tööd teinud töömeeste poolt tegelikult tööde teostamiseks kulunud ajale. Esineb põhjendatud kahtlus, et eeltoodule lepingu lõpphind ei vasta. Hageja väitel tehti töid vahemikus 23.08.
Hagi tuleks seega jätta täies ulatuses rahuldamata. 3 Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja ja kostja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tuleb jätte tema enda kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja millistel tingimustel nad sõlmisid töövõtulepingu remonditööde teostamiseks xxx elamu katuse parandamiseks ning selles, kas tööd on teostatud kokku lepitud mahus.
lg 1 järgi loetakse leping sõlmituks, kui pooled on jõudnud lepingu tingimustes kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamiseks on vajalik pakkumuse esitamine (
lg 1) ja sellel nõustumuse andmine (
Tunnistaja E M ütluste järgi ei olnud tal volitust kostja nimel lepinguid sõlmida ning nõustumuse ehitustööde teostamiseks andis kostja juhatus. E M antud volitust lepingu sõlmimiseks ei nähtu ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest. Kohtule esitatud kostja 10.05.2019 kirjast ja hinnapakkumisest nr 2019140 nähtub, et kostja tegi pakkumuse ehitustööde teostamiseks, milles oli märgitud remonditööde tunni maksumus ning vajaminevate töötajate arv. Tundide arvu ei olnud selles märgitud. Kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud hooldusleping nr 20090724, mille alusel osutas kolmas isik kostjale muuhulgas majahaldamise teenust ning teenuse otseseks teostajas oli majahaldur E M. E M ja kostja juhatuse 13.05.2019 kirjavahetusest nähtub, et kostja juhatus nõustus pakkumusega. Seega saab lugeda, et leping hageja ja kostja vahel oli sõlmitud 13.05.2019, kui kostja juhatus pakkumusega nõustus, E M 28.05.2019 kirjast nähtub, et kostja nõustumus on hagejale edastatud ning selles on märgitud ka eeldatav tööde maht. Hageja pakkumuses on märgitud tööde sisuks veaotsimine ja remonditööd. E M ja kostja juhatuse 13.05.2019 kirjavahetuses (13.31 saadetud kiri) nähtub, et vajalik on parapet täielikult lahti võtta ja uuesti üles ehitada. Kohus järeldab sellest, et lepingu sisuks oli nii veaotsing kui ka remonditööd lekke kõrvaldamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et tegemist on mittesiduva eelarvega töövõtulepinguga
Mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Kohtule esitatud pakkumuses on eelarveks märgitud 0 eurot. Tunnistaja E M ütluste kohaselt ei olnud enne lekke tuvastamist hinnata ka tööde mahtu. Tunnistajate V P, V S ja V B ütluste järgi oli võimalik hinnata tööde mahtu pärast seda, kui katus oli lahti võetud ja lekke põhjus tuvastatud. Kohus möönab, et alles lekkekoha leidmisel ja põhjuse väljaselgitamisel on võimalik hinnata täpselt remonditööde mahtu. Samas oli hageja kohustuseks kostjat mittesiduva eelarve puhul teavitada tööde mahust ja hinnast. Tunnistajate V P, V S ja V B ütluste järgi käis katusel tööde kulgu jälgimas E M, kostja juhatuse liikmeid tunnistajad tööde kulgu jälgimas ei näinud. E M tunnistuse järgi käis ta katusel paar korda tööde käiku vaatamas. Kuna E M puudus õigus sõlmida lepingut, siis ei saanud ka tema anda tööde mahu või muude lepingu oluliste tingimuste osas kostja eest tahteavaldusi. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks kostjat teavitanud tööde mahust või hinnast. Järelikult ei ole hageja viivitamatut teatanud eelarve olulisest ületamisest. Kuna tegemist on mittesiduva eelarvega lepinguga, ei saa see olla samal ajal lepinguks, mille sisu on määratlemata
Poolte kokkuleppest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud õiguse määratleda ise lepingu tingimused sh eelarve suuruse. Pooled on lepingu hinnas, töötunni 4 tasus, kokku leppinud. Eelarve ületamisest teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Järelikult on vaja välje selgitada, millises ulatuses ehitustöid tehti. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja teostas ehituspäevikus nimetatud tööd. Kostja on hagejale ette heitnud töötundide arvu ja oma viimases menetlusdokumendis ka ehitustööde kvaliteeti, sest kaks aastat hiljem on katus uuesti lekkima hakanud seega. Kohtule esitatud ehitustööde päevikus on märgitud hageja poolt teostatud tööde maht ning detailne kirjeldus, samuti töötundide arvestus. Tunnistajate V P, V S ja V B ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad töötasid objektil ehituspäevikus nimetatud mahus. Asjaolu, et esialgne ehitustööde päevik ei olnud piisava detailsusastmega, ei tähenda, et tööd oleksid olnud teostamata. Kohtule esitatud fotodest on samuti näha ehituspäevikus nimetatud tööde teostamine. Kohus möönab, et ehitustööde päevikus nimetatud metallukse keevitus ja tuletõrje redeli seinakinnituse parandus ei ole käsitletav veelekke kindlakstegemise või eemaldamisena, kuid tööd on siiski teotatud. Kostja ei ole tõendanud, et ehituspäevikus nimetatud tööd on jäänud teostamata. Järelikult on tellija saanud eelarvet ületavas osas ka teenust ja selle võrra on elamu olukord paranenud ehk kostja on rikastunud selle võrra. Tasunõue muutub
lg 3 järgi sissenõutavaks tööde üleandmisega, tööd peavad olema tehtud
Pooled ei vaidle selle üle, et formaalselt ei ole töid üle antud.
järgi on tellijal töö vastuvõtmise kohustus, kui see on töö omandustest tavaline. Tavapäraselt antakse ehitustööd üle ehituspäeviku jms dokumentatsiooni edastamisega. Hageja on edastanud kostjale 29.07.2019 kirjas ehitustööde päeviku ja arve tehtud tööde eest. Kostja möönis kohtuistungil, et kostja juhatus ei käinud ehitustöid vastu võtmas ega üle vaatamas. Kostja juhatus on esitanud soovi saada ehitustööde ülevaade alles oktoobris 2019, nagu on näha juhatuse 02.10.2019 kirjadest. Kohtu hinnangul on kaks kuud piisavalt pikk aega ehitustööde ülevaatamiseks, seega tuleb lugeda, et kostja ei ole ehituse kvaliteedi osas vastuväiteid esitanud. Ka kohtul esitatud 2.10.2019 kirjavahetusest ei nähtu, et kostjal oleks etteheiteid hagejale tööde kvaliteedi osas. Vaidlus on üksnes mahus. Kokkuvõtvalt järeldab kohus, et hageja jättis küll kostja teavitamata eelarve olulisest ületamisest, kuid on teostanud ehituspäevikus ja arvel märgitud tööd, kostja on tööde kvaliteediga nõustunud ning seega on kostjal kohustus
Kostjalt tuleb
õ 101 lg 1 p1 alusel välja mõista 4481,12 eurot. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 4 481,12 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse menetluskulud isik, kelle kahjus tehti kohtulahend. Kohus rahuldab hagi seega tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda, samuti tuleb kostja enda menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 167 lg 1 ja 2 järgi iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Arkaadia Halduse AS oli kaasatud kostja poolel menetlusse, seega tuleb jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku kulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks kohtulahendis. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt oid hageja õigusabikulu 14,25 tunni ulatuses tasuga 90 eurot ühe tunni eest. Hageja on tasunud ka riigilõivu 380 eurot, kokku 5 menetluskulud 1632,50 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud. Teenus maht vastab asja keerukusele ja kohtus istungitel osalemise ajale. Esindaja ei ole teinud tarbetuid toiminguid, esitatud menetlusdokumendid on asjakohased. TsMS § 146 lg 1 p 1 järgi kannab menetluskulu isik, kes menetlustoimingu tegemist taotles. Arkaadia Halduse AS taotles tunnistajate ülekuulamist, järelikult tuleb tunnistajate kulud jätta iseseisva nõudeta kolmanda isiku Arkaadia Halduse AS kanda. Kohus määrab tunnistaja tasud kindlaks TsMS § 159 lg 1 alusel eraldi määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.