Obsah (7)

§ 96§ 97§ 108§ 99§ 101§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 19.09.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7204 Tsiv

(perekonnaseadus) redaktsiooni § 210 lg 2 esimese lause kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 96

I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõenditest (dtl 12 - 13) on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hagiavalduse kohaselt olid hagejate igakuised vajadused mh tagasiulatuvate nõuete perioodil järgmised: hageja I: eluase toit 105 200 2 tervishoid 35 riided-jalanõud 95 meelelahutus 30 lasteaed, psühholoog 96 hügieen 25 kokku: 586 eurot hageja II: eluase toit tervishoid riided-jalanõud meelelahutus hügieen kokku: 105 200 110 90 60 20 585 eurot 6. Kostja hagejate vajaduste ulatusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus tuvastab, et hageja I vajadused tagasiulatuvate nõuete perioodil olid 586 eurot kuus ja hageja II vajadused 585 eurot kuus. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, so nii 2020. kui 2021.a. 292 eurot kuus. 7.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled vaidlevad, kas kostja elas 01.08.2020 – 01.03.2021 hagejatega koos, andes ülalpidamist vahetult.

1. Kohtu hinnangul ei tõenda asjaolu, et 2021.a jaanuaris ja veebruaris laekus kostja palk hagejate ema pangakontole kostja ja hagejate ema kooselu ega ühise majapidamise omamist. Ainuüksi asjaolust, et kostja on palunud kanda oma töötasu kolmanda isiku arvele, ei saa järeldada, et kostja elaks selle isikuga koos. Kostja on kohtule esitanud oma ema kontoväljavõtted (dtl 114124) millest nähtuvalt on kostja ema arveldusarvele kantud kostja töötasu 03.09.2020, 07.09.2020, 05.10.2020, 10.03.2021, 12.04.2021, 10.06.2021, 12.07.2021, 20.07.2021, 13.09.2021 ja 12.10.2021, sj kostja ei väida, et ta oleks elanud nimetatud perioodidel koos oma emaga. Kohtule esitatud hagejate ema ja kostja vahelisest suhtlusest (dtl 85 - 90) nähtuvalt on kostja nõustunud arvestama 2021.a jaanuari ja veebruari palgast, mis laekus hagejate ema pangakontole, 600 eurot elatise katteks ning ka ise antud summasid elatisena käsitlenud. Nimetatu ei ole kooskõlas väitega, et samal perioodil andis kostja ülalpidamist vahetult. 29.07.2021 vastuses on kostja välja toonud, et 04.09.2020 ja 11.09.2020 kandis kostja ema hagejate emale kummalgi korral üle 600 eurot selgitusega „elatisraha“ (dtl 41). Juhul, kui kostja oleks sel ajal hagejate emaga koos elanud, ühist majapidamist omanud ja hagejaid vahetult üleval pidanud, siis poleks olnud põhjust selliste ülekannate tegemiseks. 14.12.2020 tehtud ülekande selgitus „ma armastan sind“ (dtl 34) ei tõenda hagejate emaga koos elamist ega ühise majapidamise omamist. Kohus asub seisukohale, et kostja väited selle kohta, et ta elas 01.08.2020 – 01.03.2021 hagejatega koos, ei ole tõendatud.
2. Pooled ei vaidle, et kostja on maksnud elatist 05.09.2020 summas 250 eurot, 12.01.2021 summas 600 eurot, 11.02.2021 summas 600 eurot, 13.03.2021 summas 300 eurot, 15.03.2021 summas 100 eurot ja 14.04.2021 summas 400 eurot, kokku 2 250 eurot, mille kohta on esitatud 3 ka tõendid dtl 44, 45,
3. Nimetatud summad on hagejad oma nõuetest maha arvestanud. Kostja ei ole tõendanud hagejate ülalpidamises osalemist enamas ulatuses.
4. Vaidus puudub, et hagejate ema tagastas kostja ema poolt 04.09.2020 ja 11.09.2020 temale üle kantud summad, kuid nimetatu ei tõenda kostja väidetut, et hagejad loobusid kostjalt tagastatud osas ülalpidamiskohustuse täitmise nõudmisest või et lapsevanematel olnuks mingeid kokkuleppeid ülalpidamiskohustuse vähendamise osas. Hagejad on kohtule esitanud väljavõtte kostja muu võlgnevuse kohta (dtl 57) ja hagejate ema ning kostja vahelisest suhtlusest (dtl 5860), millest nähtuvalt on hagejate ema keeldunud raha vastuvõtmisest selgitusega „elatis“, sest ülekantud raha ei olnud tegelikult täielikult mõeldud laste ülalpidamiseks.
5. Kostja on hagejatele ette heitnud, et hagejad ei nõudnud kostjalt elatise tasumist enne kohtusse pöördumist ning et tagasiulatuva elatise väljamõistmine seaks ta pikaks ajaks majanduslikult raskesse olukorda. Riigikohus on leidnud, et enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata jätmine ei välista iseenesest hagejate õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist; tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik vältida kohustatud vanema äärmiselt raskesse olukorda asetamist eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel nii laste toonaseid vajadusi kui ka mõlema vanema toonast ja kohtulahendi tegemise aja ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (2-1918082, p 13).
6. Tagasiulatuvad nõuded on esitatud kehtinud miinimummääras. Kehtinud

§ 102

lg 2 järgi võis kohus vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võis olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohtule esitatud tõenditest (kostja ema konto väljavõte dtl 114-124) nähtuvalt on kostja ajavahemikul september 2020 – oktoober 2021 saanud töötasu kokku 15 170,27 eurot, so antud ajavahemiku keskmiseks töötasuks 1083,59 eurot kuus (15 170,27 : 14). Kohtu hinnangul ei olnud kostja majanduslik seisund ajavahemikul 01.08.2020 – 30.04.2021 nii halb, et poleks võimaldanud hagejatele igakuiselt miinimummääras elatist tasuda. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras (3-2-1-118-12, p 13), vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Kostja ei ole välja toonud ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistanuks tal suurema sissetuleku teenimist ega muid asjaolusid, mis võinuks olla mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks alla kehtinud miinimummäära. Samuti puuduvad kohtu hinnangul asjaolud, mis oleksid andnud kostjale põhjendatud alust arvata, et hagejad kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist ei nõua – mh on kostja nähtuvalt kohtule esitatud sõnumivahetusest hagejate ema küsimusele ülekantud summa kohta vastanud, et „kui ei meeldi, siis pöördu kohtusse“ (dtl 88, tõlge dtl 90).
2. Kohus asub seisukohale, et kostjal oli kohustus anda kummalegi hagejale perioodil 01.08.2020-30.04.2021 ülalpidamist 2 628 eurot (292 x 9), kuna kostja tasus kummagi hageja ülalpidamiseks aga 1 125 eurot (2 250 : 2), võlgneb kostja kummalegi hagejale perioodi 01.08.2020-30.04.2021 eest elatise 1 503 eurot ning kohus rahuldab hagejate nõuded vastavalt.
3. Kohus määrab kohtuotsuse täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks vastavalt hagejate taotletule, et kostjal tuleb tasuda väljamõistetud elatisevõlgnevused hagejate ema pangakontole. 4
4. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5