Asendada V.I-le Pärnu Maakohtu 23.12.2014.a otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumata osa 337,20 eurot, mis kuriteo toimepanemise ajal kehtinud miinimumpäevamäärades moodustab 105 (sada viis) päevamäära, vangistusega 35 (kolmkümmend viis) päeva.
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht: xxxxxxxx xxxx xxx, xxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxx maakond; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
lg 1 järgi rahaline karistus 160 päevamäära, s.o 512 eurot.
alusel määrati, et rahaline karistus tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, tasudes ühes kuus vähemalt 51 eurot ja 20 senti. Otsus jõustus 31.12.2014.a. Kuna menetlusalune isik ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 29.02.2016.a täitmisavalduse alusel tema suhtes täitemenetlust. 25.06.2019.a teavitas kohtutäitur asenduskaristuse kohaldamise asjaolude ilmnemisest, kriminaalasjas mõistetud rahaline karistus on tasumata summa 337,20 eurot. Menetlusosalise seisukoht kohtuistungil Süüdimõistetu V.I kinnitas kohtuistungil, et temale Pärnu Maakohtu 23.09.2014.a otsusega mõistetud rahaline karistus on osaliselt tasumata ning ta soovis rahalise karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära süüdimõistetu seletuse, leidis, et taotlus karistuse asendamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
lg 1 järgi asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga
alusel, kui süüdimõistetu ei ole talle mõistetud rahalist karistust tasunud.
lg 2 järgi vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust,
Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. TulenevaltRiigi Tugiteenuste Keskuse taotluses esitatud asjaoludest ja süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus summas 337,20 eurot. Süüdimõistetu poolt kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3, 20 eurot, seega moodustab V.I poolt tasumata rahaline karistus 105 rahalise karistuse päevamäära. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui nelja aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud Riigi Tugiteenuste Keskuse taotluse rahuldamine. 2
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud. Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha. Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata V.I-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 4 kohaselt peab V.I üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt
§-s 75 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.