4-22-2972/21

4-22-2972 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-22-2972 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. oktoobri
4. a määrus, millega asendati Sven-Eerik Toomisele PPA Põhja prefektuuri 06.03.
5. a otsusega väärteoasjas nr 2316,21,000728 määratud tasumata rahatrahv 300 eurot arestiga 7 päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik Sven-Eerik Toomis (isikukood 37604240280; viibimiskoht Tallinna Vangla), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
6. oktoobri
7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Põhja prefektuur määras 06.03.
9. a otsusega väärteoasjas nr 2316,21,000728 SvenEerik Toomisele NPALS § 151 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 75 trahviühikut ehk 300 eurot. Otsus jõustus 27.03.
10. a. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Kaire Põlts 26.04.
11. a tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 17.06.
12. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest. Nõude täitmise jääk 17.06.
13. a seisuga oli 300 eurot.
14. 29.08.
15. a esitas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur Harju Maakohtule taotluse S.-E. Toomisele asenduskaristuse kohaldamiseks.
16. Harju Maakohus rahuldas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri 29.08.
17. a taotluse ning asendas KarS § 72 lg-te 1, 2 alusel S.-E. Toomisele Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 06.03.
18. a otsusega väärteoasjas nr 2316,21,000728 määratud tasumata rahatrahvi 300 eurot ehk 75 trahviühikut arestiga 7 päeva. 1 4-22-2972 Maakohus tuvastas, et S.-E. Toomis ei ole rahatrahvi tasunud, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning samuti ei ole isikul vara, millele sissenõuet pöörata. Eelnimetatut arvestades asendas maakohus KarS § 72 lg 1 ja 2 alusel S.-E. Toomisele Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 06.03.
19. a otsusega väärteoasjas nr 2316,21,000728 määratud ja seni tasumata rahatrahvi 300 eurot arestiga. Kuna vastavalt KarS § 72 lg-le 2 vastab rahatrahvi kümnele trahviühikule üks päev aresti, on asenduskaristuseks 7 päeva aresti. Seejuures ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga, sest S.-E. Toomis kannab karistust kohtuasja 1-18-1949 raames. Aresti täitmise osas leidis maakohus, et vahetult pärast S.-E. Toomisele mõistetud vangistuse ärakandmist või karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist, olenevalt milline asjaolu saabub esimesena, määratava aresti kandmine on isikule mõjusaim, kuivõrd isik tajub, et senine tasumata trahv ei jää määramatuks ajaks ootele, vaid see täidetakse vajadusel asenduskaristuse raames. Teisalt saab seeläbi S.-E. Toomis pärast vangistust ja aresti tavaellu astuda nii, et üks kohustustest on tal juba täidetud. Maakohus ei pidanud põhjendatuks ka aresti kandmise ajatamist. Eelnevat arvestades määras maakohus, et arest tuleb ära kanda vahetult pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. MÄÄRUSKAEBUS
20. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S.-E. Toomis, kes palub tühistada Harju Maakohtu määrus, kuna see on liiga karm ning ebaõiglane tema suhtes. Kaebaja selgitab, et ta on tasunud eelnevad trahvid ning ei ole kunagi hoidnud kõrvale trahvi maksmisest. Märgib, et ta oli 2021 septembris-oktoobris 12 päeva koomas, tal tekkisid mälulüngad. Ta ei teadnud sellest võlgnevusest, samuti pole talle tulnud ühtegi teavitust selle kohta, et ta on võlgu. S.-E. Toomis märgib, et tal on praegugi raskusi, kuna kipub unustama praktiliselt kõike. Samuti ei suuda ta vahel rääkida, st end väljendada. Seega palub kaebuse esitaja maakohtu määrus aresti osas tühistada ning muuta see üldkasulikuks tööks. Kuigi ta on töövõimetuspensionär, siis elukaaslane on talle rääkinud, et ta on varasemalt üldkasuliku töö tunde teinud ja need nõuetekohaselt täitnud. Samuti rõhutab, et ta on üldkasulikku tööd tehes ühiskonnale kasulikum, kui aresti kandes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
22. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul esinevad alused asenduskaristusena aresti kohaldamiseks. Kaebaja taotleb aresti asemel üldkasuliku töö tundide määramist ning selgitab, et kuna ta ei ole trahvi tasumisest kõrvale hoidnud, ta ei teadnud, et ta võlgu on ning leiab seega, et aresti kohaldamine on tema suhtes liialt karm ja ebaõiglane. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja väited tema tervislikust seisundist on paljasõnalised. Nimelt ei ole kontrollitav, et ta tõesti koomas oli ning isegi, kui oli, siis et see on endaga toonud kaasa olukorra, kus isikul esinevad mäluprobleemid. Kaebuse esitaja ei ole kohtule edastanud mingisuguseid dokumente, mis tõendaksid tema väidete paikapidavust. Maakohus on oma määruses toonud välja, milliste asjaolude pinnalt leiab, et S.-E. Toomise puhul ei ole põhjendatud rahatrahvi asendamine üldkasuliku tööga ning nendele seisukohtadele ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid esitanud. Vaid see, et isik ei nõustu maakohtuga ning peab aresti kohaldamist tema suhtes ebaõiglaseks ja liiga karmiks, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Seejuures on oluline rõhutada, et isiku enda soov ei ole kohtule siduv. VTMS § 211 lg 1 võimaldab iseenesest rahatrahvi asendamist lisaks arestile süüdlase nõusolekul ka üldkasuliku tööga, kuid kohtul on kaalutlusõigus, kas asendada karistus üldkasuliku tööga või mitte ning kohus arvestab süüdlase isikut iseloomustavaid erinevaid aspekte. Kaaludes 2 4-22-2972 asenduskaristusena üldkasuliku töö kohaldamist, peab kohus lisaks obligatoorsetele eeldustele selgitama välja, kas isik on asenduskaristuseks sobiv. Ringkonnakohus asub seisukohale, et maakohus on tuvastatud ja teadaolevate asjaolude pinnalt jõudnud põhjendatult veendumusele, et S.-E. Toomise puhul on aresti kandmine mõjusam, põhjendatud ning otstarbekas.
23. Seega leiab ringkonnakohus, et esitatud määruskaebuses ei ole toodud selliseid uusi asjaolusid, mis maakohtule teada poleks olnud või millega maakohus poleks lahendit tehes juba arvestanud ning mis võiksid tingida maakohtu seisukohade ümberhindamise ja määruse tühistamise. Kuivõrd maakohus on ringkonnakohtu hinnangul kõiki olulisi asjaolusid lahendit tehes arvesse võtnud ja mingeid uusi asjaolusid ei ole ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses välja toodud, siis puudub esitatud määruskaebuse pinnalt alus seadusliku ja põhjendatud maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab seega kokkuvõtvalt, et maakohus on põhjendatult rahuldanud kohtuvälise menetleja taotluse asendada S.-E. Toomisele mõistetud rahatrahv, s.o 75 trahviühikut (300 eurot) 7 päeva pikkuse arestiga.
24. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3