← Eesti

2-22-9547/13

Obsah (5)§ 1§ 68§ 45§ 50§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2022.a., Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-9547 Tsiviilasi S S’i pankrot

), mis näeb ette maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamise füüsilise isiku suhtes ning võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses (PankrS) (

§ 1

). 9.

§ 68

lg 2 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid

  1. aasta
  2. juunini.
  3. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus esitatud 30.06.2022, siis kohaldamisele tulevad pankrotiseaduses võlgniku pankrotimenetlust käsitlevad sätted, mis kehtisid
  4. aasta
  5. juunini.
  6. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 2

(7)ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama sätte lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena.
  1. Ajutise halduri aruandest selgub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub ning võlgnikul on kohustusi kogusummas 26 468,5 eurot. Aruande koostamisel kasutas ajutine pankrotihaldur ka avalikult kättesaadavat informatsiooni. Ajutine haldur edastas võlgnikule tähitud kirjana päringu. Võlgnik on kirja kätte saamist kinnitanud 16.08.2022, kuid 01.09.2022 seisuga ei ole võlgnik ajutise halduriga ühendust võtnud.
  2. Võlgniku varade kohta selgub ajutise halduri aruandest: - AS Swedbank vastuse kohaselt omab võlgnik arvelduskontot nr xxx, mille jääk on null, kontole on arvestatud viivis 0,24 EUR ja toimingud kontol alates 03.02.2019 puudusid. - Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole deklareeritud S Sile väljamaksete tegemist perioodidel 01.01.2018 kuni 31.08.2021 ja 01.06.2022 kuni 31.07.
  3. Maksuja Tolliametile on S Sile väljamaksete tegemist perioodil 01.09.2021 kuni 31.05.2022 deklareerinud xxx. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole S Sil seisuga 18.08.2022 maksuvõlga ning isiku ettemaksukonto saldo seisuga 18.08.2022 on 0,00 eurot. - Väärtpaberid võlgnikul puuduvad ja äriregistri andmetel ei ole võlgnikul sidemeid registreeritud ettevõtetega. - Töötukassa andmetel oli võlgnik viimati töötuna arvel 28.04.2016 - 11.06.
  4. Eesti Töötukassa 25.10.2017 otsusega nr xxx „Töövõime hindamine” hinnati S S töövõimet ning tuvastati puuduv töövõime 16.10.2017 - 15.10.
  5. Samaks perioodiks oli määratud töövõimetoetus. Töövõimetoetuse maksmise lõpetamise kuupäev 31.08.
  6. Viimane S S`ile arvestatud töövõimetoetus maksti 05.09.2018 summas 394,32 eurot A S kontole xxx. Eesti Töötukassa 02.02.2022 otsusega nr xxx „Töövõime hindamine” hinnati S S (xxx) töövõimet ning tuvastati osaline töövõime 25.01.2022 - 24.01.
  7. Isik ei ole esitanud sellel vähenenud töövõime perioodil avaldust töövõimetoetuse saamiseks. 3
(7)- Pensionikeskuse ja X-tee andmetel on võlgniku II pensionisamba väärtus on 252,49 eurot. Võlgnik ei ole liitunud III sambaga. Ajutine haldur pensioni varana ei arvesta. - Transpordiameti andmetel võõrandas võlgnik
  1. aastal xxx sõiduki numbrimärgiga xxx. Tehingu aeg on väljaspool tagasivõitmise aega PankrS § 110 lg 1 kohaselt. Seega transpordivahendid puuduvad. - Võlgniku nimele ei ole registreeritud ehitisi kui vallasasju. Võlgnikul liisingvara puudub. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. - Võlgnik on töötasu saanud xxx, töötades xxx majandustöödel ajavahemikus september 2021 – mai
  2. Võlgnik töötas kerge koormusega, kuna tal on osaline töövõime.
  3. Võlgnikul on järgmised kohustused: Pankrotiavalduse kohaselt oli võlgnikul 22.07.2022 seisuga täitmisel olevaid nõudeid, mida ei ole täidetud, kokku summas 26 009,93 eurot. Täitetoimik Kohtutäitur Sissenõudja Võlg 052/2018/120 Kaire Põlts Politsei- ja Piirivalveamet
(70008747)776,40 022/2020/989 Elin Vilippus Osaühing xxx (xxx) 789,14 048/2015/367 Katrin Vellet xxx (xxx) 89,76 014/2020/535 Marek Laanemets xxx (xxx) 124,00 024/2020/907 Arvi Pink Eesti
(74000091)Haigekassa 9 423,24 026/2012/2909 Mati Roodes Riigi Tugiteenuste Keskus
(70007340)387,38 023/2013/1651 Priit Petter OÜ 3 842,92 034/2018/1466 Kristiina Feinman xxx xxx (xxx) 68,00 (xxx) U 034/2012/2775 Kristiina Feinman S (xxx) 034/2016/64 Kristiina Feinman Politsei- ja Piirivalveamet
(70008747)57,76 195/2017/979 Kaja Lilloja xxx (xxx) 794,35 048/2018/314 Katrin Vellet OÜ xxx (xxx) AS 1 448,31 58,00 4
(7)008/2020/1996 Mati Kadak Maksu
(70000349)ja Tolliamet 600,00
  1. Maksuameti andmetel on riigil kaks nõuet võlgniku vastu: 390,00 eurot menetluskulude hüvitiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2019 lahendi xxx alusel ja 7 619,00 eurot menetluskulude hüvitiseks Harju Maakohtu 11.10.2018 lahend xxx alusel. Samuti on võlgniku kontole AS-is Swedbank (vt lisa 1) arvestatud viivis 0,24 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul kohustusi ca summas 26 468,5 eurot.
  2. Vastavalt PankrS § 109 lõikele 1 tunnistab kohus tagasivõitmisel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutise halduri käsutuses oleva info põhjal puuduvad vara tagasivõitmise ja/või tagasinõudmise võimalused.
  3. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks. Arvestades võlgnikul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust on ilmne, et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna ajutine.
  4. Kohus määras 12.09.2022 pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2000 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti 7 kalendripäeva jooksul teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Ükski isik kohtu määratud tähtajaks S S pankrotimenetluse jätkamiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti ei tasunud.
  5. Võlgnik esitas 27.07.2022 avalduse (dtl 12) kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 20.

§ 45

lg 3 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste 5

(7)kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 21. Kohtu hinnangul tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata

§ 45lg 3 p 1 alusel.

Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse üks põhjustest kuriteo tunnustega teod. Maksu- ja Tolliameti andmetel (dtl 63) on riigil kaks nõuet võlgniku vastu: 390,00 eurot menetluskulude hüvitiseks Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2019 lahendi xxx alusel ja 7 619,00 eurot menetluskulude hüvitiseks Harju Maakohtu 11.10.2018 lahend 1xxx alusel. Võlgniku kõige hilisem vanglast vabanemise kuupäev on 22.01.

  1. Seetõttu ei ole põhjust arvata, et võlgnik on võimeline oma kohustusi täitma lähima kümne aasta jooksul. Eesti Töötukassa 02.02.2022 otsusega nr xxx „Töövõime hindamine” hinnati võlgniku töövõimet ning tuvastati osaline töövõime 25.01.2022 - 24.01.
  2. Võlgnik ei ole esitanud sellel vähenenud töövõime perioodil avaldust töövõimetoetuse saamiseks. Kuigi karistuse kandmisel osales võlgnik 21 päeva kergetes majandustöödes (dtl 29), siis rahaliste vahendite vaba jääk 13.07.2022 seisuga on 1,18 eurot (dtl 18). Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks.

§ 50

lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta. Täitmata jäänud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

  1. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 373,4 eurot (10,5 tundi x 130,8 eurot), tasule lisandub käibemaks 20% ehk 274,68 eurot. Palgafond on kokku 1648,08 eurot koos käibemaksuga.
  2. Maksejõuetusavalduse läbivaatamise menetluses kohalduvad ajutise halduri tasule ja kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse sätted ning

§ 54

sätted.

§ 54

lg 1 (analoogia usaldusisikuga, kel õigus saada tasu) ja

§ 54

lg 5 (usaldusisiku tunnitasu ülemmäär 1/5 on võetud 654 eurost = 130,80 eurot tund, so. ka ajutise pankrotihalduri tunnitasu määr). 24. Kohus, arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust, toimingute sisu ja vajalikkust ning pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et pankrotihalduri tasu on põhjendatud summas 1648,08 eurot (sisaldab käibemaksu). 25.

§ 54

lg 7 sätestab, et kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. 6

(7)
  1. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
  2. Kuivõrd võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, siis tuleb ajutise pankrotihalduri tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest menetlusabi korras 654 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % 130, 80 eurot, kokku 784, 80 eurot.
  3. Avalduse esitamisega seotud menetluskulu ja ülejäänud ajutise halduri töötasu 863, 28 eurot (1648,08 - 784, 80) tuleb TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätta võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.