Obsah (15)

§ 162§ 175§ 1933§ 146§ 65§ 651§ 163§ 168§ 165§ 150§ 11§ 171§ 170§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Määruse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2022, Narva Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-2770 R K pankrotimenetlus Menetlustoiming pankrotimenet

153 lg 1 p 2 alusel II järgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

9. E I OÜ, registrikood XXX O I OÜ, registrikood XXX I I OÜ, registrikood XXX K T A, isikukood XXX H B AS, registrikood XXX N C OÜ, registrikood XXX B AS, registrikood XXX E L I AS, registrikood XXX A F OÜ, registrikood XXX Tunnustatud nõue (eurodes) Väljamakse (eurodes) 274,26 3241,23 541,21 495,00 3402,29 844,78 1231,80 4332,23 541,21 89,41 1056,82 176,44 161,38 1109,30 275,43 401,63 1412,53 176,44 Saamata nõue (eurodes) 184,85 2184,41 364,77 333,62 2292,99 569,35 830,17 2919,70 364,77 Jaotis (%) 1,840 21,748 3,631 3,321 22,828 5,668 8,265 29,068 3,631 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. R K maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3 ja § 163 lg 5 tähenduses.

1. Määrata ja mõista välja pankrotihaldur Hillar Villersile tasu 3873,58 eurot, millele lisandub käibemaks 774,72 eurot (kokku koos käibemaksuga 4648,30 eurot), pankrotivara arvelt.
2. Kinnitada R K pankrotimenetluse kulud kokku 2354,40 eurot (s.o halduri tasu).
3. Vabastada pankrotihaldur Hillar Villers R ülesannetest pärast kohtumääruse jõustumist. K pankrotimenetluses pankrotihalduri
4. Algatada R K kohustustest vabastamise menetlus.
5. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
6. aasta
7. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta R K kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ning kohustada R K täitma usaldusisiku kohustusi.
2. R K on kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud - tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; - mitte varjama saadud tulusid ega vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; - töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust arvestama võlgade katteks 25 protsenti. Võlgade katteks ei pea arvestama tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet; - pärimise teel saadu väärtusest arvestama pool võlgade katteks; - võlgade katteks arvestatud summad hoidma oma muust varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajale välja maksma.
3. Kohustada R K esitama kohtule kirjalik aruanne usaldusisiku kohustuste täitmise kohta üks kord aastas hiljemalt jooksva aasta
4. oktoobriks. Esimene aruanne esitada kohtule
5. oktoobril
7. Kohustada R K esitama kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule usaldusisiku kirjalik aruanne. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib võlgnik või lõpparuandele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. AJAOLUD
8. Viru Maakohtu
9. märtsi 2022 määrusega kuulutati välja R K pankrot ning nimetati pankrotihalduriks Hillar Villers.
10. aprillil 2022 toimus R K võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotihaldur taotles kohtult jätta pankrotitoimkond moodustamata ja kohus rahuldas selle taotluse
11. juuni 2022 määrusega.
12. juuli 2022 määrusega kinnitas kohus lõpliku võlausaldajate nimekirja ning andis nõusoleku jaotiste alusel raha väljamaksmiseks. Lõpparuande koostamise ajaks olid väljamaksed võlausaldajatele jaotiste alusel tehtud.
14. oktoobril 2022 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande R K 2 pankrotimenetluses. Teade lõpparuandega tutvumise kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
15. oktoobril
16. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Haldur palub kohtul kinnitada R K pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne, lõpetada pankrotimenetlus, vabastada haldur, kinnitada pankrotimenetluse kulud, määrata halduri tasuks koos käibemaksuga 2354,40 eurot ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Haldur on kohtule esitanud alljärgneva lõpparuande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta vastavalt

§ 162

lg 2 p 1 Laekumised pankrotivarasse on olnud järgnevad: • Augustis ja septembris 2022 võlgniku kontole laekunud rahast, mis ületab mittearestitavat summat (ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäär + 1/3 sellest, kuna võlgnikul üks ülalpeetav (antud juhul üks alaealine laps)) 534,19 eurot. • Võlgniku omandis olnud sõiduki Mitsubishi Galant müügist 225 eurot. • Võlgniku omandis olnud korteriomandi, asukohaga XXX, müügist 8 000 eurot. Kokku laekumisi pankrotivarasse 8759,19 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 2 Andmed väljamaksete kohta: 1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad väljamaksed puuduvad.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamaksed puuduvad.
2. Masskohustused pankrotimenetluses on võlgniku korteriomandiga seonduvad pankrotiaegsed korteriühistu majandamiskulud 489,41 eurot.
3. Menetluses on pankrotivara arvelt välja makstud ajutise halduri tasu summas 1056,00 eurot (kinnitatud pankrotimäärusega).
4. Pankrotimenetluse kulud 2354,40 eurot (ilma punktides 3 ja 4 sätestatud kuludeta) st pankrotihalduri tasu 1962,00 eurot, lisandub käibemaks 392,40 eurot. Halduri tasu arvestuse selgitus: Pankrotihaldur taotles pankrotimenetluses tasu määramist toimingutasuna (

§ 65

lg 113 ) ja teatas sellest võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ning pankrotihalduri tasu ja kulude kalkulatsiooni ei koostanud.

§ 65

lg 113 kohaselt on toiminguks kogu pankrotimenetluse läbiviimine ning tasu ei või olla suurem kui kolmekordne töölepinguseaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Lõpparuandes taotleb pankrotihaldur kohtult pankrotihalduri tasu määramist 1962,00 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot. Nimetatud tasu määr vastab

§ 65

lg 113 sätestatule ja jääb alla

§ 651lg 1 sätestatud määra.

Seega broneerib pankrotihaldur 2354,40 eurot tulevikuväljamakseks. Kuna jaotised on välja makstud ja ülekandekulusid ei lisandunud, siis välja maksmata/kandmata kulude (prognoositav halduri tasu) suuruseks on 2354,40 eurot. Andmed jaotise alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa vastavalt

§ 162lg 2 p 3: I ja III järgu nõuded puuduvad.

Jaotise alusel on tehtud järgnevad väljamaksed II rahuldamisjärgus: Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood E I OÜ, registrikood XXX O I OÜ, registrikood XXX I I OÜ, registrikood XXX K T A , isikukood XXX Tunnustatud nõue (eurodes) 274,26 3241,23 541,21 495,00 Järk II II II II Jaotis (%) 1,840 21,748 3,631 3,321 Väljamaks (eurodes) 89,41 1056,82 176,44 161,38 3 H B AS, registrikood XXX N C OÜ, registrikood XXX B AS, registrikood XXX E L I AS, registrikood XXX A F OÜ, registrikood XXX 3402,29 844,78 1231,80 4332,23 541,21 II II II II II 22,828 5,668 8,265 29,068 3,631 1109,30 275,43 401,63 1412,53 176,44 Kokku on väljamakseid II rahuldamisjärgu nõuete osas tehtud 4859,38 eurot. Andmed pandiesemete müügist saadu kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 4.

Pankrotivara koosseisus puudus pandiese. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta vastavalt

§ 162

lg 2 p 5 Pensioni registri pidaja andmetel on võlgniku nimele avatud pensionikonto nr. XXX, konto saldo oli 23. veebruari 2022 seisuga 820,244 XX Pensionifond XL osakut. Pankrotihalduril puudub õigus esitada võlgniku eest avaldus kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Seega ei saa ka pensionifondi osakuid või nende eest saadavat raha arvestada pankrotivara hulka. Võlgnik ei ole väljamakse avaldust esitanud. Nasdaqi andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Äriregistri andmetel võlgnik osalusi ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu ega jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega müümata vara ei ole. Muud teistelt isikutelt saadavat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel vastavalt

§ 162

lg 2 p 6 Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ja võlgniku huvidest. Rahalisi vahendeid on hoiustatud pangakontol. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja raha ei saanud vastavalt

§ 162lg 2 p 7 I ja III rahuldamisjärgu nõuded puuduvad.

II rahuldamisjärgu nõuded Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood E I OÜ, registrikood XXX O I OÜ, registrikood XXX I I OÜ, registrikood XXX K T A , isikukood XXX H B AS, registrikood XXX N C OÜ, registrikood XXX B AS, registrikood XXX E L I AS, registrikood XXX A F OÜ, registrikood XXX Tunnustatud nõue (eurodes) 274,26 3241,23 541,21 495,00 3402,29 844,78 1231,80 4332,23 541,21 Väljamakse (eurodes) 89,41 1056,82 176,44 161,38 1109,30 275,43 401,63 1412,53 176,44 Saamata nõue (eurodes) 184,85 2184,41 364,77 333,62 2292,99 569,35 830,17 2919,70 364,77 Jaotis (%) 1,840 21,748 3,631 3,321 22,828 5,668 8,265 29,068 3,631 4 Andmed menetluses esitatud hagide kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 8 Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole.

Haldur ei kavatse esitada ühtegi hagi. Andmed kohtukulude, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalike kulutuste kohta vastavalt

§ 162lg 2 p 9 Kohtukulud puuduvad.

Halduri tehtud kulutused ja väljamaksed on kirjeldatud aruande punktis

1. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud, maksejõuetuse põhjus. Pankrotiavalduse kohaselt võttis võlgniku elukaaslane, kasutades võlgniku ID-kaarti ja panga PIN koode, erinevaid laene. Võlgnik pöördus ses osas ka PPA-sse ja Viru Maakohtusse, kuid edutult. Laenukohustused jäid võlgniku kanda. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on ajutise halduri arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks ning sisuliselt on võlgniku maksejõuetuse tekitanud kolmas isik, kasutades kohustuste võtmiseks võlgniku andmeid. Olemasoleva informatsiooni põhjal on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse ning pankrotimenetluse algatamise on tinginud eelkõige võlgniku töötus ja võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita pankrotiavalduses toodud mahus kohustusi. Samas võib võlgniku pankrotiavalduses toodule tuginedes järeldada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ka kolmanda isiku tegevus võlgniku andmeid kuritarvitades. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades võlgniku pankrotiavalduses toodut ja täitemenetluste algusaegu, siis on maksejõuetuse tekke ajaks kõige hilisemalt
2. aasta. Pankrotihaldur loeb maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et võlgnik oleks maksejõuetuse tekitanud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3. Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. 4. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ja 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

tähenduses. 5.

§ 168

kohaselt on kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajatele täitedokumendiks ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. 6.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetlus lõpetatakse lõpparuande kinnitamisega ning haldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses. 7.

§ 150

lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. 8.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroopidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist 5 ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

1. Kokku on laekumisi pankrotivarasse olnud 8759,19 eurot. Haldur on palunud määrata tema tasuks kokku koos käibemaksuga 2354,40 eurot (s.o toimingutasu 1932 eurot, millele lisandub käibemaks 392,40 eurot).
2. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada halduri taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1962 eurot, lisandub käibemaks 392,40 eurot (koos käibemaksuga 2354,40), mis tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. 11.

§ 150

lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6)

§ 11või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

1. Lõpparuande kohaselt on pankrotimenetluse kulud kokku 2354,40 eurot, s.o pankrotihalduri tasu. Haldur palub kulud kinnitada. Kohus leiab, et pankrotimenetluse jooksul pankrotihalduri kohustuste täitmiseks tehtud kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tuleb lõpparuande kinnitamisel kinnitada.
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et seadust kohaldatakse pärast seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. Enne seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
3. aasta
4. juunini. 14.

§ 171

lg 1 esimese lause lausel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpparuande kinnitamisel (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võib võlgniku kohustustest vabastamise avalduse esitada mh pankrotiavalduses (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Seega on võlgniku avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. 15. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 alusel võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Vastavalt

§ 172

lg 1 juhul, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lg 3 nimetatud makseid (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ettepanekuid usaldusisiku nimetamise osas ei ole esitatud. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. 16. Tulenevalt

§ 172

lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi (kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon). Sel juhul kontrollib kohus, kas 6 võlgnik oma kohustusi täidab. Kohus algatab seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 17. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda

§ 173

(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon) sätestatust: - - - võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4). Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra. võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. TMS § 131 lg 1 p 1‒11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). 18. Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab

§ 172(kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioon).

Muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab võlgnikku usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta.

§ 172

lg 4 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. 19.

§ 1933lg 2 kohaselt siis, kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. 20.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Alekand Kohtunik 7