Obsah (4)

§ 66§ 48§ 56§ 16

4-22-1607 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2022.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1607 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Margus Mets

§ 66lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi.

Kohustada Margus Mets´a tasuma mõistetud rahatrahv 740 eurot osade kaupa 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes igakuiselt vähemalt 246.67 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi käesoleva otsuse p-des 2 määratud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
3. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
4. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 13.04.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,004084 karistati Margus Metsa LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga 185 trahviühikut s.o 740 eurot ja LS § 224 lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.
5. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik Margus Mets mootorsõidukit 27.03.2022 kella 09:09 ajal Tallinnas Sõle tn suunaga Paldiski mnt poole juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo.
6. Menetlusalune isik esitas 11.05.2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas 2302,22,004084 tehtud otsus määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus, millega jätta LS § 224 lg 3 p 1 lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Margus Metsa suhtes kohaldamata.
7. Kuivõrd kaebus ei vastanud VTMS § 115 sätestatud nõuetele kohustas maakohus menetlusalusel isiku kõrvaldada kaebuses esinevad puudused hiljemalt 23.05.2022 allkirjastada kaebus digitaalselt ning avaldada millist menetlusliiki kaebaja soovib.
8. 22.05.2022 esitas kaebaja kohtule korrigeeritud kaebuse, mis oli nõuetekohaselt allkirjastatud. Kaebuse kohaselt taotleb Margus Mets juhtimisõiguse mitte äravõtmist ja rahalise karistuse tasumist 3 osas. Kaebuse kohaselt on kaebaja isikul juhtimisõigust vaja töökohustuste täitmiseks, sellest ilma jäämine lisab talle uue lisakaristuse töökohast ilmajäämise ja kuna ta on alaealise lapse ainuke ülalpidaja, siis mõjutab see ka tema toimetulekut. Kaebaja selgitab, et ta on oma teo raskusest aru saanud ja kahetseb siiralt paludes juhtimisõigus alles jätta.
9. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja teiste väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud 2 põhjendustel puuduvad. Töökoha kaotus ei ole menetluslikult kinnitust leidnud, tegu on kaebuse esitaja paljasõnalise väitega. Samuti ei ole karistuslikud tagajärjed seotud süü suurusega. Teost aru saamine ja kahetsemine ei ole lisakaristuse kohaldamisel välistavateks asjaoludeks, sest selliseks välistavaks asjaoluks võib Karistusseadustiku alusel olla juhtimisõiguse äravõtmise puhul ainult liikumispuude olemasolu (

§ 48' lg 2).

7. Süü suuruse, karistusliigi ning määra küsimustes jääb kohtuväline menetleja kaebuses toodud põhjenduste juurde ning on jätkuvalt seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Margus Metsale määratud karistus on kooskõlas

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning puuduvad kaebuses esitatud põhjendustel alused kohtuvälise menetleja 13.04.2022.a koostatud otsuse muutmiseks karistuse osas ning kohtuväline menetleja palub auväärt kohtul jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud Margus Metsa poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetav tegu.
3. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette, et ta juhtis 27.03.2022 kell 09:09 Tallinnas Sõle tn suunaga Paldiski mnt poole juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 sätestatud väärteo.
4. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad.
5. LS § 69 lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.
6. Tunnistaja M H 27.03.2022 antud ütlustest nähtub, et sel päeval teostas ta liiklusjärelevalvet Harjumaal, Tallinnas, Sõle tn, Ädala tn ja Paldiski mnt vahel. Nad kontrollisid sõidukijuhte, kes liikusid Paldiski mnt suunas. Kell 09:09 peatas tunnistaja sõiduki xxx reg nr xxx ja kontrollis juhi alkoholisisaldust väljahingatavas õhus indikaatorvahendi Alcoquant 6020 abil mille näit osutus positiivseks. Tunnistaja suunas juhi 3 edasi tõendusliku alkomeetri juurde. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt osutus juhiks Margus Mets ik
8. Kohtule esitatud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Margus Mets kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 27.03.2022 kell 09:09 kuna oli alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
9. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 27.03.2022 kell 09.30 kuni 09.34 menetlusaluse isiku Margus Mets seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EE seeria nr ARKM0086 (mis omas kehtivat taatlemistunnistust nr TTRC-21-00178). Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,46 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,41 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik A K, seega on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,41 mg alkoholi ühe liitri kohta.
10. Margus Mets on kohtueelses menetluses esitatud vastulauses tunnistanud oma süüd ning avaldanud soovi jätta alles talle juhtimisõigus kuna see on vajalik tööülesannete täitmiseks ning on vajalik ka alaealise lapse ülalpidamiseks. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,41 mg/l), leiab kohus, et Margus Mets pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 järgi.

Kuivõrd Margus Mets ei andnud kohtueelses menetluses ütlusi, samuti ei nähtu vastulausest ega muudest menetluses kogutud materjalidest ega kaebusest asjaolusid millal, kui palju ning mida kaebaja oli joonud on kohtul põhjendatud alus arvata, et isik asus, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta on tarbinud alkoholi siis ta on sõitma asudes seisundis, mil ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima veendumata enda kainuses. Eelnevale järeldusele jõudis kohus tulenevalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud põhjendusega, et tegemist ei ole alkoholi jääkidega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/1 piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma oma juhile keelatud seisundit. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning kuivõrd mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas, nõuab selle juhtimine erilist hoolsust ja vastutustunnet liiklusreeglite järgimisel. Joove pärsib isiku reaktsioonivõimet ning pikeneb pidurdusteekond. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et väärtegu pani toime Tallinna linnas, kus sõltumata kellaajast ja nädalapäevast on liiklus väga aktiivne ning raskete tagajärgede tekkimise võimalus liiklusalaste rikkumiste korral suurem. Samuti ei nähtu ei vastulauses ega menetluses kogutud materjalidest, et Margus Mets oleks oma tegu kuidagi kahetsenud. Kahetsust avaldas kaebaja alles kohtule esitatud kaebuses, seega ei olnud kohtuvälisel menetlejal võimalik arvestada kahetsust kergendava asjaoluna. 17. Vastavalt LS § 224 lg-le 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 224 lg 2 tunnustele vastava väärteo. 4 18. Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist ning täpsemalt lisakaristuse määramist. 19.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud asulasisesel teel ja ajal, mil on palju liiklejaid. Sellel kellaajal liiguvad paljud inimesed tööle ja lapsed kooli, seega seadis menetlusalune isik ohtu lisaks enda elu ja tervisele ka teised kaasliiklejad. Samas on kohus tuvastatud, et Margus Metsal ei ole varasemaid kehtivaid liiklusalaseid rikkumisi ning käesoleval juhul tuleb arvestada ka asjaolu, et tegemist võis olla üksikjuhtumiga. Kuigi kohtueelses menetluses Margus Mets ei kahetsenud on ta kaebuses seda teinud ning käesolevalt ei ole põhjust arvata, et kahetsus ei ole siiras. Küll aga ei saa märkimata jätta, et alkoholijoobes sõiduki juhtima asumine on üldohtlik väärtegu ning kogumis, arvestades kõiki eelnimetatud ja väärteos tuvastatud asjaolusid nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süü on suur.

1. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. LS § 224 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus toob välja, et keskmine sanktsiooni määr antud väärteo puhul on 150 trahviühikut ning kuivõrd süü hindas nii kohtuväline menetleja kui ka kohus suureks on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus keskmisest pisut suuremas määras kohtu hinnangul proportsionaalne ja vastavuses karistuse määramise põhimõtetega. Kohtuvälise menetleja poolt määratud 185 trahviühikut ületab pisut sanktsiooni keskmist määra seega peab kohus nentima, et kohtuväline menetleja, hinnates süü suureks, pidanuks valima ka süü suurusele vastava trahviühikute määra mis pidanuks kohtu hinnangul olema suurem. Vastavasisulist argumentatsiooni millest lähtudes otsustas kohtuväline menetleja suure süü puhul määrata sanktsiooni keskmise lähedane karistus otsusest ei nähtu, seega ei saa kohus sellele ka omapoolset hinnangut anda ning võib vaid oletada, et kohtuväline menetleja on püüdnud lisakaristuse määramise tõttu kompenseerida seda väiksema põhikaristuse määramisega. Küll aga käesoleval juhul kuivõrd on lisandunud karistust kergendav asjaolu kahetsuse näol ning olukord, et Margus Metsal ei ole kehtivaid liiklusalaseid rikkumisi peab kohus kohtuvälise menetleja poolt 185 trahviühiku suurust karistust vastavaks süü suurusele põhjendatuks ja proportsionaalseks. Kohtuväline menetleja on toimepandud väärteo eest pidanud otstarbekaks kohaldada ka lisakaristust ning LS § 224 lg 3 p 1 alusel määranud Margus Metsale juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne ning oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt.
2. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on 5 seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kohtuvälise menetleja võimalus mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest on eripreventiivne prognoos, kus olulisemaks määrajaks on ka süüdlase isik. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki mitte arvestades tema isikut. Veelgi enam, ka põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks. Kohus on seisukohal, et kuna Margus Metsal ei ole kehtivaid liiklusalaseid karistusi ning ka ta ise on saanud aru oma eksimusest seda kahetsedes, ei esine isiku süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue rikkumise. Samuti esinevad asjaolud, mis pöördumatult võivad halvendada isiku ja ta pere toimetulekut, seega tuleks lisakaristuse määramine hoolikalt põhjendada ning läbi mõelda. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Margus Metsale määratud rahatrahv 185 trahviühikut on piisavalt range karistus, mis on proportsionaalne isiku süü suurusega ning lisakaristuse kohaldamiseks ei ole käesoleval juhul vajadust.
3. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub seega juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Käesoleval juhul ei esine isiku süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue rikkumise. LS § 224 lg 3 p 1 alusel on Margus Metsale kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis on kahtlemata ühiskonnaohtlik väärtegu. Samas eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on kohus seisukohal, et olukorras, kus isikul töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning ta on varasemalt liiklusalaselt karistamata isikuks, peaks rahaline mõjutamine sundima kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt käituma.
6. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et karistuse suurus ei ole proportsionaalne süü suurusega, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus lisakaristuse määramise osas tühistada.
7. Kaebaja taotles kohtult tasuda talle määratud rahatrahv 3 osas. Võttes arvesse rahatrahvi suurust ning kaebaja isiku viidet alaealise lapse ülalpidamisele peab kohus võimalikuks määrata karistuse täitmine ositi kolme kuu jooksul. Kohus märgib seejuures, et enne kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist ei ole võimalik teha otsuse täitmist edasilükkava otsustust VTMS § 209 lg 2 alusel, mis reguleerib kohtuvälise menetleja (jõustunud) otsuse täitmisele pööramist.
8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust määratud lisakaristuse osas seda mitte kohaldades ning mõistetud rahatrahvi täitmise aja osas. Muus osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata kuivõrd etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus 185 trahviühikut s.o 740 eurot on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega.

§ 66

lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv 740 eurot tuleb tasuda kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes igakuiselt vähemalt 246.67 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220225030421. 6 Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-134. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7