4-22-1291 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01.07.2022.a. Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-22-1291 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu Andrey Alis

§ 224lg 2 järgi määratud lisakaristuse osas.

Muus osas - Andrey Alisievich´ile

§ 224

lg 2 alusel määratud rahatrahv 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot – jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

1. Määrata, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv 150 trahviühikut s.o 600 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank AS. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Väärteo asjaolud ja menetluse käik
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 29.03.2022 otsusega väärteoasjas nr 2302,22,003029 karistati Andrey Alisievich´i

§ 224

lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühikut s.o 600 eurot ja

§ 224

lg 3 p 1 alusel määrati lisakaristuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. 2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit 06.03.2022 kella 09:12 ajal Tallinnas Mustakivi tee 2 suunaga Osmussaare tn poole Punane tn 67, Tallinn juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69

lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 224lg 2 sätestatud väärteo.

3. Menetlusalune isik esitas 19.04.2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas 2302,22,003029 tehtud otsus määratud lisakaristuse osas ning teha uus otsus, millega jätta

§ 224

lg 3 p 1 lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine Andrey Alisievichi suhtes kohaldamata. Kaebaja märgib kaebuses, et ta töötab autojuhina, töötajana ja direktorina firmas Xxx OÜ. 06.03.2022 ostis ta alkomeetri poest ja kasutas seda kuid alkomeeter ei näidanud midagi, samuti tundis ta end hästi, mistõttu ta istus rooli. Teda peatas politsei ja tuvastati joove 0.57 mg/l. teda karistati rahatrahviga 600 eurot ja võeti ära juhiluba 3 kuuks kuid juhtimisõigus on talle vajalik töökohustuste täitmiseks, sellest sõltub tema teenindav sissetulek.

1. Kuivõrd kaebus ei vastanud VTMS § 115 sätestatud nõuetele kohustas maakohus menetlusalusel isiku kõrvaldada kaebuses esinevad puudused ning esitada kaebuses toodud väidete kinnitamiseks tõendid hiljemalt 29.04.
3. 21.04.2022 esitas kaebaja kohtule korrigeeritud kaebuse, lapse sünnitunnistuse, otsuse väärteoasjas, ettevõtte Xxx OÜ e-krediidiväljavõtte. Kaebaja tunnistab end täielikult süüdi selles, et ta juhtis sõiduki keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l. Menetlusalune isik kahetseb oma tegu väga. Kahjuks ei jõudnud varem sellest teatada kohtuvälisele menetlejale enne otsuse tegemist ja seetõttu ei olnud kahetsuse tunne arvestatud karistusse määramisel. Menetlusalune palub 2 kohtul seda arvestada kaebuse läbivaatamisel. Andrey Alisievich arvab, et toimepandud oli tema poolt suur mõtlematus. Menetlusalune isik tunnetab oma vastutust liikluses osalejana ning kujundab ja süvendab endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõistes, et lubatud alkoholipiirmäära ületamine on keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks.
4. Kaebaja juhib tähelepanu, et tal puuduvad kehtivad karistused, tegemist oli ühekordse eksimusega, raskendavad asjaolud puuduvad. Lisakaristuse määramise osas viitab kaebaja Riigikohtu lahendi 3-1-1-122-13 p 9 ja 10 leides, et tema puhul oli tegemis üksikjuhtumiga paludes kohtul neid asjaolusid karistuse määramisel arvestada.
5. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja teiste väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et leidub alus karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendusel ning Riigikohtu poolt antud suunistel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et leidub alus kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks põhikaristuse osas. Lisakaristuse kohaldamine on seaduslik ja põhjendatud ning määratud lisakaristus on kooskõlas KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
6. Kohtuväline menetleja nõustub kaebaja seisukohaga selles, et tegemist oli üksikjuhtumiga. Karistusregistri andmetel ei ole Andrey Alisjevich'il eelnevaid kehtivaid karistusi ning ka teojärgselt ei ole liiklusrikkumisi lisandunud. Küll aga ei saa kohtuväline menetleja nõustuda väitega, et kaebuse esitaja ei ole teistele liikluses osalejatele ohtlik ning ei esine ühtegi iseloomustavat asjaolu, millise puhul oleks põhjendatud esmakordse

§ 224lg 2 rikkumise puhul lisakaristuse kohaldamine.

9. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja poolt viidatud Riigikohtu lahendis ei ole kõrgeim kohus täpsustanud, milline on oluline ületamine ning on andnud ruumi selle sisustamiseks. Liiklusseadus (

) § 69 lg 2 p 3 sätestab vaid, et piirmäär on ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi. Väärteotoimikus olev tõendusliku alkomeetri väljatrükki andmetel oli lõplik lugem 0,57 mg/1 kohta väljahingatavas õhus, mis ei jää piirmäära lähedale. Veelgi enam, väärteovastutuse alam-ja ülempiiri (0,10-0,74) keskmine on 0,42 mg/1 kohta, mis tähendab, et Andrey Alisievich'i organismis oli juhtimise ajal alkoholi koguses, mis väljahingatavas õhus ületas väärteovastutuse keskmist määra, lisaks ületades ka sanktsiooni (

§ 224lg 2) keskmist määra (0,49mg/l).

Tuginedes alkoholi kogusele isiku organismis ja otsuses välja toodud juhtimisõiguse pikkusele, mis on

§ 224

lg 3 p 1 sanktsiooni miinimum, ei saa öelda, kohtuväline menetleja oleks eksinud kaebuses viidatud Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-122-13 p 9 suuniste vastu, see tähendab, et juhtimisõiguse äravõtmist oleks kohaldatud üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventsiivsete vajadustega.

1. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaebaja väide, et enne juhtima asumist kontrollis kaebaja isik oma alkoholijoovet on põhjendamata kuna pole esitatud ühtegi tõendit. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja poolt on tegu toime pandud otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõistes, leides, et Andrey Alisievich kui ta otsustas kontrollida ka oma joovet poest ostetud alkomeetriga pidi vähemalt möönma, et ta ei pruugi olla sellises seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida kuid ometi tegi seda.
2. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse esitajaga selles, et kaebaja nimel ei ole karistusregistris kehtivaid karistusi, kuid rõhutab, et eeskujulik käitumine liikluses ei saa olla süü arvestamisel 3 eraldiseisvaks aluseks (RKKK 3-1-1-79-03 p 14), vaid on hõlmatud varasemate karistuste puudumises. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses ning KarS § 57 tähenduses on kergendavaks asjaoluks kaebaja kahetsus. Lisaks annab KarS § 57 lg 2 võimaluse arvestada karistuse kohaldamisel ka nimetatud paragrahvi lõikes 1 loetlemata asjaolusid, kuid üldiselt on loetletud asjaolud liigitatud kolmeti: 1) süüdlase käitumist pärast süütegu iseloomustvad asjaolud; 2) süüteo toimepanemist iseloomutavad asjaolud; 3) süüdlase isikut iseloomustavad. Kaebuses kirjeldatud töötamise vajadus ja alaealise ülalpeetava kooli ja koolist toimetamine ei ole seotud süü suurusega, toime pandud teoga ning ei ütle eraldiseisvalt midagi süüteo ega isiku kohta, vaid on seotud võimaliku kaasneda võiva karistusliku tagajärjega. Juhilubade vajalikkus pidi olema menetlusalusel isikul ka enne autorooli asumist. Lisaks ei kaalu need asjaolud üles kaitstavat õigushüve, milleks on teiste inimeste elu, tervis ja vara ning ei saa olla eraldi aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Sissetulekuallika vajalikkus ning kohustus ülalpeetavate eest hoolitseda on nii eeskujulikel liiklejatel (sh juhtimisõigust mitteomavatel) kui ka õigusrikkumisi toime panevatel isikutel.
3. Kohtuväline menetleja hinnangul on kohtupraktikast lähtuvalt juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena seotud eripreventiivsete kaalutlustega viidates Riigikohtu 18.06.2015 otsusele nr 3-1-1-59-
4. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Andrey Alisievich´i süü on keskmisest suurem ning

§ 224

lg 2 alusel mõistetud rahatrahvi 150 trahviühikut, mis vastab sanktsiooni keskmisele määrale ning § 224 lg 3 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, mis vastab sanktsiooni miinimumile, ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt antud suunistega. Kuivõrd maakohus arutab asja Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 sätete kohaselt ab ovo tuleb kohtuvälise menetleja hinnangul täiendavalt arvestada kaebaja kahetsusega. Eripreventiivsete kaalutlustena on kohtuväline menetleja võtnud arvesse, et ohtlik juht tuleb mõneks ajaks liiklusest kõrvaldada, sest asus mootorsõiduki rooli seisundis, mis oluliselt ületas juhile lubatud alkoholi piirmäära organismis. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud Andrey Alisjevich'i poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seda isegi vaatamata asjaolule, et antud juhul on vaidlusesemeks ainult karistuse liik ja määr, mitte aga menetlusalusele isikule etteheidetavad teod.
3. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette, et ta juhtis 06.03.2022 kell 09:12 Tallinnas, Mustakivi tee 2 suunaga Osmussaare tn poole mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,57 mg/l. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 69lg 3 nõudeid ning pani toime § 224 lg 2 ettenähtud väärteo.

4 16. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust ja väärteotoimikus olevad tõendid on lubatavad. 17.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg.

1. Tunnistaja Anti Roosileht 06.03.2022 antud ütlustest nähtub, et 06.03.2022 teostas ta liiklusjärelevalvet juhtide kainuse üle autopatrullis 3785 koos liikluspolitseinikuga E V´ga Harju maakonnas, Tallinnas, Mustakivi tee 2 juures. Kell 09:12 ajal peatas liikluspolitseinik E V sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx antud kohas, Peterburi tee ja Osmussaare tänava vahel suunaga Osmussaare tänav. Tunnistaja kontrollis juhti ANDREY ALISIEVICH isikukoodiga 37107160211 indikaatorvahendiga AlcoQuant6020 Pius, mis andis positiivse tulemi 0,55 mg/L. Juht tunnistas, et oli alkoholi tarvitanud viimati kella kahe ajal öösel.
2. Kohtule esitatud sõiduki juhtimise kõrvaldamise otsusest nähtuvalt on Andrey Alisievich kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt 06.03.2022 kell 09:12 kuna oli alus arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis.
3. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt kasutati 06.03.2022 kell 09.33 kuni 09.37 menetlusaluse isiku Andrey Alisievich seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EE seeria nr ARKM-0086 (mis omas kehtivat taatlemistunnistust nr TTRC-21-00178). Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,62 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, menetlusaluse isiku kasuks arvestades oli lõpptulemus 0,57 mg/l. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik R J, seega on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat, isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,57 mg alkoholi ühe liitri kohta.
4. Andrey Alisievich on nii kaebuses kui ka kohtueelses menetluses menetlusaluse isiku ütlustes tunnistanud oma süüd ning avaldanud kahetsust. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,57 mg/l), leiab kohus, et Andrey Alisievich pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus leiab kohus, et menetlusalune isik pidi võimalikuks pidama, et kui ta on tarbinud alkoholi kella 02:00 ajal öösel siis hommikul kella 09 paiku sõitma asudes on ta seisundis, mil ei tohi veel sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima veendumata enda kainuses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et on põhjendamata väide, et menetlusalune isik kontrollis oma joovet poest ostetud alkomeetriga, kohtule pole esitatud sellekohast väidet kinnitavat tõendit, seega tuleb taoline väide käesoleval juhul lugeda paljasõnaliseks. Seda enam, kui kaebaja isik otsustas oma alkoholijoovet poest ostetud alkomeetriga kontrollida siis pidi tal olema tekkinud endal ka kahtlus, kas tema organismis võib olla veel alkoholi tarbimise jääke. Käesoleval juhul, vaatamata asjaolule, et kohtule pole esitatud andmeid mida ja kui palju 5 menetlusalune isik oli joonud siis arvestades tuvastatud alkoholi sisalduse mahtu 0.57 mg/l väljahingatavas õhus on kohus seisukohal, et menetlusalune isik pidi olema teadlik, et ta on alkoholijoobes ega tohi sellises seisundis sõidukit juhtima asuda. Kohus ei ole küll ekspert kuid tuvastatud alkoholijoobe saavutamiseks pidi menetlusalune isik tarbima eelneval ööl rohkelt alkoholi kuivõrd juhul kui vastab tõele, et menetlusalune isik tarbis eelneval ööl kella 02 ajal viimati alkoholi, siis jääb tarbimise ja alkoholi tuvastamise vahele enam kui 7 tundi. Vastavalt

§ 224

lg-le 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg 2 tunnustele vastava väärteo.

1. Vaidlus seisneb süü osas mis puudutab karistuse määramist ning täpsemalt lisakaristuse määramist.
2. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegu on toime pandud asulasisesel teel ja ajal, mil on palju liiklejaid. Sellel kellaajal liiguvad paljud inimesed tööle ja lapsed kooli, seega seadis menetlusalune isik ohtu lisaks enda elu ja tervisele ka teised kaasliiklejad. On tuvastatud, et Andrey Alisievich´il ei ole varasemaid rikkumisi ning kohus peab usutavaks, et tegemist võis olla üksikjuhtumiga ning peab siiraks isiku kahetsust mida ta on korduvalt väljendanud. Selles osas nõustus ka kohtuväline menetleja, et kohtuvälise menetleja otsustuses pole arvestatud kergendava asjaolu - kahetsusega. Küll aga ei saa märkimata jätta, et alkoholijoobes sõiduki juhtima asumine on üldohtlik väärtegu ning kogumis, arvestades kõiki eelnimetatud ja väärteos tuvastatud asjaolusid nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et süü on keskmisest suurem.
3. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse seadusandja poolt eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt.

§ 224

lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus toob välja, et keskmine sanktsiooni määr antud väärteo puhul on 150 trahviühikut ning kuivõrd süü hindas nii kohtuväline menetleja kui ka kohus suuremaks keskmisest määrast on kohtuvälise menetleja poolt määratud põhikaristus keskmises määras kohtu hinnangul proportsionaalne kuivõrd esinevad karistust kergendavad asjaolud, samuti isikul ei ole varasemaid rikkumisi. Küll aga on kohtuväline menetleja toimepandud väärteo eest pidanud otstarbekaks kohaldada ka lisakaristust ning

§ 224

lg 3 p 1 alusel määranud Andrey Alisievich’ile juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks, mis kohtu hinnangul ei ole proportsionaalne ning oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt.

1. Karistuse eripreventiivne eesmärk on süüdlase mõjutamine, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt ega paneks toime uusi süütegusid. Nii õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt on jõutud järeldusele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina tuleb kõigile liiklejatele anda signaal, et liiklusreeglite eiramine ei ole millegagi õigustatud ning ohtlik tegu saab ka karmilt karistatud. Kohus on 6 seisukohal, et positiivne on preventatsioon, mis on eesmärgiga avaldada õiglase karistusega mõju, mis kinnitab inimeste usku normide kehtivusse ja usaldust õiguskorra vastu. Kohus on seisukohal, et kuna Andrey Alisievich pani toime esmakordse rikkumise ning ka ta ise on saanud aru oma eksimusest seda siiralt kahetsedes, ei esine isiku süüs või tema isikus iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid võimalikuks, et ta võiks toime panna uue rikkumise. Samuti esinevad asjaolud, mis pöördumatult võivad halvendada isiku ja ta pere toimetulekut, seega tuleks lisakaristuse määramine hoolikalt põhjendada ning läbi mõelda. Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et Andrey Alisievich’ile määratud rahatrahv 150 trahviühikut on piisavalt range karistus, mis on proportsionaalne isiku süü suurusega ning lisakaristuse kohaldamiseks ei ole käesoleval juhul vajadust.
2. Lisakaristus täidab nii süüd heastavat kui ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. detsembri
4. a otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p 9). Lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub seega juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.

§ 224

lg 3 p 1 alusel on Andrey Alisievich’ile kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmeks kuuks. Juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis on kahtlemata ühiskonnaohtlik väärtegu. Samas eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on kohus seisukohal, et olukorras, kus isikul töökoht eeldab juhtimisõiguse olemasolu ning ta on varasemalt karistamata isikuks, peaks rahaline mõjutamine sundima kaebuse esitajat liikluses õiguskuulekalt käituma. Ka kohtuväline menetleja oli seisukohal, et tegemist oli üksikjuhtumiga. Veelgi enam, ka põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks. Seega leiab kohus, et on põhjendatud

§ 224

lg 2 väärteo toimepanemise eest käesoleval juhul kohaldada üksnes põhikaristust rahatrahvi näol ning lisakaristust mitte määrata.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust määratud lisakaristuse osas seda mitte kohaldades. Muus osas (põhikaristuse osas) jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata kuivõrd etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus 150 trahviühikut s.o 600 eurot on proportsionaalne süü suurusega ja põhjendatud nii üld- kui eripreventiivsete eesmärkidega. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-
2. Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7