Obsah (4)
§ 135§ 137§ 134§ 136KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit, Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 13.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1479 Haldusasi Vaidlustatud
) § 134). Perioodil 25.0725.08.2022 toimub nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek. Detailplaneeringut ei ole praeguseks veel kehtestatud. Üldjuhul tuleb kohtusse pöördumiseks ära oodata detailplaneeringu kehtestamine. Kaebaja 12.08.2022 vastuses kohtunõudele esile toodud asjaolud ei ole sellised, millest saaks järeldada, et Viimsi vald kehtestaks õigusvastase detailplaneeringu. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (
§ 135
lg 2) ning enne detailplaneeringu kehtestamist on seda võimalik avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel vajadusel muuta (
§ 137lg 1).
Niisiis ei saa praegu olla kindel, et detailplaneering vastu võetud kujul ka kehtestatakse. Ei ole välistatud, et detailplaneeringu edasise menetluse käigus muudetakse seda kaebaja soovitud viisil. Kaebaja on detailplaneeringut ennatlikult vaidlustanud ning kaebajal tuleb enne kohtusse pöördumist ära oodata detailplaneeringu kehtestamine. Kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus. Kaebuse eesmärgiks on 14.06.2022 vastu võetud detailplaneeringu nr 26 tühistamine. Juhul, kui õigusvastane detailplaneering kehtestatakse, toob see kaasa pöördumatuid muudatusi ja tagajärgi. Vastustaja plaanib Metstoa elanikud veest ilma jätta. Vastu võetud detailplaneering nr 26 kordab täielikult 19.05.2020 kehtestatud detailplaneeringut nr 32, mille kaebaja on vaidlustanud (vt haldusasi nr 3-20-1464). Vastustaja ei vastanud kaebaja küsimustele, mis esitati mh veeallikate kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
- Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajal puudub vaidlusaluse detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
- Kuigi pärast detailplaneeringu kooskõlastamist teeb planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse, millega kinnitab, et detailplaneering vastab õigusaktidele ja valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele (
§ 134
), ei otsustata sellega lõplikult ära seda, millisena planeering tuleb kehtestada. Planeeringu vastuvõtmisele järgneb selle avalik väljapanek (
§ 135
) ja avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (
§ 136
). Avaliku arutelu tulemuste alusel on kohalik omavalitsuse üksusel võimalik teha planeeringus vajalikke muudatusi (
§ 137
). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsus vastab seega olemuslikult menetlustoimingule, kuna sellega suunatakse planeering järgmisesse menetlusetappi (vt ka Riigikohtu 14.12.2015 määrus asjas nr 3-3-1-71-15; üldplaneeringu vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu osas vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.11.2021 2
(3)3-22-1479 määrus asjas nr 3-21-2166, p 10; maakonnaplaneeringute vastuvõtmise otsuse kui menetlustoimingu osas vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2017 määrus asjas nr 3-16-2721). Detailplaneeringu vastuvõtmise otsuse vaidlustamise asjas on põhjendatud lähtuda menetlustoimingute vaidlustamist reguleerivatest normidest, s.o HKMS § 45 lg-st 3 (menetlustoimingute vaidlustamise kohta vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 8). HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Selle sätte järgi pole menetlustoimingute vaidlustamine halduskohtus üldjuhul võimalik, sest enamasti tuleb menetluse lõpptulemus ära oodata (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.03.2014 otsus asjas nr 3-3-1-73-13, p 15). Säte lähtub muu hulgas eeldusest, et menetlustoimingu tegemise ajal pole üldjuhul ette teada, milline saab menetluse täismahus läbimise korral olema haldusorgani lõppotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2021 määrus asjas nr 3-21-2056, p 9). Viimati märgitu kehtib ka planeeringute kohta, kuna isegi planeeringu vastuvõtmise korral pole lõplikult teada, kas üldse ja millisena planeering kehtestatakse. Lõplik planeeringulahendus valmib alles koostöös avalikkuse esindajate ja huvitatud isikutega. 8. Kaebajal on võimalik esitada oma kaebusest tulenevaid seisukohti igas planeerimismenetluse etapis, sh detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitatavas kaebuses. Kaebuses tõstatatud küsimused tuleb esmalt lahendada planeerimismenetluses. Kaebaja väidete põhjal ei teki kahtlust, et juba detailplaneeringu vastuvõtmise etapis oleks tehtud selliseid menetlus- või muid vigu, mis tooksid kaasa õigusvastase detailplaneeringu kehtestamise. Kaebaja õigusi ei riku iseenesest asjaolu, et tal tuleb oma huvide kaitseks osaleda planeeringu menetluses (vt Riigikohtu 11.10.2018 määrus asjas nr 3-17-2132, p 10). 9. Kui vaidlusalune planeering kehtestatakse kaebaja õigusi rikkuval kujul või on see muul põhjusel vastuolus seadusega, on tal õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse peale esitada kohtusse kaebus. 10. Eeltoodust lähtudes kaebaja määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)