KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 18. oktoober 2022, Tallinn Haldusasja

) ei tulene hankijale õigust piirata hankemenetluses ühe pakkuja poolt mitme pakkumuse esitamist.

§ 111

lg 2 sätestab, et kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks. Samale seisukohale on asunud vaidlustuskomisjon 15.04.2016 otsuses 6816/171929 (p 9.2.2).

kommenteeritud väljaandes on öeldud: „

-st ega direktiividest ei tulene keeldu mitme pakkumuse esitamiseks. Isik on pakkuja

§ 7lg 1 mõttes, sõltumata sellest, mitu pakkumust ta on esitanud.

/…/ Mitme pakkumuse esitamine samas hankemenetluses ei tähenda, et tegemist oleks ilmtingimata alternatiivsete lahendustega. Direktiivi 2014/24/EL art 45 lg 1 seob alternatiivse lahenduse üksnes lepingu esemega, andmata täpsemaid definitsioone või pidepunkte. Alternatiivse lahenduse all peetakse silmas lahendust, mis ei vasta kõigile RHAD-s sätestatud tingimustele, kuid peab siiski vastama RHAD-s ettenähtud miinimumtingimustele.“ Riigihangete registri hanketeate vormist (koos abiinfoga) koosmõjus

§-ga 118 nähtub, et „alternatiivsete pakkumustena“ on mõeldud alternatiivsete lahendustega pakkumusi ehk „alternatiivseid lahendusi“, s.o pakkumusi, mis ei vasta täielikult või osaliselt riigihangete alusdokumentides sätestatud tingimustele. Seda kinnitab ka HT osa II p 2.10 sõnastuse võrdlus direktiivi 2014/24/EL V lisa C p-ga 9, sh nende punktide sõnastus teistes EL keeltes. HT osa II p-st 2.10 ei tulenenud keeldu enam kui ühe riigihanke alusdokumendi nõuetele vastava pakkumuse esitamiseks. Seetõttu ei ole kahe pakkumuse esitamine kolmanda isiku poolt vastuolus HT osa II p-ga 2.10. Kui selline keeld ka oleks, siis ei sätesta

, et keelu rikkumise tagajärjeks saaks olla kolmanda isiku mõlema pakkumuse tagasilükkamine. Kolmas isik on esitanud koos mõlema pakkumusega ka kohase tõendi RHAD p-s 5.3 kehtestatud tagatise deponeerimise kohta. Ei saa olla kahtlust, et kolmanda isiku tahe pakkumuses nr 371320 oli esitada pakkumuse maksumus (hooldus- ja remonttööde tasu kuus käibemaksuta) 0 eurot ning kolmas isik väljendas oma tahet pakkumuses selgelt ja üheselt mõistetavalt. 19.09.2022 ja 03.05.2022, vastates hankija küsimustele, ei muutnud kolmas isik pakkumuse nr 371320 maksumust ning üksnes kordas üle seda, mis oli pakkumuses niigi üheselt mõistetavalt arusaadav. Lähtudes sellest, et kolmanda isiku pakkumuses nr 371320 on hooldus- ja remonttööde tasu kuus (käibemaksuta) pakutud 0 eurot, on kolmanda isiku pakkumusele nr 371320 maksumuse kriteeriumi alusel omistatud põhjendatult 30 punkti kui madalaima väärtusega pakkumusele. Kolmanda isiku pakkumusele nr 362342 on väärtuspunktide andmine vastuolus RHAD p-s 7.1.1 ja kriteeriumite hindamismetoodika kirjelduse p-s 1 toodud metoodikaga. See pakkumine oleks pidanud saama 0, mitte 30 punkti. Kui suurendada kaebajate pakutud ootekoja Disain 2 lahendusele antud punktisummat 1 või 2 punkti võrra, jääks kaebajate pakkumusele disainilahenduste kriteeriumi alusel antud punktisumma ikkagi mitme punkti võrra madalamaks kui kolmanda isiku pakkumusele sama kriteeriumi alusel antud punktide hulk ning edukaks osutuks igal juhul kolmanda isiku pakkumus nr 371320 kui kõige rohkem punkte saanud pakkumus. Hankija moodustatud komisjon on ootekodade disainilahenduste hindamisel disainilahenduste kriteeriumi alusel lähtunud RHAD-s kehtestatud hindamismetoodikast ning hindamisel arvestatud asjaolud on üldiselt asjakohased. Isegi kui komisjoni hinnangud konkreetsetele lahendustele on vaieldavad, on tegemist komisjoni subjektiivsete seisukohtadega, mida disainilahenduse kui loovlahenduse puhul tuleb aktsepteerida. Kaebajate ja kolmanda isiku pakkumuse hindamine 3

§ 117lg-ga 1.

Kolmanda isiku pakkumuse nr 371320 hindamine vaidlustuses välja toodud maksumuse kriteeriumi ja disainilahenduste kriteeriumi alusel on toimunud õiguspäraselt ning kolmanda isiku pakkumus nr 371320, mis sai pakkumuste hindamisel 97,50 punkti, tunnistati põhjendatult edukaks. Kaebajate pakkumus sai 92,16 punkti. 19.05.2022 pakkumuste hindamise protokoll ja 01.06.2022 pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokoll, mille osaliselt kehtetuks tunnistamist kaebajad taotlevad, ei ole riigihankes hankija otsusteks. 6. OÜ Megameedia Grupp, OÜ San-Met Grupp ja OÜ SMG Tootmine esitasid 15.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 03.06.2022 käskkirja nr 1.-16/22/6 tühistamiseks osas, milles hankija tunnistas vastavaks JCDecaux Eesti OÜ pakkumused nr 362342 ja 371320 ning edukaks JCDecaux Eesti OÜ pakkumuse nr 371320; 19.05.2022 pakkumuste hindamise protokolli otsuste tühistamiseks osas, milles pakkumustele anti väärtuspunkte, ning 01.06.2022 pakkumuste vastavaks ja pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli otsuste tühistamiseks osas, milles JCDecaux Eesti OÜ pakkumused nr 362342 ja nr 371320 tunnistati vastavaks ja JCDecaux Eesti OÜ pakkumus nr 37320 tunnistati edukaks pakkumuseks, ning riigihangete vaidlustuskomisjoni 06.07.2022 otsuse nr 82-22/243491 tühistamiseks tervikuna. HT p II 2.10 on selge ja üheselt mõistetav. Kui hankija keelab HT-s alternatiivsete pakkumuste esitamise, ei oma

normid tähtsust. Ära ei keelatud alternatiivseid lahendusi, vaid alternatiivsed pakkumused. Hankija tõlgendus toob kaasa

§-s 3 sätestatud printsiipide rikkumise. Järeldust, et alternatiivsete pakkumuste esitamine on keelatud, kinnitab ka Euroopa Liidu Väljaannete Talituses sisalduv teave hanke kohta. Kõik kolm hanketeate keeleversiooni (inglise, prantsuse ja saksa) näitavad selgelt, et hanketeate punktis II 2.10 peetakse silmas alternatiivsete pakkumuste esitamist.

§ 77

lg 9 järgi ei oma vastustaja hilisemad seisukohad hanketeate tõlgendamise kohta enam tähtsust, vaid lähtuda tuli sellest, kuidas keskmine valdkonnas tegutsev ettevõtja pidanuks hanketeate punktist II 2.10 aru saama. RHAD p 2.5 ei oma tähtsust. Erinevuste korral hanketeates ja RHAD-s toodu vahel tuleb lähtuda hanketeates toodust. Euroopa Liidu teise liikmesriigi ettevõtjal, kes tundis huvi hankes pakkumuse esitamise vastu, puudus igasugune põhjus tutvuda riigihangete registri lisaselgitustega hanketeate punkti II 2.10 kohta. Riigihangete registri veebikeskkond on üksnes tehniline abivahend, mis aitab hankijatel hankemenetlusi korraldada. Seega on ebaõige riigihangete vaidlustuskomisjoni järeldus, mille kohaselt on riigihangete registril õiguslik tähendus. Euroopa Kohtu otsusest nr C-423/07 tulenevalt on lubamatu, et riigisiseselt (st riigihangete registris) avaldatakse vastuolulist teavet, mida Euroopa Liidu Väljaannete Talituse lehel pole. Hanketeade, sh selle punkt II 2.10, on kehtiv eelhaldusakt. Ekslik on riigihangete vaidlustuskomisjoni seisukoht, et Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-10-3332 ei ole asjakohane. Hanketeate punkti II.2.10 tuleb tõlgendada nii, et vastustaja ei keelanud mitte alternatiivsete lahenduste, vaid justnimelt alternatiivsete pakkumuste esitamise ja see vastab

§ 110lõikes 1 sätestatud legaaldefinitsioonile. 4

§ 46lg 1 alusel selgitusi küsida.

Seda kaebajad ei teinud. Kolmas isik ei esitanud alternatiivseid lahendusi. Vaidlus haldusasjas nr 3-10-3332 ei ole praegusega sarnane. Kolmanda isiku eduka pakkumuse tagasilükkamisega ei kaasneks kaebajate pakkumuse edukaks tunnistamist. Kolmanda isiku edukaks mitteosutunud pakkumus ja kaebaja pakkumus on sama maksumusega. Kui kohus leiab, et hankija hindas disainilahendusi õigesti, siis saaksid kaebajad jätkuvalt 92,16 punkti ja kolmanda isiku pakkumus nr 362342 97,50 punkti. Pakkumusi hinnati disainilahenduste osas kooskõlas RHAD-ga. Hankija protokollid ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad esitasid riigihangete registri töölehel pakkumuse maksumusega 0,0001 eurot, kuid hankija kohtles kaebajat soodsamalt, lugedes kaebaja pakkumuse hinnaks 0 eurot. 8. JCDecaux Eesti OÜ vaidles kaebusele vastu. Kolmas isik ei esitanud alternatiivseid pakkumusi. Mitme pakkumuse esitamine sama pakkuja poolt on riigihangetes lubatud ja erandid peavad olema selgelt sätestatud.

lubab esitada mitu pakkumust ning HT ega RHAD seda ei keela. 5

, direktiiv 2014/24/EL ning hanketeate standardvorm eri keeltes kinnitab, et HT p II 2.10 termin „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. Hanketeate standardvormid eri keeltes kasutavad HT p-s II.2.10 sama terminit, mis on toodud direktiivi 2014/24/EL art-s 45. Omakorda direktiivi 2014/24/EL eestikeelne versioon kasutab artiklis 45 toodud terminit „alternatiivsed lahendused“. Ka hanketeate standardvormi p II.2.10 saksakeelne versioon toetab tõlgendust, et „alternatiivsed pakkumused“ on sünonüüm „alternatiivsetele lahendustele“. Ka

eelnõu (450 SE) seletuskirjas kasutatakse „alternatiivseid pakkumusi“ üksnes sünonüümina „alternatiivsetele lahendustele“. Kohtuotsusest asjas nr 3-10-3332 ei nähtu, et kahe eri hinnaga pakkumuse esitamine on alternatiivne pakkumus HT standardvormi p II 2.10 tähenduses. Mitme pakkumuse esitamine ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Abiinfo on kõigile pakkujatele võrdselt kättesaadav. Isegi kui kolmanda isiku teine pakkumus nr 371320 tuleks tagasi lükata, ei annaks see alust kaebust rahuldada. Kolmanda isiku esitatud disainilahendustele omistati RHAD p-de 7.1.2– 7.1.4 alusel rohkem väärtuspunkte kui kaebajate pakkumuse disainilahendusele. Pakkumuste hindamine toimus õiguspäraselt. RHAD p 7.1.2 sõnastusest ilmneb, et kasutatakse absoluutset, mitte suhtelist hindamismetoodikat. Hankija 19.05.2022 protokollis on omakorda esitatud RHAD p 7.1.2 sätestatud alamkriteeriumitele vastavad osahinded ja põhjendused. Isegi kui hankija eksis kaebajate ootekoja disaini 2 puhul seljatoe puudumise faktiga, siis ka hankija võimalikest hindamisvigadest hoolimata ei muutuks pakkumuste pingerivi ja edukaks tunnistamise otsust ei saa tühistada. 9. Tallinna Halduskohus jättis 24.08.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), mõistis kaebajatelt Tallinna Transpordiameti kasuks välja menetluskulud summas 3486 eurot koos käibemaksuga (resolutsiooni p 2) ning JCDecaux Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud summas 1946 eurot (käibemaksuta) (resolutsiooni p 3). Muus osas jättis halduskohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 4). Riigihangete vaidlustuskomisjon selgitas õigesti, et alternatiivne lahendus on samatähenduslik alternatiivse pakkumusega. Direktiivi 2014/24/EL art 45 p-st 1 ning V lisa C p-st 9 tuleneb, et teave alternatiivsete lahenduste lubatavuse või mittelubatavuse kohta peab olema märgitud hanketeates. Sama tuleneb

§ 118lg-st 1.

Riigihangete registri hanketeade luuakse standardvormile (

§ 45

lg 3 p 3) ning konkreetne hankija seda sõnastust hanketeate vormi täitmisel muuta ei saa. HT standardvormi punktis II 2.10 on võimalik üksnes alternatiivsete lahenduste lubamine või keelamine. Samas mitme pakkumuse esitamise keeldu

ette ei näe, mistõttu on mõistetav, miks ei ole hanketeate standardvormil mitme pakkumuse esitamise lubamise või keelamise kohta sellekohast lahtrit. Riigihangete vaidlustuskomisjon analüüsis põhjalikult standardvormi ja direktiivi viidatud sätte sõnastusi eri keeltes ja saksakeelse versiooni hindamata jätmine ei tekita kahtlust selle seisukoha õigsuses. Euroopa Komisjoni hanketeate standardvormi p II.2.10 kasutab saksakeelses versioonis termineid „Varianten“ ja „Alternativangebote“. Direktiivi 2014/24/EL art 45 kasutab saksakeelses tõlkes samuti terminit „Varianten“. Termin „Alternativangebote“ tähendab tõlkes „alternatiivseid pakkumusi“. Terminit „Altenativangebote“ direktiivi 2014/24/EL saksakeelne versioon ei sisaldagi, mis tähendab, et tegu ongi sünonüümiga sõnale „Varianten“. Seda, et hankija pidas silmas alternatiivseid lahendusi, kinnitab ka HT p II 2.10 juures olev abiinfo. Abiinfot ei tulnud avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja selle nõnda avaldamata jätmine ei riku ka kaebaja õigusi, sest kaebajale oli info riigisiseselt kättesaadav. 6

§ 77lg 9 ei oma asjas tähtsust.

Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-10-3332 ei kinnita, et kahe erineva hinnaga pakkumuse esitamine on „alternatiivne pakkumus“ HT p II 2.10 tähenduses. Viidatud asjas ei olnud tegemist riigihankega, vaid eri- ja ainuõiguse andmisega. Lisaks pärineb

norm hilisemast ajast. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-13-12 (p 27) selgitanud, et alternatiivsete lahenduste lubamine tähendab pakkuja jaoks võimalust pakkumuses hankedokumentidest kõrvale kalduda. Praegusel juhul ei ole kolmas isik esitanud alternatiivseid lahendusi. Ühe pakkumuse võis kolmas isik igal juhul esitada, mis tähendab, et tagasi ei saaks lükata mõlemat kolmanda isiku pakkumust. Kolmanda isiku pakkumuse nr 362342 ja kaebajate pakkumuse maksumused on 01.06.2022 vastavusotsusest nähtuvalt hooldus- ja remonttööde tasu osas võrdsed (0,0001 eurot) ja saaksid seega võrdselt 30 punkti. Seega sõltuks pakkumuse edukus disainilahenduste eest omistatud hindepunktidest. Hanke hindamiskriteeriumite ja RHAD p 7.1.2 kohaselt on ootekodade disainilahenduste kriteeriumi alusel võimalik pakkumusele omistada 40 punkti. Kehtestatud hindamismetoodika kohaselt hindab ootekodade disainilahendust hankija komisjon. Hindamiskriteeriumite p 2 sätestab, et Mõlemat disainilahendust hinnatakse eraldi, punktid summeeritakse ja koondhinne leitakse aritmeetilise keskmise tulemusena. Punktide andmisel hinnatakse järgmisi kriteeriume: 1 Disain sobitub igasse erinevasse linnaehituslikku keskkonda, kuna Tallinna linnaruumiline keskkond on linnaosade lõikes eriilmeline – kuni 10 väärtuspunkti; 2 Disain on tagasihoidlik, elegantne ja aegumatu, terviklahendusena veenev ning detailide tasandil läbimõeldud – kuni 15 väärtuspunkti; 3 Disain ja ehitise konstruktsioon arvestab praktilisi eesmärke ja ohutust (materjalide, viimistluste valik, vandalismikindlus, vundamendi lahendus koos kinnitustega) – kuni 15 väärtuspunkti. Disainilahenduste kriteeriumi alusel said kolmanda isiku pakkumused võrdselt 38,5 punkti ning kaebajate pakkumus 34,5 punkti. Halduskohtu hinnangul hindas hankija pakkujate disainilahendusi sisuliselt ja RHAD-ga kooskõlas. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendused on selles osas õiged ja halduskohus neid ei korranud. Hankija poolt hindamisel teiste terminite kasutamine võrreldes hindamiskriteeriumitega ei osuta rikkumisele. Isegi kui hankija eksis kaebajate ootekoja Disain 2 puhul hindepunktide andmisel (seljatoe puudumine), siis ei muudaks see lõpptulemust ning edukaks osutuks ikkagi kolmanda isiku pakkumus nr 371320. 19.05.2022 pakkumuste hindamise protokoll ja 01.06.2022 pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise protokoll ei ole hankija otsused

§ 185lg 2 mõttes.

Need ei riku kaebajate õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 10. OÜ Megameedia Grupp, OÜ San-Met Grupp ja OÜ SMG Tootmine esitasid 05.09.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Euroopa Kohtult eelotsuse küsimist, paluvad tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. 7

§ 110lõikes 1 viidatud pakkumuse definitsiooniga.

Halduskohtu seisukoht seonduvalt direktiiviga 2014/24/EL ning selle V lisa C osa p-ga 9 on ebaõige, sest liikmesriikidel ei ole kohustust hanketeate vormi riigisiseselt järgida. Hankija saanuks riigihangete registris märkida osa VI.3 alla selge tahteavalduse alternatiivsete lahenduste lubatavuse või mittelubatavuse kohta. Olukord, kus riigisiseselt avaldatud hanketeade sisaldab võrreldes Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele esitatuga erinevat või lisanduvat informatsiooni, on vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Lisainfo (sh abiinfo) arvestamine on direktiivi nr 2014/24/EL art 52 lg 2 ning Euroopa Kohtu praktika alusel lubamatu. Halduskohus lähtus lubamatult abiinfos toodust ning leidis selle abil õigustamatult, et hanketeate p II.2.10 piirab üksnes alternatiivsete lahenduste esitamist. Kolmas isik esitas alternatiivsed pakkumused ja vastustaja pidi mõlemad tagasi lükkama. HT p II 2.10 keelab alternatiivsete pakkumuste esitamise. Kolmanda isiku kaks pakkumust tuleb lugeda teineteise suhtes alternatiivseteks ja mõlemad

§ 114lg 2 alusel tagasi lükata.

Isegi kui tagasi lükata ainult kolmanda isiku teisena esitatud pakkumus, tuleb pakkumuse maksumuse erinevuse tõttu (0 eurot ja 0,0001 eurot) lugeda edukaks kaebajate pakkumus. Euroopa Kohtu kohtujurist asus 27.11.2017 seisukohas asjas nr C-531/16 seisukohale, et alternatiivsed pakkumused või variandid on üldjuhul välistatud, kui hankija mõnes lepingus neid ei luba. Seisukohast nähtub, et direktiivi 2004/18 art 24 reguleeris alternatiivsete pakkumuste esitamist. See ei ole samatähenduslik alternatiivse lahendusega. Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-13-12 on varasem ja tuleb jätta tähelepanuta. Baieri liidumaa kõrgema üldkohtu 24.06.2021 eelotsuse taotluses kinnitati, et HT p II.2.10 reguleerib alternatiivseid pakkumusi. Sama seisukohta kinnitab Euroopa Kohtu 17.05.2018 otsus asjas nr C-531/16 (p 23), mis nõuab pakkujate võrdset kohtlemist. Olukorras, kus pakkujad ei saa hanketingimusest ühte moodi aru ja hankija sisustab tingimusi tavatähendusest oluliselt erinevalt, toob kaasa pakkujate ebavõrdse kohtlemise. Pakkujatelt ei saanud eeldada, et nad asuksid hanketeate punkti II.2.10 tõlgendama erinevalt selle ilmsest grammatilisest tähendusest. Pole võimalik tõsimeelselt järeldada, et pakkujatel tulnuks hanketeate punkti II.2.10 käsitada alternatiivseid lahendusi keelavana olukorras, kus punkti enda sõnastus ei viita lahendustele, vaid pakkumustele. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2011 otsuse nr 3-10-3332 seisukoht (p 15), et sama teenuse kohta kahe erineva hinnaga teenuse pakkumine on olemuselt alternatiivne, sest lepingut ei ole võimalik üheaegselt kahe erineva hinnaga sõlmida, on asjakohane ka praegusel juhul. Seetõttu tuli tagasi lükata kolmanda isiku mõlemad pakkumused.

§ 114

lg 2 järgi lükkab hankija pakkumuse tagasi muu hulgas siis, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele. Kui pakkuja esitab keeldu rikkudes alternatiivsed pakkumused, siis ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele kumbki pakkumus.

-s ei ole defineeritud alternatiivseid lahendusi ega alternatiivseid pakkumusi ja direktiivi otsekohaldamine üksikisiku õiguste piiramiseks ei ole lubatav. Euroopa 8

§ 77

lg 4 p 3 järgi tuleb hanketeates alternatiivsete lahenduste kohta märkida info vaid juhul, kui hankija lubab alternatiivsete lahenduste esitamise. Seda praegusel juhul ei tehtud. Euroopa Kohtu 02.06.2016 otsuses asjas nr C-27/15 märgiti, et menetluse põhitingimused, mis puudutavad hankes osalemist, peavad olema enne selgelt määratletud ja avalikustatud, et pakkujatele oleksid menetluse nõuded täpselt teada ning nad oleksid kindlad selles, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide kohta. Halduskohtu seisukoht on vastuolus

§ 77

lg-ga 9, mille järgi erinevuste korral hanketeates ja teistes RHAD-s esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. RHAD-le viitamine ei ole seega HT tingimuste mõistmisel oluline. Vastustaja rikkus pakkumustele hindepunktide andmisel RHAD p 7 nõudeid ega hinnanud pakkumusi sisuliselt. Vastustaja hindas õigustamatult pakkujate esitatud disainilahenduste puhul hoopis muid kriteeriume kui neid, mille ta oli ise sätestanud RHAD p-s 7. Hindepunktide andmine on paljuski läbipaistmatu. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajad esitasid pakkumuse hinnaga 0,0001 eurot, mitte 0 eurot. Riigihangete registri tööleht ei võimalda pakkumuse maksumusele märkusi lisada. Seetõttu ei saanud kaebajad esitada riigihangete registri töölehel õiget pakkumuse maksumust 0 eurot. Kaebajad kirjutasid pakkumuses üheselt mõistetavalt: „Teatame, et soovime hooldus- ja remonditööde tasu kuus (käibemaksuta) pakkuda 0 eurot. Riigihangete register ei luba esitada pakkumust maksumusega 0 eurot. Vähim hind, st pakkumuse maksumus, mis me saame riigihangete registri kohaselt esitada, on 0,0001 eurot. Esitamegi pakkumuse, milles hooldus- ja remonditööde tasu kuus (käibemaksuta) maksumuseks on 0,0001 eurot. Selgitame, et tegelikult soovime nimetatud tasu maksumuseks pakkuda 0 eurot.“ Vastustajal tulnuks kaebajate ja kolmanda isiku disaine hinnata rangelt lähtuvalt hindamiskriteeriumites sätestatud tingimustest. Samas nähtub 19.05.2022 protokollist, et vastustaja lähtus hindepunktide andmisel hoopis teistest kriteeriumitest. Näiteks hindas vastustaja disaini puhul rahulikkust, väljapeetust, värskust ja variatiivsust, kuigi RHAD hindamiskriteeriumite järgi tulnuks hinnata hoopis disaini sobivust linnaehituslikku keskkonda või selle tagasihoidlikkust, elegantsust ja aegumatust. Halduskohus ei põhjendanud, mil moel kannavad samasugust mõtet edasi RHAD-s sisalduvad mõisted „sobivus linnaehituslikku keskkonda“, „elegantsus“ ja „aegumatus“ ning 19.05.2022 protokollis sisalduvad mõisted „rahulikkus“, „väljapeetus“, „värskus“ ja „variatiivsus“. Hanketingimused ei tohi anda hankijale piiramatut valikuvabadust pakkumuste hindamisel. Vastustajal tuli põhjendada, milliste kriteeriumite alusel on kolmanda isiku disainilahendus kaebajate pakutust parem. Euroopa Kohtu 18.10.2001 otsuse asjas nr C-19/00 (p 44) järgi tuleb hindamiskriteeriume kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes.

§ 47

lg 4 punkti 3 järgi peab hankija pakkujale esitama kõik pakkumust iseloomustavad andmed, mille alusel eelistas hankija teise pakkuja pakkumust. Olenemata sellest, kas hindamismetoodika on sätestatud absoluutskaalal või suhtelisel võrdlusel, tuleb hankijal selgitada sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused (vt Riigikohtu 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 20 ja 21). Põhjendused on samasugused erinevate disainilahenduste kohta. Kehtetuks tuleb tunnistada ka vastustaja 19.05.2022 protokoll pakkumustele antud väärtuspunktide ning 01.06.2022 protokoll kolmanda isiku pakkumuste vastavaks tunnistamise ja kolmanda isiku pakkumuse nr 371320 edukaks tunnistamise kohta. Mõlemas protokollis 9

lubab otsesõnu mitme pakkumuse esitamist. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-3-1-13-12 alternatiivse lahenduse mõistet ning kolmanda isiku pakkumused sellele ei vasta. Alternatiivne lahendus on selline, mis ei vasta kõigile RHAD tingimustele. Üksnes erineva hinnaga samasuguse pakkumuse tegemine ei ole alternatiivsete pakkumuste esitamine. Viited kohtulahendile 3-10-3332 ei puutu asjasse. Direktiivi 2014/24/EL V lisa C osa p-s 9 on nõutud, et hanketeates tuleb märkida, kas alternatiivsed lahendused on lubatud või mitte. Hanketeate standardvorm näeb sellise valiku ette p-s II.2.10, ent mitme pakkumise esitamise lubamise või keelamise volitust ei ole direktiivis antud ja hanketeate standardvorm sellist valikut seetõttu ka ei sisalda.

§ 45lg 3 p 3 kohustab hankijat kasutama hanketeate standardvormi.

Hanketeade ei erinenud praegusel juhul riigihangete registris ja Euroopa Liidu Teatajas. Hankija järgis standardvormi kasutamise kohustust. Hankija ei ole pakkujaid ebavõrdselt kohelnud. Isegi kui apellantide pakkumusele tuleks ootekoja disainilahenduse eest omistada rohkem punkte, näiteks sama palju kui kolmanda isiku pakkumusele, siis ei osutuks apellantide pakkumus edukaks. Lisaks ootekoja disainilahenduse kategooriale sai apellantide pakkumus tualettide disainilahenduste kategoorias vähem punkte kui kolmanda isiku pakkumus. Seda ei ole apellandid kahtluse alla seadnud. Hankija protokollid pole vaidlustatavad. 12. JCDecaux Eesti OÜ vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Riigihangete vaidlustuskomisjon on korduvalt ja

-le tuginedes leidnud, et mitme pakkumuse esitamine sama pakkuja poolt on lubatav. Seda kinnitab ka

kommenteeritud väljaanne. Alternatiivsete pakkumuste esitamise keeld HT p-s II.2.10 on sünonüüm alternatiivsete lahenduste esitamise keelule. Tegemist pole mitme pakkumuse esitamise keeluga. Seda kinnitavad

,

seletuskiri, riigihangete vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktika, direktiiv 2014/24/EL, Euroopa Komisjoni hanketeate standardvormid eri keeleversioonides ning ka riigihangete registris HT p II.2.10 juures olnud abiinfo. Kui see nii ei oleks, ei saaks kolmanda isiku pakkumust kõrvaldada ebaselgele tingimusele tuginedes. 10

§ 111

lg 2 sätestab, et kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei muutu tema eelnevalt esitatud pakkumus seetõttu kehtetuks.

§ 114

lg 10 kohaselt, kui pakkuja on esitanud rohkem kui ühe pakkumuse ning mõni tema poolt selles riigihankes esitatud pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb ta vastavaks tunnistatud pakkumusega või pakkumustega menetluses edasi. Seega näeb seadus üldjuhul ette võimaluse esitada ühe pakkuja poolt mitu pakkumust. See normistik erineb ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-10-3332 hinnatud juhtumist, mis praeguse

sõnaselgelt teistsuguse sõnastuse tõttu ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähtsust. Kuigi ringkonnakohus selgitas selles otsuses muu hulgas, et sama teenuse kohta kahe erineva hinna pakkumine on oma 11

normid ja hanketeate standardvorm on õiguskorda muutnud. 15.

tõlgendust, et üks pakkuja võib esitada ka mitu pakkumust samas hankemenetluses, kinnitab

kommenteeritud väljaanne. Seal on märgitud: „

-st ega direktiividest ei tulene keeldu mitme pakkumuse esitamiseks. Isik on pakkuja

§ 7

lg 1 mõttes, sõltumata sellest, mitu pakkumust ta on esitanud, samuti on iga pakkumus § 110 lg 1 mõttes pakkuja tahteavaldus.“ „Juhul, kui pakkuja on esitanud hankemenetluses rohkem kui ühe pakkumuse ja kõik pakkuja poolt esitatud pakkumused tunnistatakse vastavaks, osaleb ta hankemenetluses kõikide vastavaks tunnistatud pakkumustega.“ „

§ 114

lg 10 kinnitab pakkujate õigust esitada riigihankes /…/ mitu pakkumust ning vastavaks tunnistatud pakkumuste osas osaleb pakkuja riigihankes edasi.“ (M. A. Simovart. M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019, § 111, p 7; § 114, p 39).

1. HT p II 2.10 sätestab: „Teave alternatiivsete pakkumuste kohta. Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: „ei““. Vaidlus kohtuasjas käib selle üle, kas sellest punktist järeldub, et hankija keelas samal pakkujal mitme pakkumuse esitamise.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa alternatiivse pakkumuse mõistet samastada mitme pakkumuse mõistega. Õigekeelsussõnaraamatu järgi on alternatiivne kas „üht kahest või mitmest võimalusest möönev“ või „tavapärasele vastanduv“. Tegemist ei ole keeleliselt sellise mõistega, mis üheselt kinnitaks, et keelatud oli mitme pakkumuse esitamine. Kumbki kolmanda isiku pakkumus ei välista teist. 18.

§ 45lg 3 p 3 kohustas hankijat kasutama HT avaldamisel hanketeate standardvormi.

Seetõttu ei saanud hankija otsustada ka vormis sisaldunud tingimuse sõnastuse üle. Standardvormi p-s II.2.10 on silmas peetud, nagu riigihangete vaidlustuskomisjon veenvalt selgitas, alternatiivseid lahendusi, st innovatsioonist tulenevaid viise, kuidas hanke eesmärke paremini täita. Alternatiivse lahenduse olemust on selgitatud nii direktiivi 2014/24/EL sissejuhatuse p-s 48 kui art-s

1. Pakkumus, mis sisaldab alternatiivset lahendust, on hanketeate standardvormi eesmärki silmas pidades alternatiivne pakkumus. Artikli 45 lg 2 esimene lause sätestab, et alternatiivseid lahendusi lubav või nõudev avaliku sektori hankija esitab hankedokumentides miinimumnõuded, millele alternatiivsed lahendused peavad vastama, ja nende alternatiivsete lahenduste esitamise tingimused, eelkõige märkides, kas alternatiivsed lahendused tuleb esitada üksnes juhul, kui esitatakse ka pakkumus, mis ei ole alternatiivne lahendus. Seega osundab direktiivi sõnastus, et pakkumus võib olla alternatiivne lahendus. Direktiivi mõistes käsitatakse neid termineid paralleelselt ja sünonüümidena.
2. Hanketeate standardvormi terminikasutus erineb viidatud direktiivi art 45 pealkirjas kasutatud sõnakasutusest. Kui direktiivis on kasutusel termin „alternatiivsed lahendused“ (ingl. k. „variants“, pr. k. „variantes“, sks. k. „Varianten“ it. k. „varianti“, soome k. „vaihtoehdot“), siis hanketeate standardvormi p-s II.2.10 kasutusel olev sõnastus on keeleti erinev (eesti k. „teave alternatiivsete pakkumuste kohta“, ingl. k. „Information about variants“, pr. k. „Variantes“, sks. k. „Angaben über Varianten/Alternativangebote“, seejuures mõistes neid samatähenduslikult, kuna vastusevariandid on teiste keeltega samad, it. k. „Informazioni sulle varianti“, soome k. „Tietoa eri vaihtoehdoista“), kuid valdavalt sama terminit kasutav kui direktiiv. Riigihangete vaidlustuskomisjon märkis õigesti, et kuna mõiste „alternatiivne pakkumus“ tuleneb hanketeate vormist, on selle sisu avamisel asjakohane ka hanketeate vormis osa II p-i 2.10 täitmise kohta toodud abiinfo: Kui jah, peavad hanke alusdokumendid sisaldama alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõudeid, sealhulgas teave selle kohta, kas hankija 12

§ 77lg 4).

Vaidlustuskomisjon järeldas sellest põhjendatult, et see abiinfo on seotud

§-ga 118, mis sätestab alternatiivsete lahenduste hindamise korra. Hanketeate vormis ei ole teist kohta, kus saaks lubada alternatiivsete lahendustega pakkumusi esitada. Alternatiivsete lahenduste lubatavuse või mittelubatavuse reguleerimine on otsesõnu seatud kohustuslikuks direktiivi 2014/24/EL V lisa osa C p-s

1. Direktiivi 2014/24/EL V lisa osa C p 30 ei võimalda alternatiivsete lahenduste lubatavust määrata kindlaks „muu asjakohase teabena“, nagu on võimaldatud ka hanketeate standardvormi p-s VI.3 (lisateave). Isegi kui nõustuda kaebajaga, et seda võiks hankija teha muu asjakohase teabe lahtris, pole põhjust arvata, et sedavõrd olulises küsimuses ei oleks hanketeate standardvormis ette nähtud eraldi küsimust ja küsimus p-s II.2.10 puudutaks mitte alternatiivseid lahendusi, vaid mitme pakkumuse esitamise võimalust.
2. Hankija tahe on juba hanketeatest selgelt järeldatav. Hanketeate standardvormi järgi tuleb küsimuseks pidada seda, kas hankija lubab kasutada alternatiivseid lahendusi direktiivi art 45 mõttes ja vastustaja, kel tuli kasutada hanketeate avaldamisel standardvormi, pidi küsimust mõistma ka sellisel viisil.
3. Vaidluse korral hanketingimuse tõlgendamise üle tuleb eelistada sellist tõlgendust, mis vastab enim riigihangete seaduse eesmärgile tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sellise põhimõttega on kooskõlas tõlgendus, mis lubab võimalikult paljudel pakkujatel hankes osaleda. Kolmanda isiku pakkumuste tagasilükkamine seetõttu, et hanketeate avaldamisel kasutatud standardvormi eestikeelne tõlge ei ole täpne – olgugi et RHAD p 2.5 sätestas, et alternatiivsete lahenduste esitamine ei ole lubatud –, oleks eelnimetatud põhimõtetega vastuolus ja piiraks konkurentsi ilma selge ja üheselt mõistetava õigusliku aluseta. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus kaebaja pakkumus oleks jäänud HT p II.2.10 sõnastuse ebaselguse tõttu esitamata. Pole alust väita, et kolmas isik oleks olukorras, kus temagi oleks arvanud, et lubatud on vaid ühe pakkumuse esitamine, esitanud sellise pakkumuse, mis sai vähem hindepunkte. Kaebaja seevastu võinuks oletades, et lubatud on vaid ühe pakkumuse esitamine, esitada sellise pakkumuse, mis on kõige soodsam.
4. RHAD p 2.5 ei ole HT p-ga II.2.10 vastuolus ja seetõttu ei tule ringkonnakohtul ka hinnata, kas vastuolu korral tuleb lähtuda RHAD-st või HT-st. Vastuoluline ei olnud ka riigihangete registris ja Euroopa Liidu Väljaannete Talituse veebilehel avaldatud teave, sest mitme pakkumuse esitamist ei keelatud, erinevalt alternatiivse lahenduse pakkumisest.
5. Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-531/16 ja samas asjas esitatud kohtujuristi arvamus käsitlevad teistsugust olukord., Seal hinnati, kas omavahel seotud pakkujad peavad sõnaselge õigusnormi või hanketeates või hankemenetluse tingimusi reguleerivates riigihanke alusdokumentides konkreetse tingimuse puudumisel teavitama omal algatusel hankijat enda seostest, ja seda, kas direktiivi 2004/18 art-ga 2 on kooskõlas, kui hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kelle pakkumus ei ole temaga seotud pakkuja pakkumusest autonoomne ja sõltumatu. Praegusel juhul ei saanud kolmandal isikul teavitamise kohustust lasuda ja kõik tema pakkumused olid autonoomsed ja sõltumatud, sest tal puudusid teiste pakkujatega seosed. Apellandid ei ole seadnud kahtluse alla

§ 111lg 2 ja 114 lg 10 kooskõla direktiividega.

Kohtujuristi arvamuses on küll tõepoolest selgitatud, et pakkumuste variantide keeld tähendab omavahel alternatiivsete pakkumuste esitamise keeldu ja selline keeld ei ole seotud mitte direktiivi 2014/24/EL art-ga 45, vaid direktiivi 2004/18/EÜ art 24 lg-ga 2, mis nägi ette, et ostjad märgivad hanketeates, kas nad lubavad esitada pakkumiste variante; selle teabeta ei ole pakkumiste variante lubatud esitada.

ja hanketeate standardvormi tõlgendamisel on 13