KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 29.09.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1054

) § 72 lg-te 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutuse lahkumiseks Nigeeriasse vabatahtliku täitmistähtajaga 30 päeva (p 2) ning kohaldas

§ 74

lg 1 alusel sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (p 3). X selgitas 08.04.2022 toimunud vestlusel, et ta ei saa Nigeeriasse naasta seal valitseva ebaturvalisuse tõttu, sest seal tegutsevad bandiidid ja Boko Haram. Inimesi röövitakse ning ka taotleja koju murti paaril korral sisse. Kannatada sai taotleja ema. Kui taotleja peaks Nigeeriasse tagasi minema, võidakse tema koju sisse murda või tänaval rünnata. Taotlejal pole Nigeeria riigivõimudega probleeme olnud, samuti pole tal olnud probleeme usu, poliitilise meelsuse, rassi, rahvuse ega sotsiaalsesse gruppi kuulumise tõttu. Eelnevast nähtub, et taotleja ei ole väljendanud kartust riigivõimu ega mitteriikliku osapoole ees, kelle eest riik ei saa või taha kaitset pakkuda (VRKS § 19 lg 5). Taotleja väljendatud hirm ei ole seotud ühegi VRKS § 4 lg-s 1 kajastatud alusega ning ta ei vasta pagulasseisundi kriteeriumitele. Taotleja pole samuti isiku, kes vastaks VRKS § 4 lg-s 3 sätestatud täiendava kaitse saaja määratlusele. Taotleja on pärit Lõuna-Nigeeriast Lagose osariigist, kus EUAA hinnangul ei ole üldine olukord selline, et juhusliku vägivalla tase ohustaks pelgalt seal viibimise tõttu tsiviilisikute elu. Nigeerias puuduvad õiguslikud takistused riigisiseseks liikumiseks. Nigeeria lõunaosa ei ole taotleja elule ohtlik.

§ 7

lg 1 kohaselt tehakse Eestis viibimisaluseta viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

§ 72

lg 2 p 2 järgi võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu. Kuna taotleja tegi vastustajaga rahvusvahelise kaitse menetluses koostööd, ta ei esitanud valeandmeid, ei võltsinud dokumente ega takistanud menetlust muul moel, on põhjendatud vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse tegemine. Puuduvad takistused lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Taotleja viibib Eestis alates 13.03.2022, tal ei ole Eestis ega Euroopas vara, ta ei tööta ega pole töötanud Eestis või Euroopas, tal ei ole Eestis sugulasi. Taotlejal on enda ütluste kohaselt Tšehhis vend, kes elas enne 10 aastat Ukrainas ja põgenes Ukrainast sõja eest Tšehhi. Venna Ukraina kodanikust naine ja nende ühine poeg on Rootsis. Taotleja ei tea, kas vend või tema pere on saanud Euroopa Liidus ajutise kaitse või mingi muu seadusliku aluse. Sugulaste Euroopa Liidus elamine ei takista lahkumiskohustuse täitmist. Taotleja tervis on korras. Kuna taotleja on Nigeeria kodanik, tal on kehtiv Nigeeria pass ning ta on elanud enamiku oma elust Nigeerias, on põhjendatud Nigeeria määramine sihtriigiks (

§ 17lg 1).

Vastavalt

§ 74lg-le 1 kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks.

Praeguses asjas on sissesõidukeelu kohaldamise hindamisel kaalukaks asjaoluks see, et isik 2

§ 29

lg 4 mõttes ning kaugemate sugulaste Euroopa Liidus elamine ei kaalu üles muid asjaolusid, miks on sissesõidukeelu kohaldamine vajalik. Sissesõidukeelu kohaldamine tähtajaga 3 aastat on proportsionaalne. 3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.04.2022 otsuse nr 12203140068-1 tühistamiseks ning PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebaja subjektiivne tagakiusukartus on objektiivsete asjaoludega tõendatud. Nigeeriasse naastes võidakse kaebajat rünnata ning tema elu on ohus. Asjaolu, et kaebajal pole olnud Nigeerias ametivõimudega probleeme, ei tähenda, et teda ei ähvardaks oht saada vägivalla ohvriks. Kaebajal on põhjust karta Boko Harami. PPA analüüsis Nigeerias toimuvat valikuliselt. Avalikud allikad ei kajasta tegelikku olukorda. Lahkumisettekirjutus ei ole põhjendatud. Kaebaja soovib Eestis elada ja töötada. Elukeskkond Eestis on kaebajale turvaline ning kaebaja väljasaatmine ei ole põhjendatud. Arvestamata jäeti, et kaebaja põgenes Ukraina sõja eest. Kaebajale oleks tulnud anda ajutine kaitse. Sellist võimalust kaebajale ei selgitatud. Sissesõidukeelu kohaldamisel pole arvestatud kaebaja selgitustega. Kaebaja puhul esineb

§-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja ei ohusta Eesti julgeolekut.

1. PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma otsuses toodud seisukohtade juurde.
2. Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus nõustus PPA 25.04.2022 otsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja sõnul lahkus ta Nigeeriast põhjusel, et seal ei ole turvaline ning ta soovis minna õppima. Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist vähemalt ühel VRKS § 4 lg-s 1 ja direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest, st rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalne grupp. Ehkki vastustaja selgitas kaebajale tagakiusamise olemust, ei ole kaebaja välja toonud ühtegi sellist asjaolu. Kohtuistungil avaldas kaebaja esindaja, et tagakiusukartust võiks hinnata poliitilise veendumuse alusel, kuid kaebajale endale jäi esindaja selline seisukoht arusaamatuks. Kaebaja ei väitnud haldus- ega kohtumenetluses, et tal oleks olnud Nigeerias probleeme poliitilise meelsuse tõttu või ta kuuluks organisatsioonidesse või ühingutesse. Veel väitis kaebaja esindaja, et kaebaja taotlus võis olla esitatud ka usulistel põhjustel, sest Boko Harami rünnakud on suunatud kristlaste vastu. Tagakiusamine eeldab, et esineks usuvabaduse raske rikkumine, mis riivab asjaomast isikut märkimisväärselt. Praeguses asjas ei nähtu, et kaebajale oleks Nigeerias elades saanud osaks tagakiusamine usulistel põhjustel. Isikud, keda ei ole alust kvalifitseerida pagulaseks, võivad teatud tingimustel kvalifitseeruda täiendava kaitse saajaks (VRKS § 4 lg 3). Võrreldes Euroopa riikidega, on Nigeeria turvalisuse tase madalam ning samuti tegutseb Nigeerias Boko Haram, mis on kujunenud Nigeeria julgeolekuohuks. Pelgalt sellel alusel ei saa aga väita, et Nigeeriasse naastes oleks kaebaja reaalses ohus. Kaebaja on kinnitanud, et tal puuduvad Boko Haramiga isiklikud kokkupuuted. Ta on kirjeldanud ühte intsidenti, kus Nigeerias murti nende majja sisse, ent tegemist oli juhusliku sündmusega. Ei ole usutav, et sissetungis võiks süüdistada Boko Harami ja selle liikmeid. Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, miks tema on Boko Harami poolt enam ohustatud kui mistahes teine Nigeeria elanik. Samuti pole ta põhjendanud, miks võiks tema 3

§ 2

lg 1) ning vastustajal tuli teha lahkumisettekirjutus (

§ 7

lg 1).

§ 9lg-s 1 sätestatud alused seadustamisettekirjutuse tegemiseks puuduvad.

Kaebajale määrati lahkumistähtaeg 30 päeva, mis on maksimaalne võimalik tähtaeg (

§ 72lg 5).

Kaebaja ei ole toonud välja, et tal ei ole võimalik selle tähtaja jooksul lahkuda.

§ 74

kohaselt tuleb lahkumisettekirjutuses kohaldada üldjuhul sissesõidukeeldu kolmeks aastaks. Haldusorgan võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või loobuda selle kohaldamisest, kui seda tingivad humaansed kaalutlused. PPA otsusest on selgelt arusaadav, et humaanseid kaalutlusi ei esine. Asjaolu, et kaebaja ei soovi Nigeerias elada ja seal õppida, ei tähenda humaansete kaalutluste esinemist. Põhjendamatu on kaebaja väide, et tema suhtes kohaldub ajutise kaitse regulatsioon. Ajutise kaitse andmist reguleerib Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsus (EL) 2022/382, millega määrati kindlaks, et Ukrainast lähtub põgenike massiline sissevool direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning sellest tulenevalt on ette nähtud ajutise kaitse kohaldamine. Rakendusotsus määratleb isikud, kellele tagatakse automaatselt ajutine kaitse. Kaebaja esindaja ei väida, et kaebaja vastaks mõnele rakendusotsuse art 2 lg-s 1 või Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korralduse nr 66 „Ajutise kaitse andmine“ p-des 1 ja 4 kehtestatud kriteeriumile. Rakendusotsuse art 2 lg-tes 2 ja 3 märgitud isikutel on õigus esitada Eestis rahvusvahelise kaitse taotlus. Seda õigust kaebaja kasutas ning vastustaja tuvastas, et kaebajal ei ole välistatud oma päritoluriiki tagasi pöörduda. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatus seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et Nigeeriasse naastes võidakse teda rünnata ning tema elu ja tervis on ohus. Asjaolu, et kaebaja ei väitnud alguses, et tema koju tungisid Boko Harami liikmed, ei tähenda, et tegemist ei võinud olla Boko Harami tegevusega. Oluline pole asjaolu, et kaebajale endale jäi halduskohtu istungil arusaamatuks, milles seisnes tema tagakiusukartus poliitilise meelsuse alusel. Kaebajal ei ole õigusteadmisi, mis võimaldaksid tal õiguslikest nüanssidest aru saada. Kohus oleks pidanud kaebaja väidet arvestama ja hindama. Asjaolu, et kaebaja võib käia kirikus, ei tähenda, et kaebajat ei võida usulistel põhjustel taga kiusata. Kaebajal tekib oht elule, kui ta naaseb koduriiki ja hakkab elama oma kodukohas, s.o alal, kus elavad kristlased ja mida ründab Boko Haram. Sellised rünnakud võivad lõppeda kaebajale kas tervisekahjuga või surmaga. Asjaolu, et teatud piirkondades ei toimu igapäevaselt relvakonflikte, ei tähenda automaatselt, et samades piirkondades ei pruugi tegutseda nt Boko Haram. Selgusetu on, mille põhjal väitis kohus, et kaebaja lahkus Nigeeriast mitte tagakiusamise tõttu või tõsise ohu eest, vaid soovist Euroopas õppida. Kaebaja on selgitanud, et tema elu oli ohus. Kõige ohutum oli riigist lahkuda õppimise eesmärgil. Arusaamatu on kohtu arvamus, et kaebaja võib Nigeerias valida elukohaks piirkonna, kus puudub Boko Harami tegevus. Elukoha valiku küsimus olukorras, kus kaebaja elu võib olla ohus, ei ole kohane. Elukoha valikust ei pruugi sõltuda ähvardatava isiku ohutus. Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes asjaolud uurimata. Vastustaja ei selgitanud kaebajale, milliseid tõendeid oleks võimalik oma väidete tõendamiseks esitada. 4

§-ga 171. Sissesõidukeelu kehtestamisel ei arvestatud kaebaja ütluste ja tegelike asjaoludega. Kaebaja palus kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks. Vastustaja ei lahendanud seda taotlust sisuliselt. Kaebaja puhul esineb

§-s 31 märgitud sissesõidukeelu määramist välistav asjaolu. Kaebaja sooviks on Eestis töötada. Kaebaja põgenes sõja eest ega pruukinud adekvaatselt hinnata temale antud infot. Seega pole sissesõidukeeld proportsionaalne.

1. PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Halduskohus on igakülgselt analüüsinud, miks kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks või täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 tähenduses. Asjaolu, et EL-i liikmesriikides on turvalisem kui Nigeerias, ei ole piisav pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamiseks. Kaebaja ei lahkunud
4. a mais Nigeeriast tagakiusamise tõttu, vaid soovist minna Ukrainasse õppima. Kaebaja on esile toonud, et Nigeerias on palju vaesust ning Boko Haramist lähtuvat vägivalda. Halduskohus on õigesti selgitanud, et puuduvad sellised rahvusvahelised hinnangud, millest lähtuvalt tingib olukord Nigeerias isikutele igal juhul rahvusvahelise kaitse andmise. Kaebaja esindaja välja toodud tagakiusamist, mis lähtuks kaebaja poliitilisest meelsusest või usust, ei ole kaebaja ise kinnitanud. Siinjuures pole oluline, et kaebajal puuduvad õigusteadmised. Kaebaja sai 08.04.2022 ja 22.04.2022 toimunud vestlustel vastustajale oma sõnadega selgitada, mis põhjustel ta ei saa Nigeeriasse tagasi pöörduda. Kaebaja poolt esile toodust ei nähtu midagi sellist, mis viitaks poliitilisele või usulisele tagakiusamisele. Abstraktne hirm, et Nigeeriasse tagasi pöördumisel võib kaebaja elu või tervis sattuda ohtu, ei too kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse rahuldamist.
5. Vastustaja ei rikkunud haldusmenetluses uurimispõhimõtet. Asjaolu, et vastustaja tuvastas tagakiusukartuse puudumise, ei tähenda, et vastustaja tegevuse tõttu jäid kaebajal esitamata mingid tõendid, mis oleksid kinnitanud vastupidist. Kaebaja seisukohad on olnud järjekindlad ja selged ning vastustaja ei ole kaebaja esile toodud faktilisi asjaolusid kahtlusi alla seadnud. Taotlus jäi rahuldamata põhjusel, et kaebaja väited ei kinnitanud tema tagakiusamist VRKS § 4 lg 1 tähenduses ning olukord Nigeerias pole VRKS § 4 lg 3 mõttes selline, mis välistaks kaebaja tagasipöördumise.
6. Kaebaja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et tema eesmärgiks oli eelkõige ajutise kaitse (VRKS § 5), mitte pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi saamine. Vaidlus puudub selles, et kaebaja viibis enne 24.02.2022 Ukrainas, lahkus sealt sõja puhkedes Poola ning jõudis 13.03.2022 Eestisse. Poolast lahkumise kohta on kaebaja selgitanud, et seal anti talle 15-päevane tähtaeg, et lahkuda oma koduriiki (22.04.2022 ärakuulamise protokolli küsimus nr 8), kuid kaebaja tuli sõbra kutsel Eestisse. Euroopa Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsuse art 2 lg 1 järgi kohaldatakse otsust järgmiste isikute suhtes: 1) enne 24.02.2022 Ukrainas elanud Ukraina kodanikud; 2) kodakondsuseta isikud ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikud, kellel oli Ukrainas rahvusvaheline kaitse või samaväärne riiklik kaitse enne 24.02.2022; 3) eelnimetatud isikute pereliikmed. Ukrainas kehtiva alalise elamisloa alusel viibinud isikutele rakendub ajutine kaitse, kui nad 5

§ 7

lg 1, et viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestis lahkumiseks. Vaidlus puudub selles, et kaebajal ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Arvestades, et kaebajale määrati lahkumisettekirjutuses maksimaalse pikkusega vabatahtlik täitmistähtaeg (vastavalt

§ 72lg-le 4), ei ole põhjust rääkida lahkumisettekirjutuse ebaproportsionaalsusest.

Käesolevas asjas ei esine

§-s 171 sätestatud väljasaatmise keeldu. Vastustaja ja halduskohus on piisavalt põhjendanud, miks ei kujuta kaebaja väljasaatmine Nigeeriasse ohtu kaebaja elule ja tervisele. 13. Vastavalt

§ 74

lg-le 1 kohaldatakse lahkumisettekirjutuses sissesõidukeeldu kolmeks aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Sissesõidukeelu võib jätta humaansetel kaalutlustel kohaldamata (

§ 74

lg 4) või kohaldada seda lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (

§ 74lg 3).

Vastustaja ja halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja puhul puuduvad asjaolud, mis tingiksid erandi kohaldamise. Kaebaja selgituste kohaselt soovib ta jätkata oma õpinguid Kiievi Meditsiiniülikooli Poola osakonnas. Samas lõppes kaebaja Ukraina elamisluba juba 01.04.2022, samuti puudub tal seaduslik alus Poolas või mõnes muus EL-i liikmesriigis viibimiseks. Kui kaebaja otsustas sõja puhkedes Ukrainast lahkuda, oleks ta pidanud naasma Nigeeriasse ning meditsiiniõpingute jätkamise soovi korral taotlema korrakohaselt viibimisalust, s.o viisat või elamisluba mõnes teises riigis. Kaebajale selgitati juba Poolas, et ta peab lahkuma oma koduriiki, kuid sellele vaatamata otsustas kaebaja tulla hoopis Eestisse. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kaebaja ei suutnud talle antud infot adekvaatselt hinnata. Kaebaja pidi mõistma, et kui tal ei ole võimalik Ukrainas enam olla, tuleb tal tagasi pöörduda koju. Kaebaja palus haldusmenetluses kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kuid ei esitanud oma taotluse põhjenduseks väiteid, mida vastustaja pole 25.04.2022 otsuses analüüsinud. Seega pole oluline, et vastustaja ei kajastanud otsuses kaebaja taotluse rahuldamata jätmist. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses alusetult, et vastustaja pole sissesõidukeelu pikkust üldse kaalunud. Vastavad kaalutlused sisalduvad 25.04.2022 otsuse II ptk p-s 2. Asjaolu, et kaebaja kujuta endast ohtu Eesti julgeolekule, pole praeguses asjas relevantne. 6