KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 21.10.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-615 Hal

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Vanglale 30.11.2021 taotluse muuta individuaalses täitmiskavas (ITK) olevat hinnangut, mille järgi ta on ohtlik lastele. Ohtlikkus peab olema seotud konkreetse isikuga. Kaebaja ei ole kedagi teleripuldiga visanud. Kannatanu valetas. Samuti on kannatanu saanud täisealiseks.
2. Tallinna Vangla jättis 13.01.2022 vastusega nr 5-8/21/31107-2 kaebaja taotluse ITK muutmiseks rahuldamata. Riskihindamise metoodika järgi antakse hinnang toime pandud kuriteo asjaolude põhjal kuriteo hetke seisuga. Kaebaja osutatud isik oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine. Hinnangud kantakse ITK-sse sõnastuses, nagu need on kajastatud 26.11.2021 kinnitatud täitmiskavas. 3-22-615
3. X esitas otsuse peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 08.03.2022 vaideotsusega nr 515/22/46-2 rahuldamata.
4. X esitas Tallinna Halduskohtule 14.03.2022 kaebuse, milles palus tühistada Tallinna Vangla 13.01.2022 vastuse ja 08.03.2022 vaideotsuse ning kohustada vanglat tema taotlust rahuldama. ITK-st jääb ebaõige mulje, nagu kaebaja kujutaks ohtu kõigile lastele. Endise elukaaslase laps veeretas oma isa palvel süü kaebajale, et isa saaks hooldusõiguse ega peaks elatist maksma. Kaebaja palus end vabastada kaebuse eest tasutavast riigilõivust.
5. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 18.04.2022 määrusega ja jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks. ITK on programmiline dokument, mille eesmärk ei ole reguleerida kinnipeetava õigusi ja kohustusi (vt justiitsministri 14.05.2008 määruse nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (määrus nr 21) § 1 lg 1, § 2 lg 1, § 3 lg 1 § 5 lg 1). Vangla esitab selles kinnipeetava karistuse täideviimise plaani, kuid selle rakendamine sõltub vangla edasistest toimingutest ja haldusaktidest. Kinnipeetav saab kohtus vaidlustada ITK rakendamisega seotud konkreetset vangla toimingut või haldusakti ning osutada õigusi riivavale ebaõigele faktiväitele või väärtushinnangule (vt Riigikohtu 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p 26). Riskihindamisel ei ole eraldiseisvalt kinnipeetava õigustele vahetut mõju ega iseseisvat tähendust. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis osutavad kinnipeetava ohtlikkusele ja muudele turvalisusriskidele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Selliselt ei ole ITK-l ja selle aluseks oleval riskihindamisel regulatiivset toimet (nt Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p-d 13–14). Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset haldusakti või toimingut, mis talle negatiivset mõju avaldab. Kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, tuleb kaebus

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

1. X esitas 29.04.2022 määruskaebuse, milles palus tühistada Tallinna Halduskohtu määruse ja teha uue määruse, millega võtta tema kaebus menetlusse ning rahuldada menetlusabi taotlus. Kaebaja jäi varasemate seisukohtade juurde, märkides täiendavalt, et vangla hinnangul on tema õigustele vahetu negatiivne mõju. See, et endise elukaaslase laps täitis oma isa soove, ei tee kaebajat ohtlikuks kõigile lastele. Hinnang võib takistada kaebajal ennetähtaegselt vanglast vabaneda. Oht täiskasvanutele ja lastele peaks olema hinnatud sarnaselt. Määruskaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine kaebuse tagastamise määruse peale on lubatud (

§ 203

lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega ning soovib, et halduskohus seda menetleks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks (

§ 205lg 1 p 3).

Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, jätab ringkonnakohus läbi vaatamata sellele lisatud menetlusabi taotluse. Kaebaja on vanglast vabanenud, kuid see ei takista määruskaebuse läbivaatamist.

1. Kaebaja palub võtta asja juurde Tallinna Vangla vastuse nr 5-15/22/109-
2. Asjaomast vastust ei ole määruskaebusele lisatud. Seetõttu tuleb avaldust tõlgendada taotlusena tõendi kogumiseks. Taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, mida ta soovib vangla 2

§ 203lg 2, § 205 lg 2 p 2, § 182 lg 2, § 198 lg 3).

9. Halduskohtu 18.04.2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4).

1. Kaebaja ei nõustu sisuliselt sellega, et ITK-s kajastatud ohuhinnangu järgi on ta ohtlik lastele. ITK-d ega asjaomast hinnangut ei ole haldusasja materjalide hulgas, kuid ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid välja nõuda, sest selle asjaolu üle ei ole vaidlust (vt Tallinna Vangla 21.03.2022 vastusele lisatud dokumendid).
2. Üldjuhul puudub ITK-s kajastatud ohuhinnangul regulatiivne toime. Kaebeõigust võib tunnustada, kui hinnangu tulemusel antakse haldusakt või toiming, mille kaebaja leiab oma õigusi rikkuvat. Kaebuses ei ole osutatud ühelegi konkreetsele juhtumile, kus Tallinna Vangla oleks hinnangu põhjal piiranud kaebaja õigusi. ITK-s esitatud väidete eraldiseisev vaidlustamine ei ole vajalik. Kaebajal on võimalik vaidlustada konkreetset enda õigusi rikkuvat vangla haldusakti või toimingut, mis tehakse hinnangule tuginedes. Selle vaidluse raames saab ta esitada vastuväited mh ohuhinnangu aluseks oleva riskihinnangu tulemustele (nt Tallinna Ringkonnakohtu 14.07.2022 määrus nr 3-22-932, p 6; 15.06.2022 määrus nr 3-22-396, p 10; Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2019 määrus nr 3-19-374). ITK-s märgitud ohuhinnangu vaidlustamise õigust ei anna ka see, et vangla esitab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule omapoolse iseloomustuse, mis sisaldab hinnangut tema ohtlikkusele (vt justiitsministri 12.08.2010 määruse nr 28 „Kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide ettevalmistamise kord“ § 4 lg 2 p 1). Maakohus otsustab ennetähtaegse vabastamise küsimuse iseseisvalt. Kaebaja saab esitada oma vastuväited ohuhinnangu kohta tema ennetähtaegset vabastamist puudutavas kohtumenetluses (vt Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 16).
3. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus õigesti läbi vaatamata menetlusabi taotluse kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks.
4. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.04.2022 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3