Obsah (8)

§ 635§ 208§ 189§ 116§ 217§ 218§ 101§ 221

Tsiviilasi 2-22-5863 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 13. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5863 Tsiviila

) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni kohtuotsuse täitmiseni. Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata.
2. Kostja vastuse kohaselt 06.07.2021 sõlmisid hageja ja kostja müügilepingu nr XXX. Lepingu alusel müüs kostja hagejale kaks ühesugust akent (mõõtmetega XXX x XXX mm) koos akende paigaldusega. Enne lepingu sõlmimist (XX.XX.XXXX), käis kostja esindaja (töödejuht E.K.) hageja objektil (XXX) akent mõõdistamas. Hagiavalduses esitatud asjaolude kirjelduses on hageja näidanud kostja mõõtja tegevust akna mõõdistamisel sellisena, nagu oleks mõõtja omal algatusel soovinud mõõta ainult ühte akent. Hageja märgib, et tagantjärele selgus, et mõõtja võttis mõõdud üksnes maja esiküljel olevalt karkassilt ning eeldas, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või ehitatakse samasse mõõtu. Selline hageja väide on ebaõige. Hagejale ei saanud ainult ühe akna (tänavapoolse) mõõtmine selguda tagantjärele, sest vastavalt hageja enda soovile (kes avaldas sellist soovi mõõtjale kohapeal) võeti akna mõõdud ainult ühelt aknalt. Teise akna mõõtmist hageja ei soovinud, sest mõlemad aknad pidid hageja enda tahtel olema sarnaste mõõtudega. Samuti ei saanud olla kostja mõõtjal seisukohta, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või ehitatakse samasse mõõtu sarnaselt tänavapoolse karkassiga. Karkasside kohta käiva info andis hageja kostja mõõtjale ise, kinnitades, et ehitaja, kes väljast maja laudist pani, on arvestanud hoovipoolse karkassi ehitusel tänavapoolse akna mõõduga. Samuti asus hoovipoolne karkass kile taga, mistõttu ei olnu kostja mõõtjal selle mõõtude osas võimalikki midagi eeldada. Vana akna pidi klient eemaldama ja lõikama aknaava ise suuremaks, et majale sobiksid täpselt samas mõõdus aknad. Kostja ei olnud teadlik, et aknaavad on erineva suurusega. Hageja selgitas kohapeal kostjale, et ei ole vaja mõlemat aknaava eraldi üle mõõta, piisab ühe mõõtmisest. Hageja on hagiavalduses vältinud faktilise asjaoluna väljatoomist seda, et ta kinnitas kostja mõõtjale kohapeal teise akna mittemõõtmise vajadust. Samas on hageja tarbijavaidluste komisjonis nõustunud, et ta tõepoolest ütles kohapeal kostjale, et ei ole vaja mõlemat aknaava eraldi üle mõõta, piisab ühe mõõtmisest.
3. Hageja on soovinud kostja tegevust mõõdistamisel näidata tõendamata asjaoludele tuginedes ebaõiges valguses ja vältinud oluliste asjaolude väljatoomist ning püüdnud leida tehioludele mittevastavaid põhjendusi, et lepingust taganeda. Kostja kinnitab, et hageja avaldas kostja mõõtja E.K.-le oma kindlat soovi, et ka teine (hoovipoolne) aken tuleb valmistada mõõdetud aknaga (tänavapoolsega) samade mõõtudega. Hageja kinnitas kostja mõõtjale ka seda, et vajadusel lõikab hageja ise teise akna aknaava sobilikku mõõtu. Nimetatud hageja soovi tõendab lepingus (lehekülg kaks) sisalduv klausel, et aknaavad valmistab ette hageja. Hageja on allkirjastanud lepingu, mille spetsifikatsioonis on selgelt arusaadav, et hageja on tellinud kostjalt kaks sarnaste mõõtudega akent. 3
4. Mõõdistustööde tulemusel muutusid akna mõõdud võrrelduna hinnapakkumises toodud akna mõõtudega. Kostja kandis saadud mõõtmistulemused mõõtmislehele. Mõõtmisleheks on lepingu lehekülg kolm, kus on märgitud akna mõõtmistulemused. Mõõdistamise tulemused on hageja poolt kinnitatud lepingu allkirjastamisega.
5. Kuivõrd hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, siis puudub hagejal kostjalt lepingu alusel üle antud 809,52 euro tagastamise nõue. Samuti puudub hagejal viivise nõue, kuna kostja ei pidanud tagastama hagejale 809,52 eurot hageja määratud tähtajaks (XX.XX.XXXX). KOHTU SEISUKOHT
6. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
7. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu
8. mai
9. a otsus tsiviilasjas nr XXX).
10. Pooled sõlmisid 06.07.2021 lepingu (tl 12), mille alusel kostja müüs hagejale kaks akent koos paigaldusega. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist (tarbija)töövõtulepinguga (

§ 635

) ning kostja hinnangul müügilepinguga (

§ 208

). 15.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 208

lg 2 kohaselt kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatud ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Müügilepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või teenuse osutamises. Hageja ei andnud kostjale akende valmistamiseks vajalikku materjali, samuti ei seisnenud suurem osa kostja lepingust tulenevatest kohustustest, sõltumata sellest, et kostja teostas hageja objektil mõõtmistööd ning leping hõlmas ka akende paigaldamist. Sealhulgas ei moodustanud teenuse osutamine suuremat osa lepingu rahalisest maksumusest – avatäidete ja toodete hind oli 480 eurot ning teenuste hind 194,60 eurot. Seega leiab kohus, et leping vastab müügilepingu tunnustele. 16. Hageja nõude aluseks on

§ 189

lg 1, mille esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. 17. Hageja on esitanud kostjale XX.XX.XXXX poolte vahel sõlmitud lepingust taganemise avalduse (tl 25). Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal esines alus lepingust taganemiseks. 18.

§ 116

lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.

1. Riigikohtu praktika kohaselt (
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr XXX) müüja vastutab müüdud asja puuduste eest kui on täidetud järgmised tingimused: • müüdud asi ei vasta lepingutingimustele (

§ 217

lg 2); • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); • puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); 4 • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221lg 2).

20.

§ 217

lg sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

§ 217

lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

1. Riigikohus on rõhutanud, et otsustada selle üle, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuleb esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev asi vastama (Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr XXX). Vaidlust ei ole selles, et enne lepingu sõlmimist käis kostja esindaja (töödejuht E.K.) hageja objektil akent mõõdistamas; mõõdud võeti ainult ühelt (tänavapoolselt) aknalt. Lepingu allkirjastamisega hageja kinnitas mõõtmistulemused ning lepingu alusel müüs kostja hagejale kaks ühesugust akent (mõõtmetega XXX x XXX mm). Vaidlust ei ole ka selles, et pärast akende valmimist selgus, et üks aken on (maja taga) olemasoleva karkassi jaoks liiga suur ning avasse ei mahu. Hageja sõnul ei ole ava suuruse muutmine ehitustehniliselt võimalik.
4. Hageja on hagivalduses märkinud, et ühe akna mõõdud ei vastanud lepingutinguimustele, st tagantjärele selgus, et mõõtja võttis mõõdud üksnes maja esiküljel olevalt karkassilt ning eeldas, et maja taga olev karkass on samas mõõdus või ehitatakse samasse mõõtu. Samas ei ole hageja selgitused olnud algusest peale ühesed. Tarbijavaidluste komisjoni otsusest nähtuvalt on hageja nõustunud sellega, et ta ei soovinud mõlema aknaava eraldi üle mõõtmist ning ütles mõõtjale suuliselt, et piisab ühe mõõtmisest (tl 33). Kostja väitel võeti mõõdud ainult ühelt aknalt vastavalt hageja enda soovile.
5. Kostja paigaldaja on saatnud kirja (tl 23 pöördel) milles kinnitab mh järgmist: „Minul paluti kohapeal mõõta ainult üks aken ning selle ma ka mõõtsin ning mõõtude eest vastutame. Teist akent ei palutud mõõta ega ka kindluse mõttes kontrollida kuna ava pidi klient ise seinas suuremaks lõikama. Leppisime kokku, et paigaldame akna kliendi poolt ettevalmistatud avasse. Vajalikud ava mõõdud sai kliendile edastatud. Et seal seina taga oli juba valmis karkass ei maininud keegi. Mõõtmise ajal olid selle, suuremaks lõikamata, akna ees kardinad ja kirjutuslaud, mille taga istus naisterahvas. Oleks seda kuidagigi mainitud, et karkass on valmis, ei oleks olnud raske see ava kas või väljast redeliga üle mõõta. Jutt oli, et olemasolev akna ava lõigatakse suuremaks ja tuleb kaks ühesugust akent.“ Sama on E.K. kinnitanud digiallkirjastatud seletuses (tl 51). Hageja soovi, et hageja lõikab teise akna aknaava ise sobilikku mõõtu, kinnitab akende tellimiseks saadetud hageja XX.XX.XXXX e-kiri kostjale, mille kohaselt „Vanade akende mõõdud seest mõõdetult (aknapalede pealt) on XXX x XXX cm. Tegelikult on üks aken praegu väiksem, aga plaan on lõigata selle akna auk sama suureks, kui maja ees ja panna ühesuurused aknad mõlemale poole.“(tl 8). Samuti on müügilepingus märgitud, et aknad paigaldatakse kliendi poolt ettevalmistatud avadesse (tl 12 pöördel).
6. Antud asjaolusid arvestades leiab kohus, et teise aknaava mõõtu lõikamine oli mõõtmise käigus alles ehitusjärgus ja seetõttu vormistati XX.XX.XXXX lepingus ka avade mõõtu lõikamise klausel. Asjaolu, et midagi vintskapi ehituse käigus muutus ja ei ole võimalik kahte ühesuurust akent paigaldada ei puuduta kostjat, kes täitis tellimuse vastavalt hagejaga sõlmitud lepingule. Teise aknaava ettevalmistamine oli hageja kohustus. Pildimaterjal (tl 60-65) mis on esitatud hageja poolt ei kinnita ega lükka ümber poolte vahel kokku lepitud asjaolu, et akende paigaldamine toimub kliendi poolt ettevalmistavatesse aknaavadesse ja soov oli saada majale kaks ühesugust akent. 5
7. Hageja väide, et kostja mõõtis ka teise aknaava valesti on mõõte vaadates irrelevantne. Hageja on enne lepingust taganemist nõudnud kostjalt ainult ühe akna asendamist ning ei ole väitnud, et tänavapoolne aken mõõtude poolest ei oleks sobinud. Et asendustehinguga tellitud aknaga (XXX x XXX mm, tl 30) võrreldes mõõdud erinevad, ei ole piisav, väitmaks et maja ees olev aken oli valesti mõõdetud.
8. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et valmistatud aknad vastasid XX.XX.XXXX sõlmitud müügilepingu XXX tingimustele ja hagejal ei olnud alust lepingust taganemiseks. Kuna hagejal ei ole õigust nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist, ei ole tal õigust nõuda ka viivist. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt seisnevad tema menetluskulud lepingulise esindaja kuludes summas 585 eurot (ei lisandu käibemaksu; tunnihind 130 eurot ning ajakulu kokku 4,5 tundi, sh hagiavaldusega tutvumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine 3 tundi ning hageja 10.06.2022 seisukohtadega tutvumine, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 tundi). Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnihind on asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg 1). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks 585 eurot.
10. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste kohtunik 6