← Eesti

2-22-2906/18

Obsah (15)§ 153§ 164§ 171§ 158§ 162§ 168§ 65§ 23§ 165§ 170§ 172§ 173§ 84§ 1933§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-2906 Tsiviilasi X pankrotimenet

§ 153lg 1 p 2) nõuded: Jrk nr Võlausaldaja 1. 2. 3. PlusPlus Capital

(11919806)Swedbank AS
(10060701)Pärnu kohtutäitur Rocki Albert KOKKU Tunnustatud nõude Jaotis saamata jäänud osa (%) (eurodes) 22 203,89 92,79 1 706,78 7,13 18,00 0,08 23 928,67 100 Võlgnik X nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  1. Vabastada pankrotihaldur pankrotimenetluses. Andrus Õnnik pankrotihalduri kohustustest X
  2. Määrata pankrotihaldur Andrus Õnniku tasuks x eurot (sh käibemaks).
  3. Määrata hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot ning kanda see OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr EE
  5. Algatada võlgniku X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
  6. Kohustada võlgnikku Xt esitama kohtule iga aasta
  7. oktoobriks usaldusisiku aruanne võlgniku kohustuste täitmise kohta kohustustest vabastamise menetluses. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 28.10.
  9. Avaldada teade võlgniku X pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  10. Kohtumäärus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile ning resolutsiooni punti 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

§ 164

lg 1 alusel võlgnik.

§ 164

lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud

  1. Pärnu Maakohtu 25.03.2022 määrusega kuulutati välja X pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Andrus Õnnik. Pankrotimenetluses toimkonda ei moodustatud, mistõttu toimkonna ülesandeid täitis võlausaldajate üldkoosolek.
  2. 25.07.2022 esitas X (pankrotis) pankrotihaldur Andrus Õnnik kohtule pankrotimenetluses koostatud võlausaldajate nimekirja, mille palus kinnitada. Kohus kinnitas võlgniku pankrotimenetluses esitatud võlausaldajate nimekirja 25.08.2022 määrusega.
  3. Pankrotihaldur esitas 23.09.2022 kohtule taotluse X pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Haldur palub kohtul kinnitada halduri tasu summas x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Pankrotihaldur palub vabastada ennast pankrotihalduri kohustustest ning algatada X suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotihaldur teeb ettepaneku jätta X pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur Andrus Õnniku poolt X panrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud taotlus ning aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.
  4. Kohus kuulas 26.10.2022 ära võlgniku X. Kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse sisu ning võlgniku kohustusi antud menetluses.
  5. 14.10.2022 määrusega määras kohus X pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole makstava summa suuruseks 500 eurot. Kohus määras teha ettepanek X pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtumääruses nimetatud suuruses deposiit hiljemalt 24.10.2022 Rahandusministeeriumi arvelduskontole. Kohtumääruse põhjendused 2
  6. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa.

  1. Kohtule halduri poolt 23.09.2022 esitatud aruande kohaselt puuduvad X pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia.
  2. Kohus on Pärnu Maakohtu 14.10.2022 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded X pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 500 eurot hiljemalt 24.10.
  3. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

  1. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et X pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et X maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub halduri põhjendustega ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.
  2. X pankrotimenetluses jääb võlausaldajatel tunnustatud nõuete osas saamata kokku 23 928,67 eurot järgmiselt: Nr Võlausaldaja kontaktandmed ja makserekvisiidid Jaotise % Jääb saamata 92,79% 22 203,89 € 7,13% 1 706,78 € 1 2 PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Aadress: Tartu mnt 83-602, Tallinn e-post: menetlus@plusplus.ee Makse saaja: PlusPlus Capital AS Konto nr: EE082200221053320710 Viitenumber: 24760876 Selgitus: X, xxxxxxxxxxx Swedbank AS, registrikood 10060701, aadress: Liivalaia 8, Tallinn 10617, e-post: kohus@swedbank.ee Makse saaja: Swedbank AS, EE722200221011367058 Konto nr: Viitenumber: 68162500086816009 leping 21-014539-KX Selgitus: X, (eurodes) 3 3 Pärnu kohtutäitur Rocki Albert Aadress: Uus 1, Pärnu linn 80011 e-post: buroo.albert@taitur.net tel: 44 29 972 0,08% 18,00 € 100% 23 928,67 € Makse saaja: Rocki Albert Konto nr: EE751010010125094010 Viitenumber: 722002030 Selgitus: täiteasi 176/2022/203, X KOKKU NÕUDED 11.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on pankrotimenetluse lõpetamise määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet või kui kohus on võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. 12.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvutamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 23

lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lõikes 11 sätestatust.

  1. Pankrotihalduril on pankrotimenetluses kulunud kokku x tundi tunnitasuga 100 eurot/tunnis, kokku x eurot. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu väiksemas ulatuses ja selle hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest. Haldur on palunud määrata enda tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
  2. Kohus leiab, et halduri poolt taotletud tasu on mõistlik, põhjendatud, kooskõlas tehtud töö mahuga ning ei riku võlausaldajate ega võlgniku huve.
  3. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas x eurot (sh käibemaks).

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga 4 kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks eelnevalt määratud menetlusabi summas x eurot (lisandus käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas x eurot (lisandub käibemaks x eurot), mis on kokku väiksem, kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäär. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

16.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Andrus Õnniku võlgniku X pankrotihalduri kohustustest. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17. X on esitanud kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt on võlgniku poolt avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

§ 171lg 2 järgi võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Seega tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 18.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lg-tes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Aruandest nähtuvalt ei ole võlausaldajad teinud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur teeb ettepaneku määrata võlgnikku ennast usaldusisiku kohustusi täitma. Kohus nõustub halduri ettepanekuga ja peab põhjendatuks praeguses asjas kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. 19. Kohus selgitab võlgnikule ja usaldusisikule kohustusi kohustustest vabastamise menetluses: - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Kohus leiab, et

§ 173

lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 75% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. - Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

- Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

- Usaldusisik peab

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (täitemenetluse seadustiku §-d 131 ja 132,

§ 173lg 5).

Kui võlgnik otsustab kasutada temale 5

§ 173

lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks

§ 173

lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 75% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega.

§ 173

lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

- Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (

§ 172lg 4).

20.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel.

  1. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Aruande vormi on kättesaadav veebilehel www.kohus.ee. Esimene täidetud aruanne tuleb kohtule edastada hiljemalt 28.10.
  2. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb võlgnikul teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. 22.

§ 1933

lg 2 järgi otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. 23.

§ 175

lg 2 järgi kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.