KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-1109 Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merili Riga Kriminaalasi Süüdimõistetu Sander Kuragini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamine Prokurör Kirjaliku arvamusega prokurör Margit Pärn Süüdimõistetu Sander Kuragin, isikukood 39502042710; xxxx kodanik; emakeel: xxxx; elukoht vabaduses: xxxx; kannab karistust xxxx Kalju Kutsar Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 75, § 751, § 76 ja KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33 kohtunik määras:
- Jätta vabastamata Sander Kuragin temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.03.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-22-1109 mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla.
- Määrus edastada Sander Kuraginile, kaitsjale, prokurörile ja Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 25.03.
- a otsusega nr 1-22-1109 tunnistati Sander Kuragin süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel liideti Sander Kuraginile mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 25.11.
- a otsusega kriminaalasjas 1-20-5874 mõistetud karistus, s.o 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mille tulemusena mõisteti Sander Kuraginile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 25.03.
- a. Karistust kannab alates 03.03.
- a. Tartu Vangla esitas 05.08.
- a materjalid kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Materjalide kohaselt algas Sander Kuragini vangistus 03.03.
- a ja lõppeb xxxx.a ning võimalus vabaneda elektroonilise valve alla avanes tal 01.07.
- a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta S. Kuragini tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna tema puhul on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Esinevad positiivsed asjaolud ei kaalu üles esinevaid negatiivseid asjaolusid, eelkõige raskete kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut ja uute kuritegude toimepanemise ohtu. Sander Kuragini kaitsja avaldas, et Sander Kuragini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine on põhjendatud. Vangla iseloomustus on positiivne, tal on olemas lähedased, kes teda toetavad ning Sander Kuragin on lubanud võtta endale terve rea lisakohustusi ja on nõustunud ka elektroonilise valvega. Sander Kuragin avaldas, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja on valmis täitma kõiki sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ja lisakohustusi. Tal on häbi toimepandu pärast ning lubab vanglast vabanedes elada seaduskuulekalt. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Sander Kuragin kannab liitkaristust esimese astme kuritegude ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning praeguseks on ta ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud formaalsed eeldused tema tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. Lisaks sellele tuleb kohtul aga kontrollida ka sisulisi eeldusi tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Sisuliste eeldustena tuleb kohtul KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eelnimetatud tegurite hindamise eesmärgiks on prognoosida eelkõige seda, kas ja kui suur on tõenäosus, et süüdimõistetu jätkab vanglast vabastamisel uute kuritegude toimepanemist. Sealjuures tuleb silmas pidada sedagi, et mida raskemate kuritegude toimepanemise tõenäosus on süüdimõistetu puhul eeldatav, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus ennetähtaegse vabastamise korral. 2
(4)S. Kuraginit on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja nagu juba märgitud, kannab ta hetkel liitkaristust esimese astme kuritegude (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning vägistamise) ning teise astme kuriteo (lapsporno valmistamise ja selle võimaldamise) eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on seejuures olnud sõltuvusprobleemid ja puudulik probleemide lahendamise oskus. S. Kuragini puhul võib positiivsena välja tuua, et vangistuse kandmise perioodil on ta osalenud majandustöödel ja töökohustusega seoses rikkumisi olnud ei ole. Lisaks sellele ei ole tal kehtivaid distsiplinaarkaristusi. S. Kuragin on osalenud sotsiaalprogrammides „Uus Suund“ ja „Eluviisitreening“. Sotsiaalprogrammides osaledes on S. Kuragin olnud Tartu Vangla hinnangul koostöövalmis ning täitnud kõik kohustused. Vangistuse kandmise ajal on olnud ametnikega viisakas. Positiivseks tuleb kohtu hinnangul pidada ka asjaolu, et Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on S. Kuragin tunnistanud, et tarvitas narkootilisi aineid lõõgastumiseks, kuid mõistab, et narkootikumid on rikkunud ära tema elu ning soovib narkootiliste ainete tarvitamisest vabaneda. Kuigi Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu varasemalt vahetanud korduvalt mõjuva põhjuseta töökohti, on siiski süüdimõistetu motiveeritud töötama ning kohtule on edastatud garantiikiri ettevõtte Nxxxx Cxx OÜ juhataja poolt, kes kinnitab, et süüdimõistetu asub vabanedes nende ettevõttes ehitaja ametikohale. Süüdimõistetu on avaldanud, et ennetähtaegsel vabanemisel koos elektroonilise valvega soovib S. Kuragin vabaneda aadressile xxxx (xxxxxxxxxxxx) ning asutuse kinnitusel on võimalik süüdimõistetul asuda sinna elama ja osaleda rehabilitatsiooniprogrammis. Kohtule on esitanud hinnangu kriminaalhooldusametnik, kelle sõnul on elukoht vastav elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. S. Kuragini lähivõrgustiku moodustavad peamiselt ema, vanaema, elukaaslane ja vanem õde ning tulenevalt Tartu Vangla iseloomustusest on S. Kuragini lähedased igati valmis toetama süüdimõistetut nii materiaalselt kui ka moraalselt. Positiivne on ka asjaolu, et S. Kuragin on lõpetanud suhtluse kriminaalkorras karistatud isikutega. Kuigi kohtu hinnangul omab süüdimõistetu toetavat võrgustikku väljaspool vanglat, siis omas ta seda ka varasemalt ning see ei aidanud teda hoiduda raskete kuritegude toimepanemisest. S. Kuragini puhul on kõige alarmeerivamaks asjaolu, et süüdimõistetul on pikema ajaperioodi vältel olnud probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Kuigi süüdimõistetu on osalenud sotsiaalprogrammides, leiab Tartu Vangla, et S. Kuragini plaan alkoholist loobumiseks on ebakindel ja muutlik. Iseloomustuse kohaselt S. Kuragin ei tunnista, et alkoholi kuritarvitamine muudaks tema käitumist ning lisaks sellele ei näe süüdimõistetu seost vägivaldsuse ja alkoholi tarvitamise vahel, kuigi on toime pannud vägistamise olles alkoholijoobes. Narkootilisi aineid on S. Kuragin samuti tarvitanud pikema ajaperioodi vältel ning saanud kahel korral kriminaalkorras karistada narkootiliste ainete käitlemise eest, aga siiski eitab süüdimõistetu sõltuvust narkootilistest ainetest. Arvestades asjaolu, et S. Kuraginit on karistatud korduvalt narkootiliste ainete käitlemise eest, on kohus seisukohal, et olemasolevad andmed ei võimalda asuda seisukohale, et seoses ennekõike narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega oleksid S. Kuragini puhul riskid maandatud. Lisaks eelnevale on kohtu hinnangul ohuteguriks seegi, et lisaks juba välja toodud probleemidele alkoholi ja narkootiliste ainetega ei ole S. Kuragin vangistust kandes võtnud vastutust toimepandud tegude eest. Vaatamata sellele, et liitkaristuse aluseks olevast 2020. 3
(4)aasta kohtuotsusest nähtuvalt kasutas S. Kuragin 16-aastase tahtevastaselt ja tuvastamata joobest tulenevat abitusseisundit ning vägistas kannatanu, mis viis viimase suitsiidkatseni, S. Kuragin eitab Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt vägistamist ja pisendab narkootikumidega käitlemisega seonduvaid kuritegusid. Tartu Vangla on toonud välja, et süüdimõistetu käitub impulsiivselt mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Tal on puudulik probleemide lahendamise oskus, kuna ei suuda tekkinud probleemidele leida legaalseid lahendusi või seksuaalse rahulduse saamiseks kasutab abitut isikut, kes ei suuda osutada vastupanu. Kinnipeetava motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on rohkem väline, kuna isikul on olnud eelnevalt töö, lähedased, elukaaslane, kellega oli väidetavalt õnnelik, kuid pani toime ikka erinevaid kuritegusid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et senine vangistus ei ole teeninud süüdimõistetu jaoks rehabiliteerivat eesmärki. Seda, et on ebatõenäoline, et S. Kuragin suudab vanglast vabanedes seaduskuulekale teele asuda ja seal püsida, näitab nii tema poolt korduvalt toime pandud rasked kuriteod kui ka tema hoiakud ning suutmatus võtta vastutust toimepandud tegude eest. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kuivõrd S. Kuragin ei ole võtnud vastutust toimepandud raskete kuritegude eest, ei ole võimalik kindlalt väita, et S. Kuragin oleks suuteline tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral kuritegelikust käitumisest hoiduma ega paneks toime uusi kuritegusid. Seega tuleb ta jätta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 4
(4)