1-20-2045/35

(3)Sergei Metljov avaldas kohtuistungil, et tal on Saksamaal sõbrad, kes teda sinna ootavad. Sõprade nimesid süüdimõistetu kohtuistungil nõus avaldama ei olnud. Enne vanglasse sattumist elas Sergei Metljov Maardus tuttava juures, kuid aadressi ta ei mäleta. Kinnipeetava sõnul tal Eestis lähedasi ei ole ja tema vanemad on surnud. Prokurör avaldas kohtuistungil, et käesoleval juhul ei ole karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldamine võimalik, sest Sergei Metljovil ei ole kindlat elukohta. Prokuröri sõnul on tegemist isikuga, kellel ei olnud ka enne vangistust kindlat elukohta, ta viibis mõnda aega ühes kohas ja siis teises kohas. Seega ei ole võimalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KOHTU SEISUKOHT KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest ja teda on enne seda karistatud vähemalt üheaastase vangistusega tahtliku kuriteo eest või teda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega käesoleva seadustiku

1. peatüki 1., 2.,
2. või
3. jaos,
4. peatüki
5. jaos või
6. peatüki
7. või
8. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses. Sergei Metljov kannab vähemalt kaheaastast vangistust kuriteo eest, ja enne seda on teda karistatud vähemalt ühe aastase vangistusega tahtliku kuriteo eest, ning ta vabaneb talle mõistetud karistuse täies ulatuses ära kandmise järgselt. Seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, see tähendab kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Sergei Metljov on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibib ta viiendat korda. Varasemalt on isik süüdi mõistetud erinevate kuritegude toimepanemise eest, s.o salajane vargus, mootorsõiduki ärandamine, huligaansus, alaealise kuritegevusele kaasa tõmbamine, rööv, tahtlik tapmine eriti julmal ja piinaval viisil ja majandusliku kasu saamise ajendil. Käesolevalt kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegeliku käitumise põhjuseks on kuritegelikud hoiakud, puudulikud probleemilahendusoskused, puudulik majanduslik toimetuleku oskus, grupi mõju ja sõltuvusprobleem. Karistuse kandmise ajal on isik osalenud vangla majandustegevuses ning määratud erinevatesse sotsiaalprogrammidesse. Vanglas majandustöödel töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Programmidest läbis isik üksnes sõltuvusteemalise loengutsükli ning teistes programmides keeldus osalemast, kuna ta ei ole neist huvitatud ja ta nagunii vabaneb karistuse kandmiselt peatselt. Samuti ei pidanud Sergei Metljov talle määratud programmide läbimist vajalikuks, kuna ei pea ennast sõltlaseks ning sõltuvusprobleemide kohta olevat valetanud üksnes selleks, et pääseda karistust kandma Tartu Vanglasse, kuna seal olevat paremad tingimused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub aga, et rasked isikuvastased kuriteod on Sergei Metljov toime pannud just alkoholijoobes ning tal on diagnoositud sõltuvus narkootilistest ainetest. Enda viimasesse toime pandud kuriteosse, mille eest hetkel 2

(3)ka karistust kannab, suhtub süüdimõistetu ükskõikselt ja kinnipeetav leiab, et iga inimese vaba valik on, kas tarvitada narkootikume või mitte ning tema kedagi selleks sundinud ei ole. Süüdimõistetu on avaldanud soovi elada edaspidi seaduskuulekalt ning tõdenud, et kui ta enda kuritegelikku käitumismustrit ei muuda, siis jääb uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Kuigi isikul on olnud pikk vangistus, siis on kohtu hinnangul näha, et antud vangistus ei ole isikule mõju avaldanud. Sergei Metljovi suhtumine toime pandud kuritegudesse on ükskõikne ja tal puudub motivatsioon elada seaduskuulekamalt. Isik küll avaldab sõnades soovi edaspidi seadusekuulekalt elada, kuid kohtule tundub see paljasõnaline väide, kuna kinnipeetava suhtumine kehtivasse õiguskorda ei ole kohtu hinnangul muutunud. Arvestades nii Sergei Metljov suhtumist kehtivasse õiguskorda ja kuriteosse, mille toimepanemise eest ta karistust kannab, võiks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine olla tema suhtes vajalik ja põhjendatud. Samuti pakuks see vangistuses viibinud süüdimõistetule tuge resotsialiseerumisel. Vaatamata eeltoodule ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Sergei Metljovile võimalik, kuna tal puudub vabanemisjärgselt elukoht. Enne vangistust elas Sergei Metljov Maardus tuttava juures. Süüdimõistetu sõnul ootavad teda vanglast vabanedes sõbrad Saksamaal. Eestis tal lähedasi ei ole. Riigikohtu 30.05.2016 määruse nr 3-1-1-45-16 kohaselt ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 871 lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära koht, kus süüdimõistetu elama peab. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid valmistab vangistusseaduse § 76 lg 6 teise lause kohaselt ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida. Kuna Sergei Metljovil puudub elukoht, mida kohus saaks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel kohtumäärusesse märkida, tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3