3. Kohtuotsuse jõustumisel peab Olena Blinova vastavalt
sätetele viie tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 1 4-22-1699 4. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveamet koostas 18.04.2022 väärteoasjas nr 2317,22,002641 väärteoprotokolli AB156631, mille teokirjelduse kohaselt juhtis Olena Blinova 16.04.2022 kell 23.50 Tallinnas, Õismäe tee 88A maja juures mootorsõidukit Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,56 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõudeid ning pani toime
Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 13.05.2022 otsuse kohaselt rikkus Olena Blinova kirjeldatud teoga
lg-t 3 ja teda karistati
lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest, s.o mootorsõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades. Nimetatud rikkumise eest karistati Olena Blinovat põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohtuväline menetleja leidis, et sõiduki juhtimine nii suures ulatuses alkoholipiirmäära ületavas seisundis on tahtlikult toime pandud süütegu. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra, pidi menetlusalune isik teadma ja tajuma juhile keelatud seisundit, kuid hoolimata sellest otsustas ta liikluses juhina osaleda, mis näitab isiku hoolimatut suhtumist oma teosse. Menetlusaluse isiku kaebus Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kaebuse Olena Blinova. Menetlusalune isik palus asendada määratud karistus proportsionaalse rahatrahviga. Olena Blinova selgitas, et vajab juhtimisõigust, kuivõrd peab hoolitsema oma xx-aastase ema eest, keda peab pidevalt arstide juurde viima. Lisaks peab Olena Blinova transportima oma xx-aastast lapselast kolm korda nädalas logopeedi juurde, kes asub Tallinna teises otsas. Ka on Olena Blinoval xxx aiamaa, kuhu peab pidevalt sõitma, et köögiviljade eest hoolitseda. Eeltoodu tõttu palub Olena Blinova asendada mõistetud karistus proportsionaalse rahatrahviga. Tema poeg aitab maksmisega. Kohtuvälise menetleja vastus Kohtuväline menetleja nõustus kaebuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leidis oma vastuses, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Tunnistajate K. S. ja J. F. ning menetlusaluse isiku enda ütlustega on leidnud tõendamist, et Olena Blinova juhtis 16.04.2022 kell 23.50 ajal mootorsõidukit.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei tohi olla alkoholi 0,10 milligrammi või rohkem. Tõendusliku alkomeetri salvestusandmete väljatrükist nähtub, et Olena Blinova väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,61 mg/l (+-0,05 mg/l), mis teeb lõplikuks lugemiks 0,56 2 4-22-1699 mg/l. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et Olena Blinova rikkus
lg 3 nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 2 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on Olena Blinovale karistuse määramisel arvestanud tema süü suurust ning õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas keskmisest suurem, kuivõrd alkoholisisaldus Olena Blinova väljahingatavas õhus oli tunduvalt üle keskmise määra. Samuti oli rikkumine toime pandud tahtlikult. Tunnistaja K. S. ütlustest nähtub, et menetlusalune isiku juhitud sõiduk vänderdas sõites ja ta läbis küllaltki pika tee Tallinna linnas tihedas liiklusega tänavatel. Tunnistaja J. F. ütlustest nähtub, et Olena Blinova suust tuli alkoholi lõhna, ta tuigerdas ega saanud aru kus ta asub. Kohtuväline menetleja leiab, et sellises seisundis sõiduki rooli asumine ei saa toimuda kogemata vaid menetlusalune isik tegi seda tahtlikult. Menetlusalune isik pani oma taolise tegevusega otsesesse ohtu teiste liiklejate elu, tervise ja vara mistõttu peab talle määratav karistus olema võimalikult range, et mõjutada nii teda kui ka teisi liiklejaid hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samas ei tohi karistus panna isikut põhjendamatult raskesse seisu. Kohtuvälisele menetlejale esitatud andmete kohaselt on Olena Blinova töötu. Ta on seda ise avaldanud menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokollis ning on palun nimetatud asjaolu ka arvesse võtta karistuse määramisel. See tähendab, et isikul puuduvad vahendid rahatrahvi tasumiseks, mille maksimaalne määr oleks kuni 1200 eurot. Otsuse tegija on seetõttu õigesti leidnud, et kuivõrd menetlusalune isik ei ole võimeline rahatrahvi tasuma, siis rahatrahvi määramine ei suudaks anda soovitud tulemust, mistõttu ongi ainuvõimalikuks karistusliigiks juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena.
lg 2 kohaselt võib põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtta kuni kaheteistkümneks kuuks. Olena Blinovale on määratud karistus sanktsiooni alumises kolmandikus (3 kuud). Menetlusaluse isiku ajutine liiklusest eemaldamine ei riiva tema õigusi ja vabadusi ning suudab teda mõjutada edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Kohtuväline menetleja peab vajalikuks mainida, et kaebusele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis kinnitaks, et Olena Blinova vajab juhtimisõigust seoses sellega, et peab aitama oma ema ja oma lapselast. Nimetatud väited on paljasõnalised ja esitatud selge sooviga saada endale sobivamat lahendit. Seetõttu palub kohtuvälise menetleja nimetatud väited jätta tähelepanuta. Samuti on täiesti asjasse puutumatu menetlusaluse isiku selgitus, et ta vajab juhtimisõigust seoses sellega, et peab käima xxx oma aiamaal. Kohtuväline menetleja leiab, et aiamaale sõitmiseks on kindlasti olemas palju erinevaid võimalusi, mis ei hõlma endas mootorsõiduki juhtimist. Lähtudes kõigest eeltoodust asus kohtuväline menetleja seisukohale, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 13.05.2022 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning leiab, et käesolevat kaebust on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 3 4-22-1699 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Olles tutvunud esitatud kaebusega, väärteoasja materjalidega, kohtuvälise menetleja seisukohaga, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, asub kohus alljärgnevatele seisukohtadele. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis 16.04.2022 kell 23.50 Tallinnas, Õismäe tee 88A maja juures mootorsõidukit Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisalduse mitte väiksem kui 0,61 mg/l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,56 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõudeid ning pani toime
lg-s 2 sätestatud väärteo.
lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 mg. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit olles eelnevalt tarvitanud alkoholi. Kaebaja on rikkumist ise tunnistanud. Kõnealust sündmust kinnitab ka politseiametnik K. S., kelle ütlustest nähtuvalt märkas ta 16.04.2022 kella 23.45 ajal Tallinnas, Ehitajate teel mootorsõidukit registreerimismärgiga XXXXXX. Sõiduk tuigerdas teel, mistõttu otsustas sõiduki peatada. Sõidukist väljus nähtavate joobetunnustega naisterahvas, kes nimetas end Olenaks. Nende ütlustega haakuvad tunnistaja J. F. ütlused, mille kohaselt oli ta 16.04.2022 patrulltoimkonnas 3476 koos patrullpolitseinik E. L.ga, kui reageerisid väljakutsele aadressile Õismäe tee 88a, Tallinn, kus teataja andis teada, et peatas antud aadressil sõiduauto Nissan Qashqai registreerimismärgiga XXXXXX, mille juht oli joobes. Kohale jõudes ootas neid K. S., kes peatas antud sõiduki ja eemaldas juhi juhiistmelt. Kontrollimisel selgus, et mootorsõidukit Nissan juhtis Olena Blinova, isikukood 46204100331, kes oli nähtavalt alkoholijoobes – tuigerdas, ei saanud ümbrusest aru, tema suust oli tunda alkoholilõhna. Indikaatorvahendisse puhus isik 0,66 mg/l. Seejärel toimetati isik Kolde pst 65, Tallinn, kus ta puhus tõenduslikku alkomeetrisse 0,61 mg/l +/- 0,05 mg/l. Lõplikuks näiduks osutus 0,56 mg/l. Kuna Olena ei saanud aru, kus ta asub, kuhu ta toodi, samuti oli käitumine ebaadekvaatne, siis peeti isik väärteokorras kinni. Tunnistajate ütlusi kinnitavad ka menetlusaluse isiku enda selgitused, milles ta tunnistas, et tarvitas enne mootorsõiduki juhtimist viina. Tunnistajate ütluseid kinnitab ka 17.04.2022 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll, mille kohaselt oli 16.04.2022 kell 23.57 indikaatorvahendi kontrolli tulemus positiivne ning indikaatorvahendi reaktsioon (näit) 0,66 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt esinesid Olena Blinoval ka muud joobele viitava tunnused: silmade punetus, suured silma pupillid, arusaamatu ja kiire kõne, esines häireid aja-, isiku ja kohatajus, kerged koordinatsioonihäired. Isikukäitumine oli rahutu, ärrituv, omamehelik käitumine, meeleolu kõikus. 4 4-22-1699 Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et Olena Blinova kõrvaldati sõiduki Nissan Qashqai reg. märgiga XXXXXX juhtimiselt 16.04.2022 kell 23.57 seoses kahtlusega, et veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrüki kohaselt kasutati 17.04.2022 kell 00.20 kuni 00.25 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit, mille näit oli 0,61 mg alkoholi väljahingatavas õhus ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l. Seega lõpptulemus oli 0,56 mg/l. Kohtu hinnangul on mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 0,56 mg alkoholi ühe liitri kohta. Ka nimetatud tõendid kinnitavad üheselt, et kaebaja juhtis mootorsõidukit ning sõiduki peatamise hetkel oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus vähemalt 0,56mg/l. Eelnevat kokkuvõttes on tõendatud, et Olena Blinova juhtis vaidlustatud otsuses nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Samuti on tuvastatud, et mootorsõiduki juhtimise ajal oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus vähemalt 0,56mg/l. Taolises seisundis mootorsõiduki juhtimine on
lg 3 kohaselt keelatud ning Olena Blinova tegevuses esinevad
Kohtu hinnangul on Olena Blinova subjektiivsest küljest teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega (KarS § 16 lg 3). Tuvastatud alkoholisisalduse määra (0,56 mg/l) silmas pidades, ei ole tegemist alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isiku enda ütluste kohaselt jõi ta mootorsõiduki juhtimisele eelnevalt viina, leiab kohus, et menetlusalune isik oli teadlik, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima. Arvestades tunnistaja ütlusi, et isik tuigerdas, siis pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda enesetunde pinnalt. Kõik eelnev kokkuvõttes kinnitab, et menetlusalune isik oli oma seisundist teadlik. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et kõnealune väärtegu on pandud toime vähemalt otsese tahtlusega. Karistus Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi, karistusena ette rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuks.
lg-ga 2 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse, sh lisakaristuse leidmiseks. Menetlusalusele isikule on võimalik kohaldada põhikaristusena nii rahatrahvi (kuni 300 trahviühikut), aresti kui ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist (kuni 12 kuuni). Samuti saab sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist lisakaristusena kohaldada kolmest kuust kuni üheksa kuuni 5 4-22-1699 esmakordse rikkumise puhul või kuni 12 kuuni korduva teo puhul. Kuivõrd
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb esmalt tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Kuigi menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, on kohus seisukohal, et antud juhul ei avaldaks rahatrahv menetlusalusele isikule piisavat mõju ega suudaks mõjutada teda edaspidi hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Võttes arvesse, et Olena Blinoval endal sissetulek puudub (enda sõnul on ta töötu), jääks karistuse täitmine kellegi teise õlule või jääks see hoopis täitmata. Kummalgi juhul ei avaldaks rahatrahv karistusena mõju ega kannaks eripreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul mõjub eripreventiivselt menetlusalusele isikule kõige paremini just mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Seega nõustub maakohus kohtuvälise menetlejaga ja asub seisukohale, et põhikaristusena on põhjendatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Karistuse määra üle otsustades võib käesoleval juhul ühes liitris väljahingatavas õhus olnud alkoholisisalduse määra (vähemalt 0,56mg/l) arvestades öelda, et kaebaja süü liiklusseaduse § 224 lg 2 mõttes on üle keskmise, kuivõrd lubatud piirmäära ületati liiklusseaduse § 224 lg 2 kontekstis üle keskmise määra. Lisaks tuleb arvesse võtta, et rikkumine on toime pandud otsese tahtlusega. Olena Blinova asus mootorsõidukit juhtima olukorras, kus ta oli eelnevalt tarvitanud viina ning tal esinesid ilmselged alkoholijoobele viitavad tunnused. Nimetatu näitab isiku hoolimatut suhtumist talle seadusega pandud kohustuste suhtes. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtu hinnangul saab süü tunnistamist käsitleda karistust kergendava asjaoluna. Samuti arvestab kohus sellega, et karistusregistri väljatrükist nähtuvalt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid väärteo- ega kriminaalkaristusi. Nimetatud asjaoluga on ka kohtuväline menetleja oma otsuses arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselt ka karistuse määr kõrgem, s.o vähemalt sanktsiooni keskmises määras (vastavalt süü suurusele), kuid käesolevalt on kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsiooni alammääras. Olles tuvastanud Olena Blinoval keskmise määra lähedase teosüü ning arvestades, et tegemist on esmakordse liiklusalase rikkumisega, tuleb kohtu hinnangul eripreventiivsetel kaalutlustel arvestada ka seda, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine ja karistuse pikkus isikule mõjub. Olena Blinova enda selgitustest nähtuvalt vajab ta juhtimisõigust seoses sellega, et peab aitama ema ja lapselast ning hoolitsema aiamaa eest. Tegemist on aga paljasõnaliste väidetega, kuivõrd ühtegi sellekohast tõendit kohtule esitatud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole ükski kaebaja viidatud tegevustest ka selline, mida ei oleks võimalik teostada ühistransporti kasutades. Lisaks peab kohus vajalikuks juhtida menetlusaluse isiku tähelepanu asjaolule, et eelpool nimetatud põhjused ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistavad asjaolud ka karistusseadustiku mõttes. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. On mõistetav, et juhtimisõiguse puudumine tekitab ebamugavust, kuid see ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu. Olukorras, kus kohus peab vajalikuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, tuleb isikul korraldada elu ümber selliselt, et oma igapäevaseid tegemisi oleks võimalik teha mootorsõidukit juhtimata. Kohus ei näe aluseid karistuse kergendamiseks. Kohtuväline menetleja mõistis karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kolmeks kuuks, ehk sanktsiooni alammäära lähedases määras. 6 4-22-1699 Arvestades isiku süü suurust, süü tunnistamist, karistust raskendavate asjaolude puudumist ning muid eelnimetatud asjaolusid peab kohus mõistetud karistust proportsionaalseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Olena Blinova kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohus jätab muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 13.05.2022 otsuse väärteoasjas nr 2317,22,002641, millega Olena Blinovat karistati
(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.