Obsah (8)

§ 175§ 174§ 428§ 657§ 637§ 431§ 643§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-19-117829 Tsiviilasi

§ 175lg 1).

Kuna kostjad ei ole käibemaksukohustuslased, kuuluvad lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hagejad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada hagejatelt väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse osas. Hagejad paluvad vähendada kostjate kasuks välja mõistetud menetluskulusid põhjendatud ja vajaliku ulatuseni. Määruskaebusega seotud menetluskulud paluvad hagejad jätta kostjate kanda. Maakohus ei andnud hagejatele tähtaega kostjate menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Hagejad leiavad, et kostjate menetluskulud on kunstlikult paisutatud ega vasta menetluse 3 mahule, kuna tsiviilasjas ei ole sisulist vaidlust toimunud. Maakohtu otsusega tuvastati ja Riigikohtu otsusega kinnitati, et hagejate nõuded on aegunud. Hagejate hinnangul on kostjate esindajakulud mõistlikud 4 h 30 min ulatuses. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses on kostjate esindaja oma väiteid menetlusdokumentides korranud. Hagejad paluvad
2. mai 2022 menetlusdokumendis maakohtu määruse hageja I osas tühistada, kuna isik on lõppenud ilma õigusjärglaseta ja menetlus tema suhtes lõpetada

§ 428lg 1 p 5 alusel.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

1. Kostjad (vastustajad) paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Hagejad ei ole varasemalt esitanud vastuväiteid ringkonnakohtus ja kassatsiooniastmes esitatud menetluskulude nimekirjale. Tegemist oli kahe erineva hagi menetlemisega ja kuigi asi lahenes läbi aegumise vastuväidete, siis vaidlesid hagejad kuni Riigikohtuni (Riigikohus võttis asja menetlusse ja tegi asjas sisulise lahendi). Samuti vaidlustasid hagejad varasemalt menetluskulude tagatise määruse, millega tekkis määruskaebemenetluses lisakulu. Kahe hagi sisulise lahendamise puhul ei ole 2700 eurot (sh käibemaks) põhjendamatult või ülemäära palju. Tunnihind 120 eurot on samuti pigem alla keskmise. Kostja palus
2. mai 2022 e-kirjas jätta hageja I määruskaebuse läbi vaatamata, kuna isik on lõppenud õigusjärgluseta.

§ 428lg 1 p 5 ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramise menetluses.

Menetluskulude tagatis peab olema realiseeritav ka juhul, kui pool kustutatakse registrist õigusjärgluseta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 9. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja hageja II määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

Hageja I osas tuleb määruskaebus jätta läbi vaatamata (

§ 637lg 1 p 6 ja § 423 lg 2 p 1, koosmõjus §-ga 659).

Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. Hageja II määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Hagejad vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega määrati hagejatelt väljamõistetava menetluskulu suuruseks 2700 eurot ja paluvad kostjate menetluskulusid vähendada. 10. Ringkonnakohus leiab, et hageja II osas tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Seega saab ringkonnakohus maakohtu määruse tühistada üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu. 4
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga II, et hagejatele ei antud tähtaega seisukoha esitamiseks kostjate menetluskulude nimekirjade osas. Ringkonnakohtu
3. veebruari 2021 määrusega anti pooltele tähtaeg vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks.
4. veebruaril 2021 esitatud kostjate menetluskulude nimekiri on tehtud hagejatele, sh lepingulisele esindajale, kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu nähtavaks samal päeval. Riigikohtu
5. novembri 2021 teatisega anti pooltele tähtaeg vastaspoole menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks. Kostjate
6. detsembri 2021 menetluskulude nimekiri on tehtud hagejatele nähtavaks ja toimetatud lepingulisele esindajale kätte samal päeval e-toimiku kaudu. Maakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitasid kostjad
7. detsembril 2021, mis tehti hagejatele nähtavaks samal päeval ning toimetati lepingulisele esindajale kätte
8. jaanuaril 2022 e-toimiku kaudu. Maakohus andis
9. jaanuari 2022 e-kirjaga hagejatele tähtaja kostjate menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks
10. jaanuarini
11. Ringkonnakohus märgib, et hagejatel oli võimalik ka määruskaebuses kostjate menetluskulude nimekirja osas oma seisukohta avaldada. Samas ei ole kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel seotud poolte seisukohtadega, kuna menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse põhimõtete kohaselt (

§ 174lg 8).

1. Määruskaebuse kohaselt on kostjate menetluskulude nimekirjas
2. septembril 2020 märgitud toiming, mida ei ole tehtud. Ringkonnakohus märgib, et
3. septembril 2020 on kostjad esitanud seisukoha (dtl 190-195), mis on ka hagejate lepingulisele esindajale e-toimiku vahendusel
4. septembril 2020 kätte toimetatud. Seega ei ole kostjate esindaja menetluskulude nimekirja märkinud põhjendamata kulusid. Hageja II ei ole viidanud muudele asjaoludele, millest tuleneks, et maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Üksnes hageja II erinev hinnang kostjate esindaja ajakulu vajalikkusele ja põhjendatusele, ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Samuti ei ole kohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel seotud menetluskulude tagatise määramisel märgitud eeldusliku ajakuluga. Ringkonnakohus selgitab, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud kostjate menetluskulude rahaline suurus eelmärgitule. Tegemist oli kahe erineva hagi menetlemisega, millest üks oli esitatud kolme kostja vastu ning teine kahe kostja vastu. Kuigi asjas oli vaidlus peamiselt nõude aegumise üle, vastab sellegipoolest kostjate esindaja ajakulu erinevates kohtuastmetes vaidluse mahule. Maakohus on kaalutlusvigu tegemata ja diskretsioonipiire ületamata hinnanud õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
5. Äriregistri andmetel on hageja I
6. märtsil 2022 pärast määruskaebuse esitamist äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 4 alusel. TsÜS § 26 lg 2 kohaselt tekib eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt lõpeb eraõiguslik juriidiline isik registrist kustutamisega. Hagejal I puudub õigusjärglane. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et käesoleval juhul

§ 428

lg 1 p 5 ja § 431 kohaldamisele ei kuulu.

§ 431kohaldub eelkõige hagimenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud vlj, Tallinn 2017, § 431, lk 982). Asjas on kostjate kasuks hagimenetluses tehtud lahend jõustunud ning vaidlus jätkub üksnes menetluskulude rahalise suuruse üle, mida kohus vaatab läbi hagita menetluse sätete alusel. Puudub menetlus, mida hageja registrist kustutamise tõttu lõpetada. 5 Kumbki hageja on andnud kostjate menetluskulude katteks tagatise.

§-s 196 sätestatud tagatise andmise eesmärk on tagada, et kostjatel ei tekiks nende kasuks tehtud otsuse korral raskusi menetluskulude sissenõudmisega ning nende nõue menetluskulude hüvitamiseks oleks tagatud. Riigikohus on selgitanud, et tagatise andmise määramisel on eesmärk kaitsta kostjat juhuks, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel võib kostja menetluskulude sissenõudmine hagejalt osutuda raskendatuks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul hagejalt I menetluskulude sissenõudmine raskendatud „muul põhjusel“ hageja I registrist kustutamise tõttu.

§ 428

lg 1 p 5 ja § 431 lg-te 1-2 alusel menetluse lõpetamine ja maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise lahendi tühistamine hageja I osas läheks vastuollu nii tagatise andmise ka viidatud sätete eesmärgiga. Seetõttu ei pea ringkonnakohus praegusel juhul vajalikuks ka hageja I suhtes täiendavate likvideerimisabinõude kohaldamist ÄS § 60 lg 5 alusel (vt selles osas Riigikohtu 25. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13). Hageja I kustutati registrist temast endast tulenevatel põhjustel. Tagatise maksab kostjatele välja kohtu määratud ulatuses Riigi Tugiteenuste Keskus ja see ei eelda täiendavate likvideerimisabinõude kohaldamist Ringkonnakohtu arvates ei ole registrist kustutamise tõttu hageja I osas võimalik määruskaebust sisuliselt läbi vaadata ja see tuleb jätta

§ 643lg 1, § 423 lg 2 p 1 ja § 659 alusel läbivaatamata.

Maakohtu määrusega ei ole hageja I õigusi rikutud. Maakohus hindas vaidlustatud määruses kostjate menetluskulude suurust ning ringkonnakohus kontrollis maakohtu diskretsiooni õigsust hageja II määruskaebuse lahendamisel. 14. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 6