S § 63 lg 1 alusel ja
lg 1 p 1, 3 ja § 69 lg 3 keeldusid ja pani toime
Menetlusalune isik selgitas kohtuistungil, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi osaliselt. Tunnistab, et juhtis mootorsõdiukit alkoholijoobes ja ilma juhtimisõiguseta. Ei tunnista seda, et toimus driftimine, tunnistab, et parkis autot ümber, ei kasutanud selleks ühiskondlikult kasutatavaid teid, mis viivad parkimisplatsile. Selgitas, et tähistas 04.06.2021 sünnipäeva Tööstuse 47B tehase territooriumil, nägi vana klassivenda, kelle ees uhkustas oma autoga ja andis talle võimaluse sellega sõita. Klassivend parkis enne ära minekut sõiduki selleks mitte ettenähtud kohta, seega menetlusalune isik parkis sõiduki ümber, kuigi puudus juhiluba ja oli tarvitanud alkoholi. Samal ajal oli seal kõrval lärmakas seltskond. Tegemist ei olnud ühiskondlikult kasutatava parklaga, kuna tegemist on tehase territooriumiga ja sissepääsuks on vaja luba, seal ei ole tavamõttes liiklust ja seal ei sõideta autodega. Politsei sai sinna, kuna ümberringi ehitatakse ja selle tõttu on tee ajutiselt avatud. Arvatavasti käivad seal ka kliendid. Tunnistab oma süüd ja väga kahetseb tehtut. Varasemalt on teda karistatud samalaadsete tegude toimepanemise eest ja siis karistati teda trahviga. Pärast eelmist karistust jättis joomise üldse maha aga juhtus nii, et siis oli tal sünnipäev. Pärast 04.06.2021 müüs sõiduki maha. On tegelenud lubade taastamisega ja läbinud järelkoolituse. Juhtimisõigust ei ole alates umbes 2014 aastast. Tehase territooriumile tõi sõiduki sel päeval volitatud isik, kellel on juhiluba. Selles, kas 30.12.2020 teo osas koostati juhtimiselt kõrvaldamise otsus, ei ole kindel. Tunnistaja T. L. andis kohtuisutngil ütlused selle kohta, et 04.06.2021 töötas patrullpolitseinikuna ja said väljakutse aadressile, kus väidetavalt keegi driftis. Kohale jõudes nägid sõidukit, millist täpselt enam ei mäleta, aga on sellekohased ütlused andnud, ja juhi kohalt tuli välja suurema kehaehitusega meesterahvas, kõrvalistuja oli kiitsakam, nokamütsi ja prillide ning habemega. Juhi kohalt tulnud meesterahvas oli joobetunnustega, ootasid teise patrulli ära ja läksid kontrollima. Sõiduki kontroll toimus parklas, mis oli Tööstuse tn vasakule sisse keerates maja tagant lõpuni sõites, natukene suurem ala, sõiduk jäi temast paremale poole seisma. Tema teada parkla joonitud ei olnud. Sõidukit nägi sõitmas ainult selles parklas, mujal mitte. Sellesse parklasse pääs oli vaba, tõkkepuid ei olnud ning parkas endas oli ka teisi autosid. Ei mäleta, et oleks näinud silti, mis lubaks parklasse siseneda vaid loaga. Isikul tuvastati indikaatorvahendiga joove, näit oli postiiivne. Usub, et kasutati ka tõenduslikku alkomeetrit 2 aga ei mäleta, et tema oleks seda kasutanud ja kuivõrd on asjas tunnistaja, siis ei saanud menetlustoiminguid teha. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku toime pandud teod on toime pandud tahtlikult, teod on tõendatud menetluses kogutud tõenditega ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtutoksikoloogia ekspertiisiga on tõendatud, et Anton Šuvalov 04.06.2021 kl 23.13 paiku mootorsõiduki juhtimise ajal oli alkoholi tarvitanud ja tema väljahingatavas õhus olev alkoholikogus oli 0,74 mg/l, ekspert on võtnud arvesse seda, et politsei saabudes, pärast autost väljumist jõi Anton Šuvalov ligikaudu 700-800mg viina kangusega 40% vol., samuti on menetlusaluse isik eelnevalt kõrvaldatud juhtimiselt, ka karistatud samasuguse süüteokoosseisu toimepanemise eest, eelmine kord mõisteti talle rahatrahv. Kahjuks menetlusalune isik sellest vastavaid järeldusi teinud ei ole. Menetlusalune isik on viidanud ka sellele, et süüteokoosseis langeb ära kuna autot juhiti kuskil eraterritooriumil, videoga on tõendatud, et mingit piiratud juurdepääsu sinna parklale ei olnud. 23.13 ajal menetlusaluse isiku sõiduk ei sõitnud ka parklas vaid sõitis parklasse sisse ning kohtuväline menetleja juhib tähelepanu veel
Lisaks sellele käsitletakse liikumist ja paiknemist ka teel, mida ei käsitleta rikkumisena teel, mis suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbi viimiseks. Igasuguseid võistlusi parklas ei toimunud ja samuti tuleb vaadata ka
mõistes tee definitsiooni
Samuti on seda seisukohta toetanud ka Riigikohus oma lahendis 4-18-137. Kokkuvõtvalt kohtuväline menetleja leiab, et isiku süü on antud süüteo toimepanemisel suur, kergendavaks asjaoluks võib olla isiku kahetsus, kuid samuti tuleb arvesse võtta, et isik on varasemalt samalaadse teo toime pannud ning on täitnud ühe teoga 2 süüteokoosseisu, millest mõlemad on enamohtlikud. Seega kohtuväline menetleja taotleb Anton Šuvalovi karistamist KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades
Palub isikult välja mõista toksikoloogiaekspertiisi kulu 95 eurot. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et Šuvalov siiralt kahetseb ja saab aru oma teost ning rõhutab, et tegemist oli elulise situatsiooniiga, kus temal ei olnud soovi ja tahet sõita avalikule teele ja kasutada sõidukit kui transpordivahendit. Tegemist oli olukorraga, kus tema tuttav parkis valesse kohta ja sõiduk oli vaja ümber parkida. Samuti ei ole ta kasutanud seda sõidukit enne seda juhtumit, ta tegeles oma juhilubade taastamisega ja oli huvitatud sellest, et saaks maksimaalselt kiiresti ja vastavalt seadusele edasi sõita. Samuti selgus augusti lõpus, et Anton Šuvalovi tervislik seisund on äärmiselt raske ja on suunatud perearsti poolt erandkorras operatsioonile,
lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§-le 91 (p 3). Anton Šuvalovi andmeid kajastavast õiendist nähtuvalt menetlusalusel isikul kehtivat juhtimisõigust ei ole, menetlusalune isik oli sellest ka ise teadlik. 3 Seega oli ta
Lisaks sellele oli ta isikuks, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, sest teda on karistatud 27.01.2021 otsusega
Sellisel juhul 30.12.2020 süüteo toimepanemisel oli alus isik juhtimiselt kõrvaldada
lg 2 p 2 ja 3 alusel ehk kui on alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuivõrd süüks arvatud tegude puhul olid alused juhtimiselt kõrvaldamiseks olemas, selline otsus ka tehti. Seega oli ta
Seda, et Anton Šuvalov juhtis 04.06.2021 mootorsõidukit Mercedes-Benz CLK200 Kompressor reg. märk XXXXXX kinnitab tunnistaja T. L. ning samuti on politseisõidukite pardakaamerate videosalvestistelt tuvastatav, et sõiduk liikus politseisõiduki ees ja keeras paremale parklasse ning sõiduki juhiistmelt väljus Anton Šuvalov. Kohtuistungil tunnistas ka menetlusalune isik, et juhtis antud kuupäeval sõidukit, seda ümberparkimiseks, mis ei muuda aga mootorsõiduki juhtimise fakti. Menetlusalune isik on ka väitnud, et tema poolne mootorsõiduki juhtimine toimus ühiskondlikult mitte kasutatavas parklas, kuhu sissepääsuks on vaja luba ning politsei pääses sinna vaid põhjusel, et ümbruskonnas toimus ehitustegevus ja ajutiselt oli piirkond avatud. Kohus taolise väitega ei nõustu.
p 81 kohaselt on tee jalakäijate või sõidukite liiklemiseks avatud rajatis või maaomaniku poolt liikluseks ettenähtud muu ala.
lg 4 näeb ette, et liiklusseaduse mõttes ei käsitleta liiklusena liikumist ja paiknemist teel, mis on suletud liikluseks võistluste ja massiürituste läbiviimiseks, Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti korraldusel või teehoiu või muul sellisel eesmärgil. Sellise olukorraga aga käesoleval juhul tegemist ei olnud. Samuti ei olnud politseisõidukite pardakaamerate videosalvestustelt näha keelumärke ega tõkkeid parklasse sisemiseks. Tööstuse 47b maja taga maja tagumise otsa juures oli edasisõiduks veoautode sõidukeeld, mille registrimass on üle 8t. Ilmselgelt ei olnud menetlusaluse isiku juhitud sõiduauto veokiks registrimassiga üle 8 tonni ja sõiduautoga oli edasi liikumine tööstuskompleksi ja enne seda asuva parkla suunas lubatud. Seejuures ei ole seal rohkem ühtegi keelumärki ega mõnda muud liikluskorraldusvahendit. Seevastu on paremat kätt jääva parkla mõlemas küljes liiklusmärk, mis keelab sõidukitele peatumise, välja arvatud Avex OÜ töötajate sõidukid. Seejuures oli seal öisel ajal mitmeid sõidukeid pargitud ning sinna sõitis ja parkis oma sõiduki ka menetlusalune isik. Kuivõrd menetlusalune isik selgitas, et ta töötas Avex OÜs, siis temal sinna parkimiseks mingit keeldu ei olnud, kuid see ei tähenda seda, et tegemist on sellise territooriumiga, kus liiklemist ei toimu. Videosalvestistelt on näha, et sellel territooriumil on sõidukite parkimiskohad joonitud ja seal parkis ka teisi sõidukeid. Ilmselgelt on territooriumi valdaja paigaldanud peatumist piiravad liikluskorraldusvahendid selleks, et töö ajal elanikud ei pargiks selles parklas ja seal saaksid parkida tööle tulevad ettevõtte töötajad. Vaidlusalune sündmus toimus pärast kella 23.00 ja ilmselgelt sel kellaajal ettevõtte töötajaid tööl ei olnud. Kohus leiab, et juhul, kui ettevõtte töötajad tarvitavad ettevõtte territooriumil ja ruumides alkoholi, siis ei saa seda lugeda ettevõttes töö tegemiseks ning sellistele töötajatele ei ole vaja anda parkimiseks eelisõigust.
p 50 kohaselt on parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala, mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad. Seega on parkla puhul tegemist liikluseks ja parkimiseks kujundatud alaga, ja parkimiskohti ühendava teeosaga sõltumata sellest, et territooriumi valdaja on seadnud parkimisele piiranguid, s.t tegemist on parklaga
p 50 tähenduses ja teega
Seetõttu oli tegemist teega, kus tuleb järgida liiklusseadusest tulenevat liikluskorraldust, s.h nõuet, et mootorsõiduki juhtimiseks on vajalik juhtimisõigus, s.h parklasse ja parkimiskohale sõitmiseks. Seega tegutses menetlusalune isik eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja et see ka saabub ning seejuures oli ta teadlik ka varasema karistuse pinnalt sellest, et see tegu on karistatav. Seega tegutses menetlusalune isik süütegu toime pannes kavatsetult. 4 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni.
lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega selleliigilise põhikaristuse ja lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 04.06.2021.a kella 23.27 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 Plus nr A418893, mille tulemus oli 0,74 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt oli tuvastatud silmade punetus, väikesed pupillid, häiritud reaktsioonikiirus, kerged koordinatsioonihäired ning ärritumine ja rahutus. Seejärel kasutati Kesklinna politseijaoskonnas Kolde pst 65 menetlusaluse isiku seisundi kindlakstegemiseks 04.06.2021 ajavahemikul kell 23.56 kuni 00.03 tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST ning menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus tuvastati alkoholisisaldus 0,90 ja 0,90 mg, millest arvestati maha laiendmääramatus 0,09 mg/l ja lõplikuks mõõtetulemuseks saadi 0,81 mg/l. Kuivõrd menetlusaluse isiku 05.06.2021 antud ütluste kohaselt ta sõidukit ei juhtinud ja tarbis alkoholi alles pärast sõidukist väljumist vahetult enne kinnipidamist, korraldati asjaolude kindlakstegemiseks kohtutoksikoloogiline ekspertiis. Ekspertiisiaktis nr 21E-LÕX0147 antud eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võimalik, et Anton Šuvalov 04.06.2021 kell 23.13 mootorsõiduki juhtimise ajal oli kaine, misjärel tarvitas 700-800 ml viina ning seejärel oli tal kell 23.14 välja kujunenud joove, vaid ta pidi olema alkoholijoobes enne mootorsõiduki juhtimist. Eksperdiarvamuse kohaselt oli menetlusalune isik sündmuse ajal alkoholijoobes võimaliku alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus orienteeruvalt 0,74 mg/l. Vastavalt
lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta
Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Ka menetlusalune isik tunnistas, et oli varasemalt alkoholi tarvitanud seoses oma sünnipäeva pidamisega. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seejuures ei ole tähtsust sellel kui pika maa menetlusalune isik sõidukit juhtides läbis või missugusel põhjusel ta seda tegi ning ka sellel, kas ta sõitis teel või parklas. Selleks, et parkida, tuleb eelnevalt asuda sõidukit juhtima ja vaid liikuva sõidukiga on võimalik sõita parkimiskohale ja parkida. Seega ei saanud menetlusalune isik sõidukit juhtimata parklasse ja seal asuvale parkimiskohale sõita. Menetlusalune isik tegutses juhile keelatud seisundis sõidukit juhtima asudes eesmärgipäraselt teadmises, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, olles seejuures oma varasema karistuse pinnalt 5 teadlik ka sellest, et selline käitumine on karistatav, mis aga ei takistanud tal süütegu toime panemast. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime
Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale
lg 2 ja § 201 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod 04.06.2021 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust ühe täiendava alternatiivse karistusliigi tõttu näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd
lg 1 ja § 224 lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on üks kehtiv väärteokaristus, mis on määratud samalaadsete süütegude toimepanemise eest ning karistuseks määratud rahatrahv on tasutud 03.09.2021. Sellest saab järeldada, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkas samalaadsete liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seejuures on menetlusalune isik temale süüks arvatud väärteod toime pannud ajal, mil ta alles tasus eelmise otsusega määratud rahatrahvi, mis viitab sellele, et rahaline mõjutamine jäi juba karistuse tasumise ajal tagajärjetuks. Samuti ei ole menetlusalune isik eelnenud karistuse järgselt asunud juhiluba taotlema, vaid pani kehtiva karistuse ajal toime uue samalaadse süüteo, millega lükkas juhtimisõiguse saamise kaugemasse tulevikku, kuivõrd
sätted välistavad
Menetlusalune isik ja tema kaitsja palusid karistusena kohaldada rahatrahvi, kuna menetlusalune isik läheb 01. novembril xxx operatsioonile, mis järel on 3 kuine raske rehabilitatsiooni periood. Menetlusalune isik ega tema kaitsja seda väidet tõendavaid tõendid kohtule ei esitanud. Seejuures põhjendati operatsioonile minekut perearsti poolt erandkorras suunamisega. Selline suunamine oleks digiloost kergesti kättesaadav ja kohtule oma väidete kinnitamiseks esitatav, kuid ei menetlusalune isik ega kaitsja seda teha ei vaevunud. Seega on kohtule esitatud väide tõendamata. Põhja- Eesti regionaalhaigla kodulehel avaldatud informatsiooni kohaselt ei ole operatsiooni järgne taastumine ja olukord isikule üldse mitte nii hull, kui kaitsja püüdis muljet jätta. Nimelt suurem osa patsiente lahkub teisel päeval pärast operatsiooni kodusele ravile ja töövõime taastumine peale lõikust on individuaalne, kuid reeglina saavad kontoritöö tegijad naasta tööle 10 päeva pärast ning füüsilise töö tegijad 3–4 nädala pärast (https://www.regionaalhaigla.ee/et/bariaatria). Seega menetlusaluse isiku planeeritud operatsioonist taastumine ei võta ülemäära palju aega ja ei välista karistusena aresti 6 kandmist. Kohus leiab, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalune isik pani uued väärteod toime ajal, mil ta tasus eelmist rahatrahvi, mistõttu jäi rahatrahv kui karistusliik tulemuseta ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur. Hinnates süü suurust
lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimise järgselt kinnipidamisel alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,74 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu juhib kohus tähelepanu asjaolule, et vaid 0,01 mg/l suurema näidu korral oleks olnud tegemist juba kuriteoga ning sellele oleks järgnenud kriminaalkaristus. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on maksimaalne ning kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud kaks erinevat väärtegu, siis seda enam on süü suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Menetlusaluse isik on kohtuistungil kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub avaldatud kahetsusesse kriitiliselt, kuivõrd samalaadsete tegude eest on menetlusalune isik ka varasemalt karistatud. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusaluselt isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust alates 2015 aastast, jätkas ta juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine ning selgitus näitab, et sõiduki juhtimise keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, raskendavate asjaolude puudumisest ning kergendava asjaoluna avaldatud kahetsusest. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ning süüteo toimepanemisest on möödunud väärteoasja arutamise ajaks juba üle aasta, siis on avalik menetlushuvi vähenenud ning kohus leiab, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Kohus leiab, et kuivõrd menetlusaluse isik läheb oma väidete kohaselt lähiajal operatsioonile, peab kohus võimalikuks määrata kandmisele kuuluva aresti ärakandmiseks pikema tähtaja. Menetluskulud VTMS § 111 p 8 kohaselt tuleb kohtuotsuse lõpposas märkida menetluskulude otsustus. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Käesolevas väärteoasjas on menetluskuluks isiku arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi teostamise kulu, mis on menetluskuluks KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 tähenduses ning 7 vastavalt KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab menetluskulud kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Menetlusalune isik on täisealine ja töövõimeline isik ja ta ei ole esitanud tõendeid oma maksejõuetuse kohta, vastupidi, menetlusalune isik palus ennast karistada rahatrahviga, mis viitab tema maksejõulisusele. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võib osaliselt menetluskulude tasumisest vabastada isiku, kelle poolt süüteo toimepanemine võib olla juhuslikku laadi. Antud juhul on menetlusalune isik isikuks, keda on varasemalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest ning isik on teadlik sellest, et sellise iseloomuga väärtegude toimepanemisega võivad kaasneda menetluskulud. Seega tegutses isik teadmises, et tema karistamisega kaasnevad tema kanda jäävad menetluskulud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetluses tekkinud menetluskulu tuleb täies ulatuses jätta menetlusaluse isiku kanda. VTMS § 111 p 7 kohaselt tuleb kohtuotsuse lõpposas märkida asitõenditega ja muude äravõetud esemetega toimimise viis. Väärteotoimikus on kaks DVD-R plaati, millistel on salvestatud Häirekeskusesse helistanud isiku kõne audiosalvestised ja menetlejale edastatud videosalvestis ning politseisõidukite pardakaamerate salvestised. Kuivõrd tegemist on andmekandjatega, millistele on salvestatud tõendamisest puudutav teave, tuleb salvestised jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteotoimikusse. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.