4-22-3193/11

4-22-3193 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2022, Tallinn Väärteoasja number 4-22-3193 (2315,22,000346) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi Karistusseaduse § 262 lg 1 ettenähtud väärtegu Indrek Mäeots; ik: 38107290305, EV kodakondsus, elukoht: xxx, töökoht: xxx, xxx. Kontakt: e-post: xxx Kristel Proos, Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupp Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. Indrek Mäeots süüdi tunnistada KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista temale karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti 8 päeva kandmine ositi ning järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud ja ositi kandmisele määratud arest 8 päeva tuleb ära kanda Põhja prefektuuri Kinnipidamiskeskuses Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa.
5. Mõistetud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 01.02.
6. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning kogu ära kandmata aresti ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 20.10.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 12.08.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1613822 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 13.01.2022 kell Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil xxx tn xx maja trepikojas tekitas isik ajavahemikul 00.00-02.00 korduvalt müra (räuskamine, vahetpidamata sõimamine), 1 millega häiris oluliselt naabrite (korterite 15, 9, 3) rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.
8. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik KorS § 56 lg 1 sätestatud keeldu ning pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. 12.08.2022 koostatud väärteoprotokollist nr AB1613823 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 14.01.2022 kell Harju maakonnas, Tallinnas, aadressil xxx tn xx maja trepikojas tekitas isik ajavahemikul 00.00-03.00 korduvalt müra (lärmamine, räuskamine, vahetpidamata sõimamine), millega häiris oluliselt naabrite (korterite 15, 9, 3) rahu. Rahu häirimine reedest pühapäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
9. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik KorS § 56 lg 1 sätestatud keeldu ning pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik osales kohtulikul arutamisel VTMS § 90 lg 11 ja KrMS § 69 lg 2 p 1 sätestatud korras tehnilise lahenduse abil. Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollides esitatud süüdistused on talle arusaadavad ja ta tunnistas ennast väärtegude toimepanemises süüdi. Põhjendas väärtegude toimepanemist sellega, et teda ei lastud koju, koputas ukse taga, võib-olla tekkis lärm. Teisel pool ust sõimati ja sõimas vastu. Vahepeal viskas pikali. Väljas oli külm, oli vaja soojas magada, koridoris, ukse taga. Muidu oli plaanis kodus magada. Võib-olla oli joobes, see on alati see probleem. Et sisse ei lastud, oli joobes oleks, polnud kuhugi minna, oli öö, transport ei liikunud ja väike jope oli seljas. Mõlemal korral ilmselt sama, ei lubatud koju. Eluaeg on nii olnud, see käib tuhude kaupa. Korter kuulub isale. Maja püsielanikel probleeme sellega ei ole, need, kes kirjutavad, elavad seal paar kuud, peavad pidu ja siis lähevad minema. Need inimesed seal enam ei ela. Kui ei lasta koju, läheb jalutama, tarvitab alkoholi. Salvestiselt kuulatud lärm ilmselgelt segab teisi. Kohtuvälise menetleja küsitud 8 päeva selle jalaga ei suuda seal praegu olla, karistuse kandmine peaks ikka hiljem olema. Kirurg ütles, et jalg paremaks ei lähe, läheb ainult hullemaks, peab tablette sööma, soovib karistust kanda osade kaupa. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et menetlusalune isik on süüks pandavad teod toime pannud, nii 13.01.2022 kui ka 14.01.2022 on isik häirinud öörahu. Arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, ei ole võimalik karistada rahatrahviga, millega teda mõjutada. Peab karistama arestiga ja taotleb menetlusaluse isiku karistamist arestiga 8 päeva. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, s.h kuulanud väärteotoimikus olevat audiosalvestist menetlusaluse isiku põhjustatud lärmi kohta, samuti tutvunud süüteoteate, politseile esitatud korduvate avaldustega, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. KorS § 56 lg 1 kohaselt on avalikus kohas keelatud tekitada teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. KorS § 56 lg 2 kohaselt on mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Väärteoprotokollidest nähtub, et 13.01.2022 ajavahemikul 00.00-02.00 ja 14.01.2022 ajavahemikul 00.00-03.00 tekitas menetlusalune isik kortermaja trepikojas viibides korduvalt müra lärmamise, räuskamise ja vahetpidamata sõimamisega, mis kostus kortermaja korteritesse sisse. Sellise käitumisega häiris menetlusalune isik oluliselt naabrite (korterid 3, 9, 15) rahu. Rahu häirimine pühapäevast neljapäevani on keelatud ajavahemikul 22.00-06.00 ning reedest pühapäevani on keelatud ajavahemikul 00.00-07.
10. Politseile esitatud avaldustest ja kirjadest nähtuvalt ei toimunud selline menetlusaluse isiku tegevus mitte ainult 13.01.2022 ja 14.01.2022 öösel, vaid samasugune käitumine leidis aset ka 08.01.2022, mis viitab sellele, et menetlusalusele isikule on selline käitumine omane. Menetlusalune isik tunnistas väärtegude toimepanemist ning põhjendas seda sellega, et teda ei lastud koju, mistõttu koputas uksele ja võis ka sõimata kui teda korterist seest poolt sõimati. Kuulates audiosalvestist saab aru ka 2 sellest, et see võis teisi elanikke häirida. Seejuures ilmneb menetlusaluse isiku selgitustest seegi, et teda ei lasta koju siis kui ta on joobes ja seetõttu on sunnitud magama trepikojas, sest väljas oli külm. Seega saab järeldada, et menetlusalune isik on joobes olekus tulnud maja trepikotta ning püüdnud korterisse siseneda, kuid teised korteri elanikud ei taha teda sisse lasta, sest ta on joobes, millest tekib konflikt, millega omakorda tekitab menetlusalune isik trepikojas viibides ja korterisse valjuhäälselt sisse laskmist nõudes lärmi, millega kaasneb sõim. Kuivõrd aga selline olukord toimub öösel, siis rikutakse sellega teiste majaelanike öörahu, millele majaelanikud reageerivad politsei väljakutsumisega. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollides väärteo kirjeldustes toonud välja, et rikkumine ei ole toime pandud avalikus kohas ja seda ajal, kui mujal kui avalikus kohas on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra ehk kirjeldusest saab järeldada, et on rikutud KorS § 56 lg 2 sätestatud keeldu. Kuigi väärteoprotokollides on märgitud, et rikutud on teo kirjeldusele mitte vastavat KorS § 56 lg 1 tulenevat keeldu, on väärteo kvalifikatsiooniks õigesti märgitud KarS § 262 lg 1, mis hõlmab nii KorS § 56 lg-s 1 kui ka lgs 2 kirjeldatud keeldusid ja kuigi KorS § 56 lg 2 reguleerib olukorda, kus rikkumine ise leiab aset mujal kui avalikus kohas, avaldub selles teos kahjulik mõju või häiriv efekt teistele asjasse puutumatutele isikutele ja seega ka avalikule korrale (RKKK 4-16-6493/27). Seega kuivõrd teo kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht on piisav, et tuvastada teo faktilised asjaolud ning tegu on lõppkokkuvõttes õigesti kvalifitseeritud, ei ole kohtu hinnangul rikutud õigusnormi ebatäpsel märkimisel rikutud menetlusaluse isiku õigusi ning ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 lg 2 mõttes. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus KorS § 56 lg 2 keeldu ja pani sellega toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise. Karistuse mõistmine KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. KarS § 262 lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud väärteokorras kahel korral ning karistuseks on määratud rahatrahvid. Kuivõrd aga rahatrahvid on siiani tasumata, on aastate eest määratud karistused karistusregistrist ka kustumata ning saab järeldada, et rahatrahvid soovitud mõju ei avaldanud. Samas, arvestades seda, et rahatrahvid on määratud aastatel 2010 ja 2014, saab asuda seisukohale, et tegemist on väärteokaristustega, milliste täitmine on aegunud. Menetlusaluse isiku andkeetandmete kohaselt ei ole tal ka töökohta, seega puuduvad ka võimalused rahatrahvi tasuda. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ei ole tal täitemenetlusi ega võlgnevusi ning kõik rahatrahvid on tal tasutud. Sellest saab järeldada, et kuivõrd rahatrahvid on tasutud, ei ole menetlusalusel isikul ka kehtivaid väärteokaristusi, kuivõrd need on kustunud. Samas annab selline asjaolu informatsiooni selle kohta, et määratud rahatrahvid oma mõju ei avalda ning rahatrahv kui karistusliik on ennast ammendanud. Seejuures nähtub menetlusaluse isiku poolt kohtule saadetud töövõime hindamise otsusest, et menetlusalusel isikul puudub töövõime, s.t tal ei saagi olla töist sissetulekut ning talle on määratud tööealise inimese toetus. Seega on tema sissetulekuks vaid toetused, millised on tähtajalised kuni uue otsuseni. Sellest saab aga omakorda järeldada, et 3 menetlusalusel isikul püsiv sissetulek puudub. Kuivõrd menetlusalune isik on jätkanud samasugust käitumismustrit, rahatrahvid oma mõju ei avalda ning menetlusalune isik oma elulaadi ei muuda, siis leiab kohus, et rahatrahv ei omaks menetlusalusele isikule vajalikku mõju, kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad selle tasumiseks rahalised vahendid ja seetõttu tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Käesolevas väärteoasjas arvatakse menetlusalusele isikule süüks kahe väärteo toimepanemist, mistõttu on tema süü väärtegude kogumis keskmisest suurem. Ning kahel järjestikusel ööl toime pandud teod näitavad menetlusaluse isiku eesmärgipärast ja järjekindlat õigusvastast käitumist ja seetõttu ka suuremat süüd. Seega võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü KarS § 262 lg 1 mõttes on üle keskmise. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmises määras. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-dest 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst ning kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisest. Samas peab kohus võimalikuks mõista aresti siiski alla keskmise määra, kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt arestiga karistatud ning menetlusaluse isiku tervisesisund on halvenenud võrreldes süüteo toimepanemise ajaga. Mis puudutab mõistetava aresti kandmist, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleb aresti kandmisele asumiseks anda pikem aeg, kuivõrd menetlusaluse isiku kohtule edastatud statsionaarsest epikriisist nähtuvalt toimus menetlusalusel isikul operatsioon ning ta viibis 30 päeva haiglas ja lahkus haiglast 22.09.
11. Seega on menetlusalusele isikule ilmselgelt vajalik teatud taastumisperiood ning kohus määrab, et mõistetav arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.02.
12. Lisaks sellele arvestab kohus menetlusaluse isiku taotlusega määrata aresti kandmine ositi ja seda just menetlusaluse isiku terviseseisundit arvestades ning kohus määrab aresti kandmise ositi KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel. Seejuures peab järjest kantava aresti kestus olema vähemalt kaks päeva. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4