Obsah (4)

§ 82§ 80§ 83§ 225

2-21-19239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 02.09.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-19239 Tsiviilasi M

) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.

§ 82

lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Tegemist on asjaõigusliku omandi kaitse ehk vindikatsiooninõudega. 2 Praegusel juhul on kinnistusraamatust nähtuvalt vaidlusaluse XXX talu omanikuks alates 03.09.2010 hageja (tl 21-22). Nii hagiavaldusest kui ka kostja 14.04.2022 vastusest nähtub, et kostja kasutab osasid XXX talu eluruume, käib seal aeg-ajalt ning hoiab ruumides oma asju. Seega on kostja enda kasutuses olevate ruumide valdajaks. Seega saab hageja XXX talu omanikuna

§ 80

lg 1 alusel esitada kostja vastu hagi enda kinnisasja kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõudmiseks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, et kostja kasutab ja valdab üksnes osa XXX talu kinnistul asuvatest eluruumidest ning osa ruumidest on hageja ja tema laste valduses. Hageja seisukohtadest nähtub, et tema sooviks on saada terve kinnistu enda valdusesse ning lõpetada kostja valdus seni kostja kasutuses olnud ruumidele. 6.

§ 83

lg 1 kohaselt võib valdaja asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Riigikohus on selgitanud 17.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr XXX, et kui kohus lahendab vindikatsioonihagi, mille aluseks on hageja väide, et kostjal ei ole asja valdamiseks õiguslikku alust, peab kohus hageja nõude lahendamisel kostja vastuväite alusel tuvastama, kas poolte vahel on õigussuhe, mis annab kostjale õiguse vaidlusalust asja vallata, või mitte. Pooled vaidlevadki praegusel juhul selle üle, kas kostjal on õigus XXX talu osasid ruume vallata. Kostja väidab, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et „keegi kedagi välja ei aja, vahet ei ole, kelle nimel maja on“. Eeltoodud väidetest järeldab kohus, et kostjal on tema enda hinnangul õigus XXX talus hagejaga sõlmitud kokkuleppe alusel elada. Hageja väitel sõlmisid hageja ja kostja kinnistu kinkelepingu sõlmimisega samal ajal lisaks omavahel suulise kinnistu tasuta kasutamise lepingu. Tasuta kasutamise lepinguga kohustub kasutusse andja võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 kohaselt andma kasutajale üle eseme tasuta kasutamiseks. Kostja 14.04.2022 vastusest ei nähtu samuti, et kostja õigus XXX talu kinnistul asuvaid eluruume kasutada olnuks tasuline. Kinnistusraamatu väljavõttest ei nähtu, et kostjale oleks seatud isiklik kasutusõigus

§ 225mõttes.

Seega on hageja ja kostja kokkulepe, mille kohaselt võis kostja pärast XXX talu kinnistu hagejale kinkimist talus edasi elada, õiguslikult kvalifitseeritav kinnistu tasuta kasutamise lepinguna.

1. Kostjal on õigus keelduda enda valduses olevate eluruumide valduse väljaandmisest kui pooltevaheline tasuta kasutamise leping on jätkuvalt kehtib. Hageja hinnangul on ta kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu üles öelnud ning kostjal on tekkinud kohustus kinnistu vabastamiseks ja enda valduses olevate ruumide valduse hagejale üleandmiseks. VÕS § 393 lg 1 järgi peab kasutaja kasutusse antud eseme kasutustähtaja lõppemisel tagastama. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud, tuleb ese sama paragrahvi teise lõike järgi tagastada pärast lepingust tuleneva eseme kasutamise eesmärgi saavutamist. Kasutusse andja võib nõuda eseme tagastamist ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul kasutaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada. Kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu VÕS § 393 lg 3 järgi üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Hageja hinnangul sõlmiti tausta kasutamise leping ilma kindlat lõpptähtaega määramata, s.o tähtajatult. Ka kostja vastusest ei nähtu, et leping oleks sõlmitud tähtajalisena. Praegusel juhul ei nähtu poolte seisukohtadest ega kohtule esitatud tõenditest, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku tasuta kasutamise lepingu lõpptähtajas kas kindla kuupäevana või sidunud lepingu kehtivuse mingi kindla sündmuse saabumisega, nt sõlminud tasuta kasutamise lepingu kostja eluajaks. Seega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud XXX talu ruumide tasuta kasutamise leping tähtajatu. VÕS § 393 lg 3 kohaselt võib kasutusse andja (hageja) tähtajatu tausta kasutamise lepingu igal ajal üles öelda. 3
2. Hageja on kinnitanud, et on kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu suuliselt üles öelnud ning edastanud kostjale vastavasisulisi teateid ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kohtule esitatud sõnumiväljavõtetest nähtub, et 07.05.2021 on hageja kostjale kirjutanud: „Vabasta maja ülemine korrus! … Siis, kas lähed heaga või pean mingid meetmed kasutusse võtma!“. 27.08.2021 on kostja hagejale kirjutanud „Ja ära siin enam käi…. Korja oma kola kokku ja mine ära vabatahtlikult, sul endal mitu korterit“ (tlk 35-36). Nimetatud sõnumitest nähtub üheselt hageja tahe kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu lõpetamiseks ja kogu XXX talu kinnistu enda otsesesse valdusesse saamiseks. Seadus ei sätesta tasuta kasutamise lepingu sõlmimisele ega selle ülesütlemise avaldusele kohustuslikku vorminõuet. Kostja ei ole eitanud eelpool viidatuid sõnumite kättesaamist ega samuti seda, et hageja on tal palunud kinnistu vabastada ja kinnistult ära kolida. Seega on hageja kostjaga sõlmitud tasuta kasutamise lepingu üles öelnud hiljemalt 07.05.
3. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, et pooled oleksid hiljem kokku leppinud lepingu jätkuvuses või sõlminud uue tasuta kasutamise lepingu. Kuna tähtajatu tausta kasutamise lepingu ülesütlemiseks ei ole vaja tuua mingeid põhjuseid ega täiendavaid aluseid, jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud tõendid ja väited kostjapoolse vägivaldsuse, elatise maksmise kohustuse rikkumise, samuti pangalaenu ja kindlustuse kohta. Nimetatud väited ja tõendid ei oma käesolevalt asja lahendamisel tähtsust.
4. Kostja vastuväited, milliste kohaselt ei ole tal kuhugi mujale minna ega mujal oma asju hoida, ei ole seaduse kohaselt tasuta kasutamise lepingu jätkamise aluseks ega anna seega alust käesoleva hagi rahuldamata jätmiseks. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, et eelnevalt oli kinnistu omanikuks kostja, kes kinkis XXX talu kinnistu kinkelepinguga hagejale (tl 14-20). Kinkelepingu sõlmimisel oleks kostjal ja hagejal olnud võimalik kostja huvide paremaks kaitseks seada kostja kasuks eluaegse isikliku kasutusõiguse (

§ 225

). Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust, et kostja tegi oma rahaliste vahendite arvelt kinnistule parendusi enne selle hagejale kinkimist. Kui kostja oleks soovinud oma kulutuste eest mingit hüvitist, oleks ta võinud kinkelepingu asemel sõlmida tasulisele võõrandamisele suunatud lepingu, jätta kinkelepingu üldse sõlmimata või kinkida hagejale ainult mõttelise osa kinnistust. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma kostja kui kinnistu eelmise omaniku poolt tehtud kulutused tähtsust.

1. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Kohus mõistab välja L.V. valdusest M.J. otsesesse valdusesse kinnistu, registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX. Hageja on taotlenud ka, et kohus kohustaks kostjat vabastama tema ebaseaduslikuks valduses olev kinnistu osa kõikidest kostjale kuuluvatest esemetest. Kohus selgitab, et kui kostja kohtuotsust vabatahtlikult ei täida on hagejal pärast otsuse jõustumist võimalik pöörduda kohtutäituri poole, et kohtutäitur tõstaks kostja koos kostjale kuuluva varaga XXX kinnistult välja. Kohtuotsus jõustub TsMS § 456 lg 1 kohaselt siis, kui selle peale ei saa enam edasi kaevata. Kohus selgitab pooltele, et täitemenetluse seadustiku § 180 lg 1 kohaselt annab kohtutäitur enne väljatõstmist võlgnikule ka kuni kolmekuulise tähtaja eluruumi vabastamiseks. Seega on kostjal eelduslikult ka aega, et leida endale uus eluruum ja võimalus endale kuuluvate esemete hoiustamiseks. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 4 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
3. TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel määrab kohus kindlaks ka hagejale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja kasutanud professionaalset õigusabi ning hageja menetluskuludeks on üksnes hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu tuleb nimetatud summa ka kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5