lg-te 2 ja 3 alusel määrata, et Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 02.05.2022.a otsusega kohaldatud rahatrahv summas 120 eurot kuulub kandmisele ositi 10 (kuue) kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 12 (kaksteist) eurot.
) § 27 ja § 30 alusel õigusvastasust välistavad 2 4-22-2486 asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduk ületas lubatud kiirust mitte vähem, kui 25km/h. Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvas liiklusjärelevalvekeskuses viis uurija L. Protsykova menetlusaluse isikuga 31.05.2022 läbi vajalikud menetlustoimingud. Kaebusest nähtuvalt pakkus uurija asja lahendamist kiirmenetluse otsusega, mida saab VTMS § 55 lg 1 p 3 kohaselt kohaldada muuhulgas ainult siis kui menetlusalune isik sellega nõustub. VTMS § 546 lg 6 sätestab, et uuendatud menetluses karistuse määramisel või mõistmisel ei ole trahviteates märgitud hoiatustrahvi määr menetlejale siduv. Karistuse määramisel lähtutakse
Kiirmenetlus on võimalus lahendada menetlus väärteoprotokolli koostamata ning seeläbi kiirendada menetlusprotsessi. Menetlusliigi valimine on menetleja otsus, mille ta teeb arvestades väärteomenetluse seadustikus ette nähtud tingimusi. Juhul, kui kiirmenetluse kohaldamiseks vajalikud alused, mis tulenevad VTMS § 55 lõigetest 1 ja 3, ei ole täidetud, lahendab kohtuväline menetleja väärteoasja üldmenetluses. Üldmenetluse otsuse koostamisel oli kohtuvälise menetleja ametnikul võimalik tutvuda ja arvestada kõikide menetluses kogutud tõenditega, sh menetlusaluse isiku ütlustega. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole, seega ei saanudki kohtuväline menetleja arvestada muude asjaoludega nagu töötus, sest ülekuulamisel isik seda maininud ei ole. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale ette heitnud ka kolmandate isikute andmete kaitse rikkumist, kuivõrd pildil on nähtav ka kõrvaline isik, kes on pealegi veel alaealine. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole foto kvaliteedi tõttu tuvastatav kõrvalistuja isik. Lisaks sellele edastati kolmandatele isikutele foto, millel oli kõrvalistuja kaetud. Seega on nö katmata foto edastatud vaid menetlusalusele isikule, kellele oli kõrvalistuja isik juba teada.
lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.
ja 58 tulenevaid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Eeltoodut arvestades karistati menetlusalust isikut rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras, 50 trahviühikut ehk 200 eurot. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Väärteoasja menetlemisel ei ole rikutud materiaalõigust ning väärteomenetluse seadustikust tulenevaid õigusnorme. Eeltoodule tuginedes palun jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Aleksei Matvijenko ületas 14.01.2022 kella 22.10 ajal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt 12,9 km suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Aleksei Matvijenko süü on leidnud tõendamist trahviteatega nr 223022009616, millest nähtuvalt tuvastas automaatne liiklusjärelevalvesüsteem 14.01.2022 kella 22.10 ajal Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna 12,9 km kiiruse ületamise mootorsõiduki pool reg. nr-ga XXXXXX. Lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, mõõdetud sõidukiirus 79 km/h +/- 4 km/h. Salvestise taotluse vastusega, millest nähtuvalt 14.01.2022 kell 22.10 ajal mõõdeti sõiduki reg. nr-ga XXXXXX kiiruseks 79 km/h, kuigi suurim lubatud kiirus oli 50 km/h. Sealjuures on salvestiselt nähtav selgelt sõiduki registreerimisnumber, sõidukiirus ja juhikohal istuv isik, kes on visuaalsel vaatlusel märkimisväärselt sarnane Aleksei Matvijenkoga (võrreldes salvestist toimikus oleva Aleksei Matvijenko ID-kaardil nr XXXXXXXX oleva fotoga). Menetlusalune isik Aleksei Matvijenko oma ütlustega tunnistab samuti, et ta ületas suurimat lubatud kiirust, ei märganud rikkumise toimepanemist, on süüdi rikkumises ja väga vabandab. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii väärteoprotokollis, trahviteates kui salvestise taotluse vastuses. Väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. 3 4-22-2486 Kohus asub seisukohale, et Aleksei Matvijenko poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on väärteoprotokollis õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo on Aleksei Matvijenko toime pannud vähemalt hooletusest ehk kohus peab võimalikuks (vastupidist pole tõendatud), et Aleksei Matvijenko ei teadnud rikkumise asukohas 50 km/h piirkiiruse mõjuala kehtivust ehk süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema, kuivõrd liikluses mootorsõidukiga osaledes tuleb märgata ja tähele panna liiklusmärke, sh kiirusepiiranguid kajastavaid liiklusmärke. Seda enam, et tegemist on asustatud alaga, mis tähendab seda, et sellises kohas tuleb tavaliselt eeldada kiirusepiirangu olemasolu. Seega leiab kohus, et tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Aleksei Matvejev Matvijenko pidanud märkama kiirusepiirangu ala algust tähistavat märki. VTMS §-st 29 tulenevaid väärteomenetlust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. LS § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS 227 lg 5 p 1 lisakaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmise kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja esindaja on isikut karistanud 50 trahviühiku ulatuses, s.o rahatrahviga 200 eurot. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et Aleksei Matvijenko käitumises karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid menetluse käigus ei tuvastatud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel eksinud. Kohtu põhjendused on järgmised. Aleksei Matvijenko on etteheite kohaselt ületanud lubatud sõidukiirust mittevähem kui 25 km/h, mis on LS § 227 lg 2 mõistes rikkumise alammäära lähedane (21 km/h). Sellest tulenevalt on Aleksei Matvijenko teosüü vähene. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja esindajaga ka selles, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et koheselt kui Aleksei Matvijenko sai e-maili politseist vastas ta kirjaga ning võttis süü omaks. Samuti on Aleksei Matvijenko oma ütlustes avaldanud, et on süüdi rikkumises ja väga vabandab. Sama seisukoht väljendub ka Aleksei Matvijenko poolt kohtule esitatud kaebuses. Kuigi isik ei ole otseselt öelnud, et ta kahetseb rikkumise toimepanemist, nähtub menetlusaluse isikuna antud ütlustest, et isik tunnistab oma süüd ja vabandab, mis sisuliselt tähendab, et ta kahetseb. Arvestades Aleksei Matvijenko järjepidevust süü tunnistamisel ja et ta vabandanud, on tegemist
Seega esinevad väärteoasjas karistust kergendavad asjaolud, millega oleks kohtuväline menetleja pidanud oma otsuse tegemisel arvestama. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Karistusregistriandmetest Aleksei Matvijenko kohta nähtub, et väärteoprotokolli ja – otsuse koostamise ajal oli temal üks kehtiv väärteokaristus LS § 227 lg 2 järgi. Kuivõrd märgitud karistus on täidetud 07.09.2021, siis tulenevalt karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p-st 1 on märgitud karistus käesolevaks hetkeks kustunud. Muud karistused isikul puuduvad. See tähendab seda, et käesolevaks hetkeks on Aleksei Matvijenko õiguslikult varem karistamata isikuks. Seega puuduvad eripreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt tuleb Aleksei Matvijenkole mõistetavat karistust suurendada, kuivõrd avalikkusele tuleb anda signaal, et liikluses piirkiiruse järgimine on üldise liiklusohutuse tagamiseks äärmiselt oluline ning seda eriti asustatud piirkondades. 4 4-22-2486 Seega on kohus tuvastanud, et Aleksei Matvijenko teosüü LS § 227 lg 2 mõttes on vähene, esineb karistust kergendav asjaolu, millega karistuse mõistmisel kohtuväline menetleja ei arvestanud, puuduvad eripreventiivsed, kuid esinevad üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks, mistõttu kokkuvõtvalt leiab kohus, et Aleksei Matvijenkole mõistetud karistust tuleb korrigeerida. Kohtuvälise menetleja esindaja on mõistnud karistuse sanktsiooni keskmääras, kuid arvestades eelmärgitud asjaolusid, on põhjendatud karistuse vähendamine alla sanktsiooni keskmäära. Kohus peab kohaseks karistuseks 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Kuivõrd isik on kaebuses märkinud, et ta on töötu ja tal on vähemalt üks alaealine ülalpeetav, peab kohus võimalikuks trahvi tasumist ajatada kümnele kuule. Kuigi kohus on juba eelpool leidnud, et karistuse vähendamiseks esinevad alused, peab kohus siiski vajalikuks vastata ka mõnele kaebuses toodud väitele. Kaebuses on väidetud, et pildi saatmisega kolmandatele isikutele, rikuti Aleksei Matvijenko alaealise lapse õigusi. Kohus sellise väitega ei nõustu. Nimelt nähtub väärteoasja materjalidest, et kolmandale isikule saadetud pildil on kõrvalistuja kaetud. Lisaks nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et pildi kehva kvaliteedi tõttu ei ole kõrvalistuja isik tuvastatav. Pildi kehva kvaliteeti on Aleksei Matvijenko ka ise nentinud vanemväärteomenetleja Diana Tahtarovale edastatud vastuses. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt edastati katmata pilt ainult Aleksei Matvijenkole, kellele oli kõrvalolev isik juba teada. Seega ei tuvastanud kohus kolmanda isiku andmete kaitse õiguste rikkumisi. Väärteoasja lahendamine, kas kiirmenetluses või üldmenetluses, on kohtuvälise menetleja otsustus, kes peab menetlusliigi valimisel lähtuma seadustikus ette nähtud tingimustest. Nimelt nähtub VTMS § 55 lg 1 p-dest 1-3, et kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused, mis on ette nähtud käesoleva seadustiku §-s 19; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning kui isik nõustub kiirmenetlusega. Seega saab kiirmenetlust kohaldada muuhulgas ainult sellisel juhul kui isik on sellega nõus. Kuna käesoleval juhul ei olnud täidetud VTMS § 55 lg 1 p-s 3 ja lg 3 p-1 ette nähtud tingimused, tuli kohtuvälisel menetlejal asi lahendada üldmenetluses. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas märkinud, et kuna isik vastulauset ei esitanud ning ülekuulamisel ei maininud, et ta on töötu ei saanud kohtuväline menetleja seda ka arvestada karistuse määramisel. Siinkohal märgib kohus, et väärteoprotokollis AB1616712 on väärteomenetleja märkinud, et isik on töötu. Samuti on menetlusalune isik ülekuulamisel märkinud et ta ei tööta. Seega selline seisukoht ei ole leidnud tõendamist väärteoasja materjalidega ning kohtuväline menetleja on jätnud põhjendamatult selle arvestamata. Kaebuses märgitud palve, et talle määratakse trahv, mis ei kajastuks karistusregistris, jääb tagajärjetuks. Kohus selgitab, et karistusregistris ei kajastu ainult VTMS § 541 alusel tehtud hoiatustrahv, s.t nn kiiruskaameratrahv. Märgitu tähendab seda, et kõik teised trahvid kajastuvad karistusregistris, olenemata sellest, kas asi on lahendatud kiirmenetluses või üldmenetluses. Trahvi suurusel ei ole puutumust selles, kas trahv kajastub karistusregistris või mitte. Seaduseandja on eristanud hoiatustrahvi ja nn tavalise trahvi määrad. Kuivõrd antud juhul lahendati asi üldmenetluse korras, siis kohaldub ka LS § 227 lg 2 ettenähtud trahvimäär, mitte hoiatustrahvimäär (LS § 262). Lisaks on kaebuses märgitud, et üldmenetluse otsuse koostas kolmas isik, kes ei kuulanud teda üle ja ei puutunud asja. Kohus selgitab, et kuna isik oli eelnevalt samas menetluses ülekuulatud ning kõik tõendid olid väärteoasjas kogutud, oli üldmenetluse otsuse tegijal võimalik nendega tutvuda ning kogutud tõendite alusel langetada oma otsus. Seega ei pidanudki üldmenetluse otsust teinud menetleja isikut uuesti ülekuulama. Tegemist on kohtuvälise menetleja ehk politsei sisemise töökorraldusega, millesse kohus ei saa sekkuda. 5 4-22-2486 Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Aleksei Matvijenko kaebus talle mõistetud karistuse osas tuleb rahuldada ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 21.06.2022. a otsus väärteoasjas nr 2230,22,009616 tuleb tühistada mõistetud karistuse osas. Kohus mõistab Aleksei Matvijenkole rahatrahvi 30 (nelikümmend) trahviühikut, s.o summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning ajatab selle tasumise kümnele kuule. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.