4-12-384/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2012.a. Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-12-384 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi A.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Kadri Toomi 12.jaanuari 2012.a. otsusele väärteoasjas nr 2700,12,
2. Kaebaja A.V, isikukood XXX, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxx k xxxxxx tee xxx, e-post: Kohtuväline menetleja Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuur, esindaja Kadri Toom (Rapla politseijaoskond) Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p.p. 1 ja 2; 133; 134; 135 lg 2 ja 4; 155 ja 156 RESOLUTSIOON Jätta A.V kaebus Politsei ja Piirivalveameti Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonna patrullteenistuse patrullpolitseinik Kadri Toomi 12.jaanuari 2012.a. kiirmenetluse otsusele rahuldamata. Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kassatsioonkaebus tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta samast päevast arvates 7 päeva jooksul sellest maakohtule kirjalikult teatama. Asjaolud Kaevatava otsuse kohaselt juhtis A.V
3. jaanuaril 2012.a. kella 22:54 paiku Rapla maakonnas Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi maantee 40.kilomeetril Rapla suunas sõiduautot kiirusega 78+/- 3 km/h ja ületas nii asulas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Lisaks puudusid mootorsõidukil ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. Kohtuväline menetleja on määranud A.V-le liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahvi 120 eurot. A.V leiab, et menetleja ei ole kiirmenetluse otsuses tuvastanud süüteokoosseisu subjektiivse külje elementide esinemist ja otsuses puudub õiguslik järeldus, kas väärtegu pandi toime tahtlikult või ettevaatamatusest. Kuna kohtul ei ole võimalik tuvastada kohtuvälise menetleja otsuses kajastamata jäänud subjektiivse külje tunnuseid, siis palub A.V väärteomenetlus lõpetada. Juhul kui kohus leiab, et kiirmenetluse otsus võimaldab menetlusaluse isiku karistamist, siis palub A.V vähendada määratud karistust, kuna ta kahetseb puhtsüdamlikult toime pandud tegu ja tema majanduslik olukord on raske- 2011.aastal surid mõlemad vanemad ja vanaemad, ta õpib Tallinna Majanduskoolis ja ei oma töökohta. Neil põhjustel taotleb A.V menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasja lõpetamist või rahatrahvi vähendamist. A.V on nõus asja kirjaliku menetlusega Kohtuvälise menetleja vastus Kohtuväline menetleja ei nõustu 22.veebruaril 2012 antud kirjalikus vastuses kaebusega. Vastusest nähtub, et väärteoasja menetlemise käigus on leidnud tõendamist A.V süü. A.V ületas asulasisesel teel suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, mootorsõidukil puudusid ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärgid. A.V nõustus kohapeal kiirmenetlusega. Ülekuulamisel põhjendas oma tegu telefonikõnega, mistõttu pidi kiirustama Raplasse. Algaja juhi tunnusmärgid puudusid, kuna oli alles auto soetanud ja ei olnud jõudnud neid paigaldada. A.V on eelnevalt karistatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest. Kohtuväline menetleja rahuldas A.V taotluse ja võimaldas tal tasuda rahatrahvi pikema perioodi jooksul. Kuna varasem karistus ei mõjutanud A.V seaduskuulekalt käituma ja isik toime pannud uue väärteo, siis leiab kohtuväline menetleja, et karistus on proportsioonis 12.jaanuaril toime pandud teoga. A.V rikkumised on leidnud tõendamist kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja tema enda ütlustega. Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta otsus muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohtuvälise menetleja otsuses ei ole tõepoolest märgitud süüteokoosseisu subjektiivseid tunnuseid s.o. kas teod on loetud toimepanduiks ettevaatmatusest või tahtlikult. KarS § 15 lg. 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Nõustuda tuleb kaebusega selles, et kohtul puudub õigus kaebuse lahendamisel tuvastada kohtuvälise menetleja otsuses märkimata asjaolusid s.h. süüteokooseisu subjektiivseid tunnuseid. Viimaste puudumine kohtuvälise menetleja otsuses ei ole antud juhul aga niisugune väärteomenetlusõiguse rikkumine, mis annaks põhjust otsuse tühistamiseks. Vaieldamatult on otsuses selgelt näidatud süüks pandud väärtegude objektiivsed koosseisulised tunnused – suurima lubatud sõidukiiruse ületamine sõiduautot juhtides ja algaja juhi tunnusmärkide puudumine autol. Seega pidi menetlusalusele isikule algusest peale arusaadav olema, milliste väärtegude toimepanemises teda süüdistatakse. Seega ei ole kaevatava otsusega kuidagi rikutud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse ja õigust end kaitsta. Menetlusalune isik on kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes ja kohtule esitatud kaebuses mõlemat väärtegu tunnistanud. Menetlusalune isik ei ole oma ütlustes ega kaebuses tõstatanud küsimust subjektiivsete koosseisuliste tunnuste puudumisest ja toetub ainult nende märkimata jätmisele kohtuvälise menetleja otsuses. Menetluse käigus ei ole tõestunud küsimust ka menetlusaluse isiku süüvõimest, KarS §
4. jaos nimetatud õigusvastasust välistavatest asjaoludest ja 3.jaos nimetatud süüd välistavatest asjaoludest. Seepärast ei ole ka vajadust nende asjaolude puudumist kohtuvälise menetleja otsuses märkida. Asjas puudub vaidlus liiklusjärelevalve käigus kiirusemõõteseadme abil mõõdetud tulemuse jälgitavuse ja õigsuse ning kiirusemõõte seadme vastavuse üle Mõõteseaduse §§ 7 lg. 2 p. 4, lg. 3 ja 10 lg. 4 nõuetele. Menetlusalune isik on vastava protokolliga tutvunud ühtegi märkust esitamata. Protokollis on märgitud seadme mark ja testimise aeg 12.jaanuaril 2012.a. kell 20.
5. Seepärast ei pea kohus asjassepuutuvateks menetlusaluse isiku poolt täiendavas seisukohas esitatud nõuet kontrollida antud seadme kohta välja antud dokumente. Indrek Saar Kohtunik