← Eesti

1-15-7758/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aega ja koht 22.12.2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-7758 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungisekretär Raili Raja Tõlk Svetlana Tarasova

§ 751

lg 3 p 1 määrata N.U elektroonilise valve pikkuseks 2 (kaks) kuud.

§ 76

lg 5, § 78 p 2 määrata N.U-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest 6 (kuus) kuud ning allutada N.U katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada N.U katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada N.U katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab isikul edukamalt sotsialiseerida ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid. Määrata N.U kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada N.U karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.U-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.11.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 25.11.2015 otsusega tunnistati N.U süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti talle 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 04.12.2013 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati vangistus 208 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 9 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati N.U kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi. Viru Maakohtu 25.05.2016 määrusega pöörati N.U-le Viru Maakohtu 25.11.2016 ots usega mõistetud ärakandmata karistus 6 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise alguseks loeti 13.07.2016. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla, tahab uut elu alustada. On valmis vabanemisel täitma kontrollnõudeid. Selgitab, et ÜKT tegemisega oli probleeme, kuna seal olev isik solvas teda kogu aeg, mistõttu kartis kinnipeetav, et kui ta lööb teda, siis saab veel suurema karistuse, sellepärast jäigi ÜKT tegemata ja karistus pöörati täitmisele. Isik ei joo juba 2 aastat. On pensionär ja saab pensioniga hakkama. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör isiku ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla, kuna isiku käitumine vangistuses viitab sellele, et süüdimõistetu on vangistuses teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vabanemisjärgses elukohas on tagatud kõik tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks. Isikule on määratud invaliidsuspension. Ta on reaalselt ära kandnud poole mõistetud karistusajast ja käitumiskontrolli aja jooksul saab jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur N.U vangistusest ennetähtaegset vabastamist ning nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, käitumiskontrolli ning elektroonilise valve kestuse kohta. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele. Kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju pidada potentsiaalselt tugevaks isiku edaspidisele käitumisele. Samuti puuduvad tal vangistuses distsiplinaarkaristused ning vangla hinnangul on isiku k äitumine olnud positiivne. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht sotsiaalkorteris, kus elas ka enne vangistust. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning xxxx linnavalitsus on andnud oma nõusoleku isiku elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetav on invaliidsuspensionär, kelle sissetulekuks vabaduses on pension. Kinnipeetav on varasemalt pannud toime kuriteo grupis, kuid enda sõnul ta mõjutatav ei ole. Samuti ei ole isikul diagnoositud alkoholi- ega narkosõltuvust. Vangla hinnangul on uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 12%, millise näol on tegemist madala riskiga. Kohtu hinnangul on uue kuriteo niigi madalat riski võimalik veelgi maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu pöörati karistus täitmisele, tuleks kohtu hinnangul anda isikule võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus N.U tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.