Obsah (4)

§ 199§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-4256 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vai

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 266 lg 2 p-de 1, 3 järgi § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõisteti Z.J-i lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 18.

juuni 2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti Z.J-ile lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud 18 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

1. mai
3. Viru Vangla esitas
4. juunil 2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Z.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
5. Viru Maakohtu
6. augusti 2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.J-i on kriminaalkorras karistatud kolm korda ning ta kannab teist vangistust. Kinnipeetava perekonnaliikmete seas on kriminaalkorras karistatud isikud, sh kannab Z.J-i vend vanglakaristust Tartu Vanglas. Ka süüdlase tutvusringkonda kuulub palju kriminaalkorras karistatud isikuid. Z.J on tunnistanud, et perekonnaliikmed ja tuttavad võivad mõjutada teda panema toime uusi kuritegusid. Süüdlane on tarvitanud erinevaid narkootikume. Vangistuses ei ole Z.J samuti käitunud korrektselt ning tal on üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust keskmisest kõrgemaks. Z.J on varasemalt rikkunud kontrollnõudeid ja pannud katsajal toime uusi kuritegusid. Seega ei suuda ka allutamine kontrollnõuetele maakohtu hinnangul vähendada uute kuritegude toimepanemise riski. Kuigi süüdlase puhul esineb ka positiivseid asjaolusid (taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, ajutise elukoha olemasolu, praktikandikoht ehitustöödel), ei kaalu need üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse Z.J-i kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Z.J on vangistuses osalenud erinevates sekkumistegevustes, mille puhul on tagasiside enamasti positiivne. Vabanemisel saaks süüdlane asuda elama oma elukaaslase ema korterisse ning töötada ehitustöödel. Z.J soovib vabaduses alustada uut seaduskuulekat elu. Ta on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Prokuratuur ja vangla toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning prokuröri arvates saaks Z.J katseajal kinnistada positiivseid hoiakuid. Maakohus ei ole piisavalt arvestanud süüdlase isikut, käitumist karistuse kandmise ajal ja võimalusi vabaduses ning on liigselt keskendunud Z.J-i minevikule. Maakohtu määruses toodud argumendid ei lange ära ka pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ka ringkonnakohus ei vabasta Z.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega.

§ 76

lg-s 4 toodud asjaolud kogumis ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

1. Z.J kannab teist vanglakaristust, kuna ta pani katseajal toime uued kuriteod majandusliku kasu saamise eesmärgil. Seega ei ole käitumiskontrollile allutamine süüdlasele varasemalt piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegelikku eluviisi. Ka vangistuses ei ole Z.J käitunud õiguskuulekalt ning tal on mitmeid distsiplinaarkaristusi. Kuigi isik on osalenud erinevates sekkumistegevustes, ei saa tulenevalt rikkumistest siiski pidada tema käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. Ilmselgelt ei ole Z.J veel täielikult valmis ühiskonnas kehtivaid reegleid järgima.
2. Ka süüdlase elutingimused vabaduses ei ole piisavalt stabiilsed. Z.J-ile on elukoht tagatud vaid ajutiselt ning ta varasem töökogemus on üsna napp. Ka vangistuses on süüdlane töö tegemisest korduvalt keeldunud. Kuigi vabaduses oleks Z.J-ile tagatud võimalus teha ehitustööd, ei ole ringkonnakohus tulenevalt süüdlase varasemast elukäigust kindel, et isik on piisavalt motiveeritud töötama. Ka Z.J-i paljud tuttavad ja vend on kriminaalkorras karistatud ning võivad mõjutada isikut kuritegelikku eluviisi jätkama. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise riski üle keskmise kõrgeks. Kuigi Z.J-i puhul esinevad ka teatavad vabastamist toetavad aspektid, ei ole need kõiki asjaolusid kogumis hinnates piisavad. Z.J on kanda üle aasta vanglakaristust ning nimetatud aja jooksul on süüdlasel võimalik veelgi tegeleda kuritegelikku käitumist põhjustanud probleemidega.
3. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
4. augusti 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
5. Z.J-i kaitsja advokaat M. Reinsalu esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 1,5 tundi, mille eest taotleb ta tasu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb RÕS § 23 lg-st 1, § 22 lg-st 7 ja § 21 lg-st 3 juhindudes rahuldada. Kuna kolleegium teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 187 lg 2 alusel Z.J-i kanda. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas