KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 1. detsember 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-13586 K

) § 29 lg 3 kohaselt, kui üks abikaasa piisava põhjuseta keeldub ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku andmisest, võib teise abikaasa avalduse alusel anda nõusoleku kohus hagita menetluses, kui tehingu tegemata jätmise või viivitamisega seondub kahju tekkimise oht. Kui abikaasa tehtud tehing on majanduslik mõistlik ega kahjusta teise abikaasa huve, peab teine abikaasa tehingule andma nõusoleku. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja II asutatud fondile üle antud aktsiad on õiguslikult abikaasade ühisvara. Kuna seadus annab abikaasale võimaluse kohtu kaudu nõuda teise abikaasa nõusoleku asendamist sõltumata asjaolust, et tegemist on abikaasade ühisvaraga, ei saa vara kuulumine ühisvarasse iseenesest olla nõude rahuldamata jätmise eelduseks.

§ 29

lg 3 alusel esitatava nõude lahendamine on üldises plaanis taandatav selle hindamisele, kas vaidlusalune tehing on majanduslikult mõistlik ning ega see ei kahjusta selle abikaasa huve, kelle nõusolekut kohtu kaudu nõutakse. Kostja II on mitmekümne aasta vältel abikaasade vara faktiliselt juhtinud ning äriühingute tegevjuhi ja juhatuse liikmena aastaid otsustanud aktsiaseltside investeerimisportfelli ülesehitamise ning haldamise ja valitsemise küsimuste üle ilma hageja sisulise sekkumise või vastuseisuta. Hageja ei ole seniajani kostja II tegevust perekonna vara juhtimisel ja valitsemisel kahtluse alla seadnud ning vähemasti hagejale arusaadavalt kehtib abikaasade vahel vaikimisi kokkulepe, et nimetatud vara haldamise ja valitsemise küsimused on kostja II pädevuses. Kostja II ei ole andnud põhjust end selles küsimuses mitte usaldada. Varade juhtimismudeli ümberkorraldamine on osa kostja II senisest tavapärasest tegevusest vara juhtimisel. Hageja on jätkuvalt mõlema Eesti äriühingu nõukogus. Erisus varasemaga võrreldes seisneb üksnes selles, et abikaasad teostavad lõplike kasusaajatena oma õigusi edaspidi läbi fondi struktuuri. Kui kogu vara on jätkuvalt perekonnas, siis ainuüksi vara haldamise struktuuri muutus ei saa hagejat kahjustada. Kostja II ei ole hagejat kahjustanud, vaid on vara juhtimismudeli restruktureerimisel lähtunud perekonna parimatest huvidest ning eesmärgist hoida ära vara juhtimise katkemisega seotud riskid. Fondi asutamisega ning aktsiate üleandmisega fondi viidi aktsiaseltsi valitsemine aktsionäri tasandilt üle professionaalsuse põhimõttel rajanevale mehhanismile (põhikirja p 8.10) – see ei ole hagejat kahjustav. 5.3. Tuginedes

§ 29lg-le 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 68 lg-le 5 nende koostoimes, palus kostja II asendada kohtulahendiga hageja nõusolek 10. augustil 08.2020 sõlmitud lepingule ja 17.08.2020 antud väärtpaberiülekandekorraldustele, millega kostja II võõrandas fondile AS ALTAMIRA ja AS AMALFI aktsiad. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et avaldaja nõuet ei saa

§ 29

lg 3 alusel rahuldada, on hagejal kohustus anda tehinguks nõusolek tulenevalt

sätetest, mis kohustavad abikaasasid ühisvara valitsemisel lähtuma abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest, pidama vastastikku silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutama teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest (

§ 29lg 1 teine lause, § 28 lg 3, § 15 lg 1) koostoimes üldise hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2 ja Ts

ÜS § 138 lg 2). Riigikohtu praktikas on korduvalt leitud, et tahteavalduse andmise kohustus võib mh tuleneda hea usu põhimõttest (RKTKo 05.06.2019 asjas nr 2-17-4276, p 38, teine lõik; RKTKo 01.06.2016 asjas nr 3-2-1-34-16, p 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

1. Maakohus võttis avalduse menetlusse tsiviilasjas 2-20-17806 ja liitis selle
2. detsembri
3. a määrusega ühte menetlusse käesoleva tsiviilasjaga, milles lahendatakse hageja
4. septembril
5. esitatud hagi kostja I ja kostja II vastu esitatud hagi eelnimetatud aktsiate tagasisaamiseks abikaasade ühisvarasse.
6. Hageja (puudutatud isik) vaidles avaldusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Enne tehingute tegemist ei ole kostja II hagejalt nõusolekut küsinud. Abikaasa nõusolekud saab 5 2-20-13586 ühisvara käsutamiseks nõuda ainult juhul, kui tehing on vajalik kahju ärahoidmiseks. Sellise olukorra esinemist ei ole kostja II põhjendanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
7. Harju Maakohus rahuldas
8. märtsi
9. a otsusega hagi. Maakohus kohustas kostjat I: - kandma 3424 AS-i AMALFI aktsiat ning 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat hageja ja kostja II ühisele väärtpaberikontole; - tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavalduse kostja I kustutamiseks Eesti väärtpaberite registrist AS-i AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) omanikuna ja AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) omanikuna ning hageja ja kostja II sissekandmiseks Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühisomanikena. Maakohus kohustas kostjat II: - tegema tahteavalduse hageja ja kostja II ühise väärtpaberikonto avamiseks hageja nimel; - tegema tahteavalduse, et ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna kantakse Eesti väärtpaberite registrisse hageja; - tegema tahteavalduse Eesti väärtpaberite registri pidajale hageja sissekandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse AS-i AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) ühisomanikuna; - tegema tahteavalduse Eesti väärtpaberite registri pidajale hageja sissekandmiseks Eesti väärtpaberite registrisse AS-i ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) ühisomanikuna. Maakohus määras, et ½ hageja menetluskuludest jäävad kostja I kanda. Ülejäänud osas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud ning mõistis need kostjalt I hageja kasuks 16 497 euro ulatuses välja koos viivisega menetluskulude tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 8.
10. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kohalduvad hagejale ja kostjale II, kes abiellusid
11. märtsil 1987, perekonnaseaduse (

) varaühisuse sätted (

§ 211lg 1).

Vaidlust ei ole, et kostjale II üle antud AS-i AMALFI ja AS-i ALTAMIRA aktsiad kuulusid abikaasade ühisvara hulka. Kostja II on selle sõnaselgelt menetluses omaks võtnud. 8.

1. Fondi asutas kostja II (14.11.2019 asutamisotsus).
2. augustil 2020 sõlmis kostja II fondiga lepingu, millega kohustus andma fondile üle 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat ja 3424 AS-i AMALFI aktsiat.
3. augustil 2020 kandis kostja II eelnimetatud aktsiad oma väärtpaberikontolt üle fondi väärtpaberikontole (kostja II 02.12.2020 avalduse p 1.7). Aktsiad anti fondile üle tasuta ja kõik tehingukulud kandis kostja II (10.08.2020 lepingu p 1.2 ja 3.1). 8.
4. Abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ühiselt (

§ 28lg 1).

Tehinguid võib ühisvaraga teha ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (

§ 29lg 1).

Säte kohaldub ka ühisvara hulka kuuluvatele aktsiatele kui varalistele õigustele). Abikaasa nõusolekuta võib tehinguid teha ainult abikaasa ja perekonna igapäevaste vajaduste rahuldamiseks (samas). Kostjad ei ole tuginenud sellele, et vaidlusalused tehingud tehti igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja on ilmne, et vastupidist väita oleks alusetu. Maakohus selgitas seda menetlusosalistele

1. jaanuari
2. a määruses. Hageja on hinnanud vaidlusaluste aktsiate väärtuseks 63 074 944 eurot ja kostjad ei ole sellele faktiväitele vastu vaielnud. Kostja II väitel oli tehingute eesmärk vara haldamise sobivam korraldamine. Hageja ei ole vaidlusaluste 6 2-20-13586 tehingute tegemiseks nõusolekut andnud. Kostja II avalduse kohtu kaudu tagantjärele nõusoleku saamiseks jättis kohus praeguses asjas
3. märtsil 2021 tehtud määrusega rahuldamata. Ühisvara käsutamiseks abikaasa nõusolekuta tehtud tehing on tühine (

§ 31lg 1).

8.

1. Kostjate väited selle kohta, et vaidlusaluste tehingute tagajärjel ei halvenenud hageja varaline olukord ega vähenenud tegelik mõjuvõim aktsiate üle ning et tehingute tegemine oli perekonna vara haldamise parema korraldamise eesmärgil ka hageja huvides, on hagi rahuldamise seisukohalt tähendusetud. Kui tehingut ühisvaraga ei tehta pereliikmete igapäevaste vajaduste rahuldamiseks või sellele ei saada teise abikaasa nõusolekut või heakskiitu, on tehing tühine sõltumata selle eesmärkidest või tagajärgedest. Samas on kostjate eelnimetatud väited ka alusetud, mida kohus põhjendas kostja I avalduse lahendamisel
2. märtsi
3. a kohtumääruse p-des 13-
4. 8.
5. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, millest järeldas: - AS ALTAMIRA ja AS AMALFI on valdusfirmad, mis tegelevad varahaldusega. Ühingutele kuuluvaks varaks on väärtpaberid, kinnisvara ja laenulepingutest tulenevad nõudeõigused. Vaidlusalused tehingud tegid AS ALTAMIRA ja AS AMALFI. Neid aktsiaid on hoitud avaldaja nimel üle 20 aasta. Kostja II tervisehäiretest tekkivaid takistusi tema osalemiseks AS-ile ALTAMIRA ja AS-ile AMALFI kuuluva vara valitsemisel vaidlusaluste tehingutega ei lahendatud. Aktsiaseltsi juhtimise korraldatuse ja vara valitsemise eest vastutavad juhtorganite (nõukogu ja juhatus) liikmed sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Kostja II pole esitanud ühtegi kontrollitava täpsusega selgitust selle kohta, millest tekkis vajadus teha aastakümneid muutumatuna püsinud aktsionäride ringis (abikaasadest ühisomanikud kõigi aktsiate omanikud) kiirustades ja teise abikaasa teadmata muudatus, mille tulemusena aktsionäriks sai abikaasade asemel fond. Seadmata kahtluse alla seda, et kostja II on investeeringute tegemises ja haldamises väga pädev, ei saa siit tuletada õigustust vaidlusaluste tehingute tegemiseks. Kümnete miljonite eurode väärtusega investeerimisportfellide haldamist ei ole eelduslikult ka praegu teostanud kostja II ainuisikuliselt ja selleks tööks on võimalik vajadusel palgata või muul viisil kaasata teisi pädevaid isikuid; - Kostja II põhjendused investeeringute haldamise parema korraldamise kohta on ebamäärased. Kohtul pole esitatu põhjal võimalik järeldada, et kostja II tervisliku seisundi võimalik halvenemine võib põhjustada takistusi ühisvara väärtuse senisel tasemel hoidmisel ning et selliste takistuste ilmnemine oli enne vaidlusaluste tehingute tegemist tõenäolisem kui praegu. Kostja II pole selgitanud, kuidas konkreetselt osaleb tema isiklikult AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI varaliste õiguste teostamises. Kui osaleb, aga tulevikus enam mitte, siis tuleb nimetatud äriühingutel avaldaja tööpanusele leida asendus sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Aktsionär ei peagi midagi tegema. Ja kui ka peaks, pole maakohtule esitatust võimalik järeldada, et fond oleks selleks kostja II abita võimekam kui oli kostja II ise ühisomanikust aktsionärina. Oht, et abikaasa võib surra või kaotada oma töövõime, ei saa iseenesest anda sellele abikaasale õigustust ühisvara teise abikaasa nõusolekuta käsutama hakata. Teistsugune arusaam oleks vastuolus abikaasade varaühisuse õigussuhte olemusega ning kahjustaks väga paljude ühiskonnaliikmete õiguskindlust; - Maakohtu hinnangul on kostja II vaidlusaluste tehingutega soovinud tegelikkuses suurendada oma otsustusõigust ühisvaraks olnud aktsiate suhtes hageja vastavate õiguste vähendamise arvel. Täiendava eesmärgina näib kostja II olevat soovinud teha testamendiga sarnanevaid korraldusi selle vara suhtes pärast tema surma; 7 2-20-13586 - Fondi asutaja (Founder) on kostja II ainuisikuliselt (põhikirja p 1.1). Fond valitseb oma vara vastavalt Beneficiary Statement nimelisele dokumendile (põhikirja p 8.2). Beneficiary Statement on fondi juhatusele (Board of Administrators) täitmiseks kohustuslik ja selle sisu määrab kindlaks asutaja ehk kostja II (põhikirja p 1.1 ja 8.2). Ka fondi juhatuse koosseisu määrab asutaja (põhikirja p 8.3). - Beneficiary Statement’i kohaselt on fondi ainsaks tegelikuks kasusaajaks (Beneficiary) hetkel kostja I (p 1.1). Tema surma korral saavad kasusaajateks hageja ja abikaasade ühised lapsed B ja C ning nende alanejad sugulased (p 1.2). Hageja, kes oli varem ASi ALTAMIRA ja AS-i AMALFI ühisomanikust aktsionäriks võrdsetes õigustes kostjaga II, omandab aktsiate uueks omanikuks oleva fondi suhtes seega õigusi alles pärast kostja II surma ning ka siis neid õigusi teiste isikutega jagades (p 3.4 ja 3.5). - Kostjal II on fondi asutajana ainuõigus fondi juhatusele juhtiste andmiseks fondi tütarühingute (seega ka Altamira ja Amalfi) nõukogu ja juhatuse koosseisu kindlaks määramiseks (Beneficiary Statement p 7.2). See õigus kuulus enne vaidlusaluste tehingute tegemist ka hagejale kui aktsiate ühisomanikule. Vastavalt

§ 28

lg 4 oleks hageja saanud nõuda kostjalt II tema ühisaktsionäriks olemise määratlemist ka aktsiaseltsidele õiguslikult siduval viisil aktsiate kandmisega ühisele väärtpaberikontole (äriseadustiku § 286 ja väärtpaberite registri pidamise seadus § 5 lg 3). Vaidlusaluste tehingute tulemusel on hagejalt võetud võimalused aktsionäri õiguste teostamiseks ja ta ei saa neid õigusi tagasi ka pärast abikaasa surma – siis läheb fondi tütarühingute kohta juhiste andmise õigus kostjalt II üle tema poolt valitud usaldusisikule vandeadvokaat Martin Tammele (Beneficiary Statement p 7.2, fondi põhikirja p 10.2). 8.

1. Kokkuvõttes on alusetu väita, et vaidlusaluste tehingutega ei kahjustatud hagejat. Tehingutega käsutati hageja ja kostja II ühisvara – abikaasad ühisomandis olnud aktsiad anti üle kolmandale isikule. Hüpoteetiline olukord, kus fondist saadav dividend saab abikaasade ühisvaraks, ei ole samaväärne olukorraga, kus isik on aktsionär ja saab seega mõjutada dividendi saamist, rääkimata muude aktsionäriõiguste teostamisest. Maakohtu hinnangul on ülal tuvastatud asjaoludel käsutustehingud ehk aktsiate üleandmine fondile tühised.
2. augusti
3. a võlaõiguslik kokkulepe, millega kostja II võttis endale fondi ees kohustuse aktsiate üleandmiseks, jääb kostja II suhtes kehtima tulenevalt VÕS § 12 lg-st 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6 lg-st
4. Kuid aktsiaid ei ole võimalik fondile üle anda ilma hageja nõusolekuta. 8.
5. Kuna käsutustehingud on tühised, tuleb nende tehingute alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028). Kostjate hinnangul ei saa aktsiaid tagasi nõuda, kuna tagasitäitmine oleks vastuolus tühisuse aluseks oleva

§ 31lg 1 eesmärgiga.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Abikaasade varaühisuses kehtiv üldpõhimõtte, et ühisvara käsutamine on võimalik ainult abikaasade poolt ühiselt või teise abikaasa nõusolekul, ainsaks eesmärgiks saab olla ühisvara koosseisu muutumatuna hoidmine kuni muudatuse soovimiseni mõlema abikaasa poolt. Kui nõustuda kostjate tõlgendusega, kaotaks

§ 29

oma mõtte – abikaasa nõusoleku või heakskiiduta ühisvaraga tehtud mitteigapäevane tehing oleks küll tühine ja õiguslike tagajärgedeta, kuid ühisvara koosseis jääks siiski ühe abikaasa poolt omavoliliselt muudetuks. Kostja II on käsutanud abikaasade ühisvara omavoliliselt nii, nagu oleks tegemist ainult temale kuuluva varaga. Ta on püüdnud vähendada hageja õigusi vaidlusaluste aktsiate suhtes ning on täielikult tema mõjuvõimu all oleva fondi kaudu loonud olukorra, kus ta saab otsustada ainuisikuliselt aktsionäriõiguste teostamise üle. Sellist omavoli ei saa õigusriigis lubada. 8.

1. Fond väitis, et tugines aktsiate omandamisel nende kuuluvuse osas registriandmetele (fondi 22.02.2021 kohtukõne p 5). Fond ei ole tehingute tagasitäitmise nõudele vastu vaieldes 8 2-20-13586 tuginenud aktsiate omandamise heausksusele (väärtpaberite registri pidamise seadus (EVKS) § 9 lg 2). Selle põhjenduse esitas fond esmakordselt kohtuvaidluste käigus, mistõttu sellele ei saanud enam tugineda (TsMS § 402 lg 2). Maakohtu hinnangul ei saanud fond tugineda omandatud aktsiate kuuluvuse osas väärtpaberiregistri andmetele, sest pidi olema teadlik aktsiate kuulumisest abikaasade ühisvarasse. Fondi asutas kostja II ning see on täielikult kostja II kontrolli all. Kostja II teadmine tuleb omistada ka fondile. 8.
2. Malta õigus ei oma käesolevas vaidluses mingisugust tähendust vaidlusaluste tehingute kehtivuse ega nende tagasitäitmise osas. Fond ei ole toonud välja rahvusvahelise eraõiguse norme, millest järelduks Malta õiguse kohaldumine. Abikaasad elavad Eestis, nende abielu on sõlmitud Eestis ning tehingud on tehtud Eesti äriühingute aktsiatega. Käesoleva kohtuotsuse täitmiseks ei ole vaja teha midagi sellist, mida reguleeriks Malta õigus. Hageja ja kostja II varalistele suhetele kohaldatakse Eesti õigust (rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS) § 57 lg 1 ja § 58 lg 3). Aktsiale, mida väljendatakse registrikande kaudu (registreeritud väärtpaber), kohaldatakse selle riigi õigust, kus vastavat registrit peetakse (REÕS § 23

§ 28lg-st 4.

Hageja täpsustas oma nõuete sõnastust

1. detsembri
2. a avaldusega. Hageja täpsustas muuhulgas, et tema nõuded puudutavad ainult vaidlusaluste tehingutega fondile üle antud aktsiaid, nimetades ära tagastamisele kuuluvate aktsiate hulga. Hageja selgitas alternatiivselt esitatud nõuete käsitlemise soovitud järjekorda (istungiprotokolli lk 6). 8.
3. Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjaid andma tahteavaldused, mis on vajalikud fondi poolt tühiste tehingute alusel saadud 3424 AS-i AMALFI aktsia ja 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsia tagastamiseks hageja ja kostja II ühisvarasse. Samuti kohustas maakohus andma tahteavaldused, mis on vajalikud selleks, et mõlemad ühisomanikud oleksid võrdsetes õigustes aktsionäridena aktsiaraamatusse kantud. Maakohus lähtus tahteavalduste sõnastamisel hageja
4. detsembri
5. a avalduses esitatud sõnastustest. Hagi rahuldamine eelnimetatud viisil ei ole vastuolus fondi seisukohaga, et tagasitäitmise tulemusel peaks taastuma tühiste lepingute eelne olukord. Vaidlusaluste tehingute tegemise järgselt teostas hageja käesolevas tsiviilasjas hagi esitamisega

§ 28

lg 4 ettenähtud õigust, ja kohus rahuldab käesoleva otsusega hageja vastava nõude. See, kas tagastatavad aktsiad kantakse esmalt selle abikaasa kontole, kes need fondile üle kandis ning alles seejärel abikaasade ühisele väärtpaberikontole, või tehakse vastava lõpptulemuse saavutamiseks vajalikud väärtpaberiülekanded otse fondi väärtpaberikontolt abikaasade ühisele väärtpaberikontole, on otsuse täitmise korra küsimus. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 saab kohus otsuse täitmise korra hageja poolt soovitud viisil kindlaks määrata. Nimetatu ei kahjusta kuidagi fondi huve. 8.

1. Menetluskulude osas leidis maakohus, et TsMS § 164 lg-st 1 tulenevalt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohtu hinnangul ei esine praeguses asjas 9 2-20-13586 asjaolusid, millest tulenevalt tuleks menetluskulud teisiti jaotada. Selline kulude jaotus ei kahjusta hageja huve. Fondi puudutavas osas tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 162 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldatakse fondi suhtes. Seega tuleb pool hagiavalduse menetlusega seotud hageja menetluskuludest jätta fondi enda kanda. Ülejäänud osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt tasus ta riigilõivu 4100 eurot ja õigusabikulud olid 28 894 eurot, hageja lepinguliste esindajate tunnitasumäär oli 170-180 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja II leidis, et hageja õigusabikulud on ülemäära kõrged, kuid ei selgitanud, milliste konkreetsete toimingute ajakulu on põhjendamatu. Maakohus arvestas ka sellega, et fondi esindaja tunnitasumäär on hageja esindajate omast kõrgem. Maakohus määras, et fondil tuleb hüvitada hageja menetluskulud 16 497 euro ulatuses (32 994/2). Maakohus mõistis hageja taotlusel menetluskuludelt välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis
3. märtsi
4. a määrusega kostja II avalduse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. 9.
5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kostja II ümber lükanud hageja väidet, et hagejalt ei ole tehingute tegemise nõusolekut kunagi küsitud. Aktsepteeritav ei ole käitumine, mille kohaselt üks abikaasa annab ühisvaraks olevad aktsiad kolmandale isikule üle ilma abikaasaga arutamata. Kostja II on käitunud nii nagu ta oleks aktsiate ainuomanik. Tegemist ei olnud pisitehinguga. Kostja II väitel oli tehingute tegemise eesmärk varahalduse sobivam korraldamine. Kohtu kaudu saab ühisvara käsutamiseks abikaasa nõusolekut taotleda üksnes siis, kui tehingu tegemata jätmise või viivitusega kaasneb kahju tekkimise oht (

§ 29lg 3).

Tegemist on erandiga ühise käsutamise üldreeglist.

§ 29lg-s 3 sätestatud erandi kohaldamise eelduseks on varalise kahju tekkimise oht.

Seega ei saa ühe abikaasa poolt soovitud tehingu tegemist õigustada mittevaraliste eesmärkidega. Välditav kahju peab väljenduma ühisvara koosseisu kuuluvate asjade kadumises või nende seisukorra halvenemises või varaliste õiguste rahalise väärtuse vähenemises muul viisil. Välditav kahju ei saa väljenduda ühisvara rahalise väärtuse suurendamise võimaluses või muus status quo paremaks muutmise eesmärgis. Kahju tekkimise tõenäosus peab olema suur. 9.2. Kui abikaasal oli võimalik teha üksi selline tehing, mis vastab eelnevalt kirjeldatud eeldustele, saab tehinguga nõustumist kohtu kaudu taotleda ka tagantjärele. Näiteks võiks siin tuua ühe abikaasa erilise teadlikkuse ühisvaraks oleva börsil kaubeldava vara turuväärtuse vähenemisest ja väärtuse langemise ennetamiseks kiireloomuliselt tehtud käsutustehingu. Üldjuhul ei peaks sellises olukorras teine abikaasa olema vastu tehingu heakskiitmisele kohtuväliselt vastavalt

§-le 31, kuid ei saa välistada, et heakskiidu saamine on objektiivselt või mitteratsionaalsetest subjektiivsetest kaalutlustest tingitult saavutamatu. 9.

1. Kostja II ei ole kahju tekkimise ohu esinemist väitnud ega tõendanud. Vaidlusalused tehingud tehti AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI aktsiatega. Neid aktsiaid on hoitud avaldaja nimel üle 20 aasta. Avaldaja tervisehäiretest võimalikult tekkivaid takistusi tema osalemiseks nimetatud äriühingutele kuuluva vara valitsemisel vaidlusaluste tehingutega ei lahendatud. Kostja II ei ole esitanud ühtegi kontrollitava täpsusega selgitust selle kohta, millest tekkis vajadus teha kümneid aastaid muutumatuna püsinud aktsionäride ringis (abikaasadest ühisomanikud kõigi aktsiate omanikud) kiirustades ja teise abikaasa teadmata muudatus, mille tulemusena aktsionäriks sai kostja II ja hageja asemel kolmas isik (fond). Kümnete miljonite eurode väärtusega investeerimisportfellide haldamine ei ole eelduslikult ka praegu teostatud 10 2-20-13586 avaldaja poolt ainuisikuliselt ja selleks tööks on võimalik vajadusel palgata või muul viisil kaasata teisi pädevaid isikuid. 9.
2. Investeeringute haldamise parem korraldamine ei saa õigustada avalduse rahuldamist. Kostja II põhjendused investeeringute haldamise parema korraldamise kohta on kontrollimatuseni ebamäärased. Esitatu põhjal pole kohtul võimalik tõsikindlalt järeldada, et kostja II tervisliku seisundi võimaliku halvenemisega võiksid kaasneda mingisugused konkreetsed takistused ühisvara väärtuse senisel tasemel hoidmiseks ning et selliste takistuste ilmnemine oli enne vaidlusaluste tehingute tegemist tõenäolisem kui praegu. Kostja II pole selgitanud, kuidas konkreetselt osaleb tema isiklikult äriühingute varaliste õiguste teostamises. Kui osaleb, aga tulevikus enam mitte, siis tuleb nimetatud äriühingutel leida kostja II tööpanusele asendus sõltumata sellest, kes on aktsionäriks. Aktsionär ei peagi midagi tegema. Ja kui ka peaks, pole kohtule esitatust võimalik järeldada, et fond oleks selleks kostja II abita võimekam kui oli kostja II ühisomanikust aktsionärina. Oht, et abikaasa võib surra või kaotada oma töövõime, ei saa iseenesest anda sellele abikaasale õigustust ühisvara teise abikaasa nõusolekuta käsutama hakata. Teistsugune arusaam oleks vastuolus abikaasade varaühisuse õigussuhte olemusega, tähendaks omavoli toetamist ning kahjustaks väga paljude ühiskonnaliikmete õiguskindlust. 9.
3. Ülejäänud osas kordas maakohus avalduse lahendamisel samu seisukohti, mida ta tegi ka hagi otsusega lahendamisel (vt ülal p-d 7.5 ja 7.6). Apellatsioonkaebused
4. Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 1, 2, 5 ja 6 osas ning p-i 4 osas esimese lause ulatuses, millega maakohus jättis ½ menetluskuludest kostja I kanda. Kostja I palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi kostja I vastu rahuldamata, jätta kostja I menetluskulud hageja kanda ning mõista hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub kostja I tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 5 osas ulatuses, milles kostjalt I hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitis ületab 7150 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega jätta hageja menetluskulude hüvitamise taotlus 7150 eurot ületavas osas rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja I osas hageja kanda. 10.
5. Kostja I apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja I hinnangul ei ole ta praeguse vaidluse menetlusosaline, kuna vaidluse sisuks on tehingute tegemiseks nõusoleku andmine. Kostja II on esitanud määruskaebuse, mis on lahendamata. Kui ringkonnakohus rahuldab kostja II määruskaebuse hageja nõusoleku saamiseks, kõrvaldab see aktsiate fondile üleandmise tehingu väidetava tühisuse. Sellisel juhul ei ole aktsiate fondile üleandmise näol tegemist abikaasa nõusolekuta tehtud tehinguga

§ 31lg 1 mõttes.

Sellisel juhul puudub fondil kohustus kanda aktsiad üle hagejale ja kostjale II. 2) Maakohus on meelevaldselt järeldanud, et fond on täielikult kostja II kontrolli all. Fond on eraldiseisev ja erapooletu juriidiline isik ning tema poolt vara haldamist ei saa käsitleda omavolina. Fond juhib ja haldab vara XY pere, sh hageja, huvides. Fondi põhikirja kohaselt on fondi varad ja kohustused eraldiseisvad asutaja kostja II, haldurite kogu, protektori ja kasusaajate (XY pere) varadest ja kohustustest. Vaidlust ei ole, et fond tegutseb Malta õiguse alusel. REÕS § 14 lg 1 kohaselt kohaldatakse juriidilisele 11 2-20-13586 isikule selle riigi õigust, mille kohaselt see on asutatud. Sellele viitas fond maakohtu menetluses

1. jaanuari
2. a istungil. Fond tegutseb ranges vastavuses põhikirjas nimetatud eesmärkidega, s.t kasusaajate e kogu XY perekonna huvides (põhikirja p-d 3.
3. ja 3.2.). Fondi haldab, juhib ja esindab haldurite kogu, mitte kostja II (põhikirja pd 7.
4. ja 8.1.). Haldurite kogu tegutseb kostjast II autonoomselt. Fondi põhikirja p 6.
5. kohaselt kasutatakse esialgset sissemaksed ning kõiki muid varasid fondi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks s.t vara hoidmiseks, juhtimiseks ja haldamiseks XY perekonna huvides. Seega on maakohus eksinud, leides, et fond teenib üksnes kostja II huve ning on tema ainuisikulise kontrolli all. 3) Fond omandas aktsiad Eesti Väärtpaberite Keskregistri (EVK) andmete põhjal. Fondile üleantud aktsiate omanikuna oli EVK-sse kantud kostja II, kes oli seega ÄS § 228 lg 2 kohane aktsionäriõiguste teostaja. Kuna fondi esindab ja tema tegevust juhib haldurite kogu, on vale maakohtu järeldus, et muude isikute teadmine tuleb fondile omistada. Fondi juhivad professionaalsed haldurid, mitte asutaja (kostja II). 4) Maakohus kohustas fondi andma nõusolekut, mille andmiseks fondil ei ole seadusest tulenevat õigust ega kohustust. Vaidlust ei ole, et enne fondile üleandmist oli vaidlusaluste aktsiate omanikuna EVK-sse kantud kostja II. Nimetatud asjaolu tuleb ringkonnakohtu otsuses tuvastada. Kui aktsiate fondile üleandmine osutukski tühiseks ja aktsiad kuuluksid alusetu rikastumise sätete alusel tagastamisele, peaks fond tagastama need kostjale II kui aktsiate üleandjale.

§ 28lg 4 ei ole fondi suhtes kohaldatav.

Fond ei saa võtta seisukohta hageja ja kostja II vaheliste varaliste suhete kohta ega anda selles küsimuses mingeid tahteavaldusi.

§ 28

lg 4 annab abikaasale õiguse nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist. Seega ei sõltu abikaasa ühisomanikuna registrisse kandmine fondi nõusolekust. Seega ei saanud maakohus kohustada fondi andma

§ 28lg-st 4 tulenevat nõusolekut. Maakohus leidis ekslikult, et fondi kohustamist selliseks tahteavalduseks võimaldab Ts

MS § 445 lg 1. Kohus saab viidatud sätte alusel reguleerida vaid selliseid küsimusi, milleks on materiaalõiguslik alus.

§ 28lg-st 4 tulenev alus ei loo hagejale nõuet fondi vastu.

Seega oleks hagi tulnud jätta rahuldamata osas, milles hageja taotles fondilt nõusolekuid ühisomandike EVK-sse kandmiseks. Maakohtu otsus tuleb igal juhul tühistada resolutsiooni p-i 2 alapunktide 3 ja 4 osas. Fondi suhtes hagi täielikult või osaliselt rahuldamata jätmine toob kaasa ka menetluskulude jaotuse muutmise. 5) Maakohus eksis hagejale hüvitatavate õigusabikulude suuruse kindlaksmääramisel. Seega isegi, kui ringkonnakohus ei rahulda apellatsioonkaebust tervikuna, tuleb muuta maakohtu otsuse resolutsiooni p-i

1. Maakohus eksis menetluskulude kindlaksmääramisel, kui leidis, et ainult kostja II esitas hageja menetluskuludele vastuväite. Fond esitas hageja menetluskuludele vastuväite
2. veebruari 2021 menetlusdokumendis. Maakohtu otsusest nähtuvalt ei ole maakohus fondi vastuväiteid arvestanud. Fond tõi oma vastuväidetes välja järgmist: hageja lepinguliste esindajate õigusabiteenuste osutamise ajakuluks on hageja taotluses märgitud 140 tundi. Tavapäraselt on sellise ajakuluga teenuste osutamine mõeldav aastaid kestva kohtuvaidluse puhul. Praegusel juhul kestis kohtuvaidlus alla poole aasta. Hageja lepinguliste esindajate töö on dubleeritud ja hageja ei ole mitme esindaja vajalikkust põhjendanud. Kuna hageja ei ole põhjendanud erinevaid tunnihindasid, tuleb lähtuda madalamast tunnihinnast (170 eur + käibemaks). Neid asjaolusid arvestades oleks maakohtu menetluses põhjendatud ja vajalik ajakulu 40-50 tundi ning esindajakulu 10 200 eurot koos käibemaksuga. Seega ei saa hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu olla suurem kui 14 300 eurot (riigilõiv 4100 eurot ja esindajakulu 10 200 12 2-20-13586 eurot). Seega kui ½ menetluskuludest jääksid kostja I kanda, ei oleks hageja menetluskulude hüvitamine põhjendatud suuremas ulatuses kui 7150 eurot.
3. Kostja II esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-de 1 ja 3 osas ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi ühise väärtpaberikonto avamiseks ja ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna hageja määramiseks tahteavalduse andmiseks kohustamise nõuetes läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Tühistada maakohtu
4. septembri
5. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-13586 kohaldatud hagi tagamine. Alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja ja kostja II apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. 11.
6. Kostja II apellatsioonkaebuse väited on järgmised: 1) Hageja nõue aktsiate tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja varaline olukord ei halvenenud vaidlusaluse tehingu toimel. VÕS § 1028 lg 2 p-i 3 kohaselt ei või üleandja saajalt saadut tagasi nõuda, kui tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Maakohus on jätnud viidatud sätte kohaldamata.

§-i 31 lg 1 eesmärgiks ei ole ebamõistlikult tsiviilkäibe piiramine, s.t abikaasade ühisvaraga tehingute tegemise piiramine.

§ 29

lg 1 eesmärgiks on kaitsta üht abikaasat teise abikaasa võimalike kuritarvituste vastu. Sama eesmärk on ka

§ 31lg-l 1, mis sätestab mõlema abikaasa nõusolekuta tehtud tehingu tühisuse aluse.

Seega, kui hagejat tehinguga ei kahjustatud, ei vasta tehingu alusel üleantu tagastamine seaduse eesmärgile. 2) Maakohtu seisukoht, et ühe abikaasa nõusolekuta tehtud tehingu alusel üleantu tuleb alati tagastada, on vastuolus tsiviilkäibe vajadustega ning õõnestab õiguskindlust. Kostja II hinnangul kaitseb ühe abikaasa nõusolekuta ja osaluseta tehtud tehingu tühisus tehingus mitteosalenud abikaasat võimalikust tehinguga seotud vastutusest (nt vastutus ostja ees eseme müümisel) ning võib vastavate eelduste täidetusel omada tähendust ka abikaasade omavahelistes varalistes suhetes (nt

§ 34lg 3).

Majanduslikult mõistlike tehingute puhul, kus teise abikaasa kahjustamise element puudub, ei oleks tsiviilkäibe vajadustega kooskõlas tunnustada lahendust, kus kõik ühe abikaasa osaluseta tehtud (formaalselt tühiste) tehingute alusel üleantu tuleb pooltel tagastada. Maakohtu seisukoha kehtima jäämine tähendaks, et õiguskorras esineb pidevalt ja massiliselt olukordi, kus abielus oleva tehingupoole poolt teise abikaasa osaluseta tehtud tehingud võivad osutuda tühiseks ning tuleks taastada tehingutele eelnev olukord. Just viimane tagajärg õõnestaks tsiviilkäivet ja õiguskindlust, mistõttu tuleks seda õiguskorras vältida. 3) Varahaldusstruktuuri ümberkorraldamine oli hageja parimates huvides, mistõttu ei ole tehingu alusel üleantu tagastamine perekonnaseaduse eesmärgiga kooskõlas. Tehingute eesmärg oli perekonna kontrolli all oleva vara juhtimismudeli ümberkorraldamine. Sellisest majanduslikust sisust lähtudes tulebki tehingut hinnata. Abikaasade kontrolli all olevaid erinevaid varaklasse tuleb aktiivselt juhtida ning see nõuab eriteadmisi. Hageja varaline seisund ei ole halvenenud, lõpliku kasusaaja tasandil hageja kontrollib jätkuvalt abikaasade vara nagu seni ning talle on ka edaspidi kuni elu lõpuni tagatud püsiv ja jätkusuutlik sissetulek ja kõrge elustandard. Hageja ei ole tõendanud, et tehingu alusel üleantu tagastamine parandaks tema varalist positsiooni. 4) Hagi tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata. Abikaasa ei saa nõuda teiselt abikaasalt tahteavaldust ühise väärtpaberikonto avamiseks. Kostja II taotles maakohtus, et viidatud 13 2-20-13586 nõude menetlemisest keeldutaks. Otsuses ei ole nõude rahuldamise õiguslikke aluseid põhjendatud. Maakohtu otsuses viidatud

§ 28lg 4 ei võimalda nõuda nõusolekut ühise väärtpaberikonto avamiseks.

5) Samuti ei saa üks abikaasa nõuda teiselt tahteavaldust, et abikaasa kantaks ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna EVK-sse. Kohtuotsuses viidatud

§ 28

lg 4 ei võimalda sellist tahteavaldust nõuda ning selline nõue satub vastuollu ühisvara olemusega. Aktsiate ühisvarasse tagastamiseks esitatud hagi rahuldamisel ei saa tulla kõne alla hagejale aktsiate ainukäsutusõiguse andmine. Otsuse resolutsioon ei vasta maakohtu otsuse põhjendustes (p 19) selgitatule, et kohtulahendi täitmise tulemusena peavad kostjale II kui ühisomanikule olema tagatud täpselt samad õigused nagu hagejale. Resolutsiooni täitmine ei tagaks praegusel juhul kostjale II ja hagejale samaväärseid õigusi. Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostja II taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks on esitatud hilinenult. Apellatsioonkaebuses viitab kostja II, et maakohus leidis, et hageja kostja II suhtes esitatud tahteavalduste asendamise nõuetes on põhjendamatud, kuid on need siiski otsusega rahuldanud. Maakohus võttis vastavad hageja nõuded siiski menetlusse ning maakohtu menetluses kostja II selles osas vastuväiteid maakohtu tegevusele ei esitanud, mistõttu ei saa ta nüüd enam nendele tugineda.
3. novembril 2021 esitas hageja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. Hagejale on teatavaks saanud asjaolu, et kostja II on
4. oktoobril 2021 asutanud enda nimele äriühingu Lalallaallaa OÜ (reg. kood 16339798, vt lisa 1). Samuti on hagejale saanud teatavaks, et kostja II on Lalallaallaa OÜ juhatuse liikmena sõlminud
5. oktoobril 2021 AS-iga AMALFI (mille aktsiate kostja II poolt kostjale I ülekandmist on hageja hagis vaidlustanud) laenulepingu (vt lisa 2), mille kohaselt laenab AS AMALFI Lalallaallaa OÜ-le 5 miljonit eurot, tähtajaga
6. oktoober 2031.a. AS AMALFI poolt on laenulepingu allkirjastajaks märgitud volituse alusel tegevjuht W. Arvestades asjaolu, et AS AMALFI ainus juhatuse liige on kostja II, siis on ilmne, et kostja II on volitanud AS AMALFI tegevjuhti W sõlmima eelmainitud laenulepingu kostja II äriühinguga. Kostja II ei ole informeerinud hagejat ei Lalallaallaa OÜ asutamisest ega mitte ka AS-iga AMALFI (mille aktsiad kuuluvad vaieldamatult hageja ja kostja II ühisvarasse) 5 miljoni euro suuruse laenulepingu sõlmimisest, rääkimata hageja nõusoleku küsimisest. Nimetatud asjaolud näitavad, et hoolimata Otsusest jätkub kostja II poolne süstemaatiline hageja ja tema õiguste eiramine ja ühisvarasse kuuluva varaga omavoliliste tehingute tegemine. Kostja II tegutseb ühisvaraga jätkuvalt nii nagu üksnes tema ise heaks arvab (kasutades ära asjaolu, et tema on hetkel ainus juhatuse liige AS-is AMALFI) ning hagejat kui võrdset ühisomanikku ei ole isegi mitte informeeritud selliste tehingute tegemisest. Esitatud tõendid kinnitavad, et kostja II on see, kes omavoliliselt ja hagejast täiesti mööda minnes jätkab abielulise ühisvara käsutamist nii nagu üksnes kostja II ise heaks arvab. Esitatud tõendid on asjakohased, kuna need kinnitavad, et maakohus rahuldas hagi õigesti ja õigel viisil, kohustades kostjat II andma tahteavalduse tema ning hageja nimel uue väärtpaberikonto avamiseks, millel olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud ühisomanikuna kantakse EVK-sse hageja. Muul juhul jätkuks hageja õiguste kuritarvitamine kostja II poolt. 14 2-20-13586 Kostja II määruskaebus
7. Kostja II esitas Harju Maakohtu
8. märtsi
9. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 osas tühistada ning teha uue määruse, millega kostja II avaldus rahuldada või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebemenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt oli kostja II eesmärk vaidlusaluste tehingute tegemisel kaitsta enda, hageja ja kogu perekonna huve eesmärgiga tagada perekonna heaolu aluseks oleva varakogumi säilimine ja jätkusuutlik tulu ka tulevikus. Maakohus sisustas kostja II nõude põhjendamatult kitsalt, jättes arvestamata perekonnaseaduse eesmärgi.

§ 29

lg-s 3 sätestatud nõude rahuldamise eelduseks on nõusoleku andmata jätmisega kaasneva tajutava majandusliku riski olemasolu. Sätte kaitsealasse peaks seega mahtuma ka nt majandustegevus ereorganiseerimine. Tehinguga maandatav risk (vara valitsemise katkemine) õigustab tehinguks nõusoleku küsimist kohtu kaudu. Kostja II ei nõustu maakohtuga, et ta ei ole kahju tekkimise ohtu tõendanud. Kostja II viitas oma terviseseisundi kriitilisusele. Maakohus ei arvestanud kostja II esiletoodut, et äriühingutega seotud varakogum on tekkinud ja kasvanud kostja II pideva aktiivse panustamise tulemusena ning hageja ei ole selles osalenud ega sisuliselt sekkunud. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et kostja II terviseseisundi halvenemine ei kujuta endast mingit ohtu abikaasade varale. Vara juhtimismudeli ümberkorraldamise eesmärk oli tagada nende aktiivne haldamine. Passiivse aktsionäri staatuses ei ole võimalik kõnealust varakogumit säilitada. Kui kostja II oleks olnud passiivne aktsionär, ei oleks abikaasadel täna sellist vara. Hageja ei ole esitanud menetluse vältel ühtegi plaani varahalduse edasise korralduse kohta, mis on tõsine risk vara säilimisele tulevikus. Kostja II ei nõustu maakohtuga, et ta ei ole hagejaga varade haldamise küsimusi arutanud. Kostja II on menetluses korduvalt viidanud, et on üritanud koos hagejaga leida lahendusi varade juhtimismudeli reorganiseerimisele. Kostja II tegi vaidlusaluse tehingu väga põhjaliku eel- ja uurimistöö järel. Seega on maakohtu etteheited kostja II suunal põhjendamatud. Hagejaga ei ole olnud võimalik konstruktiivselt varade juhtimist arutada. Hageja selline tegevus rikub abikaasade vastastikuseid kohustusi teineteise suhtes ning seetõttu on ühisvara korrapärane majandamine takistatud. Hageja ei ole nõusoleku andmisest keeldumisele ühtegi sisulist vastuväidet esitanud. Kostja II on tõendanud, et fond tegutseb abikaasade ja nende laste huvides. Hageja ei ole menetluses väitnud ega põhjendanud, et vara fondi kaudu valitsemine on majanduslikult ebamõistlik või kahjulik. Maakohtu hinnang hageja huvide kahjustamisele on ebaõige. Maakohus on avalduse rahuldamata jätmist põhjendanud vastuväidetega, mida hageja ise ei ole menetluses esile toonud. Registrikannetest ja muudest dokumentidest hoolimata kuuluvad

§ 25

alusel kõik varaühisuse kestel omandatud varalised õigused abikaasade ühisvarasse, seega kuuluvad ka fondi asutamisdokumentidest tulenevad avaldaja õigused hagejale ja kostjale II ühiselt. Seega on puudutatud isikul jätkuvalt täielik kontroll aktsiaseltside juhtorganite üle ning ka fondist laekuv dividend on abikaasade ühisvara.

1. Maakohus võttis kostja II määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele hageja seisukohta.
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata ning menetluskulud kostja II jätta. 15 2-20-13586 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat II tegema tahteavaldus X ja Y ühise väärtpaberikonto avamiseks X nimel ja tegema ühise väärtpaberikontoga seotud toiminguid (otsuse p 3). Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja maakohtu menetluskulud suuremas ulatuses kui 10% kostja I kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jääb kohtuotsus muutmata, kuid kohtuotsuse resolutsiooni tuleb täpsustada selliselt, et aktsiate tagasi kandmiseks vajalikud tahteavaldused on seotud Y väärtpaberikontoga. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda.
4. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - Hageja ja kostja II abiellusid 06.03.
5. Nende varasuhetele kohaldatakse perekonnaseaduse (

) varaühisuse sätteid (

§ 211lg 1).

- Kostja II väärtpaberikontol olid äriühingute AS-i ALTAMIRA ja AS-i AMALFI aktsiad. Aktsiad olid hageja ja kostja II ühisvara ning hagi esitamise seisuga oli vaidlusaluste aktsiate väärtus vähemalt 63 074 944 eurot. -

1. jaanuaril 2020 asutas kostja II Malta Vabariigis ühingu (Fondi) nimega CASTRA HIBERNA FOUNDATION.
2. augustil 2020 sõlmis kostja II fondiga lepingu, millega kohustus andma fondile üle 14 400 AS-i ALTAMIRA aktsiat ja 3424 AS-i AMALFI aktsiat.
3. augustil 2020 kandis kostja II aktsiad oma väärtpaberikontolt üle fondi väärtpaberikontole. Aktsiad anti fondile üle tasuta ja kõik tehingukulud kandis kostja II.
4. Maakohus jättis rahuldamata kostja II taotluse abikaasa (hageja) nõusoleku saamiseks ühisvaraks olevate aktsiatega tehtud tehingutele. Kostja II ei ole määruskaebuses esile toonud sisuliselt uusi väiteid, vaid on jäänud maakohtu menetluses esitatud seisukohtade juurde. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega avalduse rahuldamata jätmise kohta ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata. 19.
5. Kostja II väitis määruskaebuses, et hageja kohustus tehinguks nõusolek anda tuleneb ka hea usu põhimõttest

§ 28lg 3 ja § 15 lg 1 koostoimes üldise hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 ja Ts

ÜS § 138 lg 2 järgi. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus määruse põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8), kui ei analüüsinud täpsemalt avalduse rahuldamata jätmist selle õigusliku kvalifikatsiooni alusel. TsMS § 442 lg 8 teise lause kohaselt peab maakohus üksnes põhjendama mittenõustumist avaldaja faktiväidetega, kuid see ei kehti avaldaja õiguslike väidete kohta. Kolleegium märgib, et ka sisuliselt ei olnud maakohtul alust avaldaja nõuet hinnata VÕS § 6 lg 2 ja TsÜS § 138 lg 2 järgi. Tahteavalduse tegemise kohustus võib tuleneda üldisest hea usu põhimõttest olukorras, kus asjassepuutuvate eluliste asjaolude jaoks puudub seaduse regulatsioon. Ühisvaraga tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku saamist 16 2-20-13586 reguleerib

§ 29

lg 3 ja seetõttu ei ole alust hinnata sama nõuet samadel asjaoludel täiendavalt üldise hea usu põhimõtte regulatsiooni järgi.

1. Maakohus tuvastas, et kostjal II ei olnud käsutusõigust vaidlusaluste aktsiate võõrandamiseks kostjale I ning et hagejal on õigus nõuda alusetult võõrandatud aktsiate tagastamist kostjalt I. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu järeldustega. Maakohus on läbiviinud nõuetekohase eelmenetluse ja arutanud pooltega piisavas mahus nii tõendamiskoormust kui õiguse kohaldamisega seonduvat. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lõike 6 järgi ei korrata.
2. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldustega osas, milles maakohus kohustas kostjat II tegema tahteavaldus hageja ja kostja II ühise väärtpaberikonto avamiseks hageja nimel ja tegema ühise väärtpaberikontoga seotud toiminguid (otsuse p 3). 21.
3. Kolleegium ei jaga maakohtu seisukohta, et

§ 28

lg-st 4 tuleb abikaasa õigus nõuda, et teise abikaasa väärtpaberikontol olevad aktsiad tuleb kanda ühisele väärtpaberikontole ning selleks tuleb kohustada abikaasat tegema ühise väärtpaberikonto avamiseks vajalikud toimingud.

§ 28

lg 4 sätestab, et abikaasa võib nõuda teiselt abikaasalt registrisse kantava ühisvara hulka kuuluva eseme kohta tehtud kande parandamiseks vajalike tehingute tegemist.

§ 28

lg 4 on võrreldav näiteks kinnistusraamatu kande parandamise regulatsiooniga asjaõigusseaduse §-s 65 lg-s 1 (Riigikohtu

1. novembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12713). Kolleegiumi arvates eeldab

§ 28

lg 4, et abikaasade ühisvarasse kuuluva eseme osas tehtud kanne on ekslik, eelkõige seetõttu, et kajastab omanikuna vaid ühte abikaasat.

§ 28lg 4 ei anna alust nõuda laialdasemaid muudatusi ühisvara koosseisus.

21.

1. Ühise väärtpaberikonto mõiste sätestab EVKS § 5 lg
2. Nimetatud sätte järgi võib avada ühise väärtpaberikonto, mis avatakse ühiste omajate poolt nimetatud ühe ühise omaja nimel. Sel juhul kuulub isikutele ühiselt igakordne väärtpaberikonto jääk. 21.
3. Äriseadustiku (ÄS) § 286 reguleerib olukorda, kus ühe isiku väärtpaberikontol olev aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt. Selle paragrahvi lõike 3 järgi on aktsia ühisel omanikul on õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse. EVKS lg 4 p 8 sätestab, et väärtpaberi mitmele isikule kuulumise korral kantakse registrisse lisaks väärtpaberikonto omaja andmetele ka teiste väärtpaberi ühiste omajate nimed ja andmed ning teave selle kohta, kes ühistest omajatest on õigustatud käsutama ühisesse omandisse kuuluvaid väärtpabereid. Abielu kestel abikaasade poolt omandatud aktsiad on vastavalt

§ 14

lg 1 abikaasade ühisvara, seega kuuluvad abikaasadele ühiselt ÄS § 286 lg 1 mõttes (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-99-04, p 24). 21.
3. Ühine väärtpaberikonto EVKS § 5 lg 3 mõttes ei ole võrdsustatav olukorraga, kus ühe isiku väärtpaberikontol olev aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt ÄS § 286 mõttes. Abikaasa, kes ei ole väärtpaberite omajana registrisse kantud, saab

§ 28

lg 4 alusel nõuda üksnes enda kohta kande tegemist teise abikaasa väärtpaberikontol olevate kindlaksmääratud väärtpaberite osas, kuid ta ei saa nõuda ühise väärtpaberikonto avamist ja aktsiate kandmist ühisele väärtpaberikontole. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus kohustas kostjat II tegema tahteavaldus hageja ja kostja II ühise väärtpaberikonto avamiseks hageja nimel ja tegema ühise väärtpaberikontoga seotud toiminguid (otsuse p 3). Kuigi hageja on palunud ning maakohus on kohustanud kostjaid I ja II tegema tahteavaldused aktsiate kandmiseks ühisele väärtpaberikontole, saab ringkonnakohus määrata, et aktsiad tuleb kanda kostja II väärtpaberikontole. Hageja ja maakohtu käsituse kohaselt see, kas tagastatavad aktsiad kantakse esmalt selle abikaasa kontole, kes need fondile üle kandis ning alles seejärel abikaasade ühisele väärtpaberikontole, või tehakse vastava lõpptulemuse saavutamiseks vajalikud väärtpaberiülekanded otse fondi väärtpaberikontolt abikaasade ühisele 17 2-20-13586 väärtpaberikontole, on otsuse täitmise korra küsimus. Seega on ka hageja ise oma hagi eset mõistnud viisil, et selles sisaldub vaikivalt taotlus kanda aktsiad kostja II väärtpaberikontole.

1. Maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja maakohtu menetluskulud suuremas ulatuses kui 10 % kostja I kanda. Maakohus määras 50% hagiavalduse menetlemisega seotud hageja menetluskuludest fondi kanda, kuid ei selgitanud, kust tuleb selline nõuete osakaal. Kolleegiumi arvates oleks maakohus pidanud arvesse võtma, et nõue kostja I vastu moodustas mahuliselt üksnes väikse osa hagist. Vaidluse põhiküsimus oli, kas kostjal II oli õigus võõrandada ühisvara ilma hageja nõusolekuta ja see osa ei puuduta kostjat I, kes oli üksnes väärtpaberite omandaja. Kostja I vastuväited hagile olid pigem tehnilist laadi ning need olid ka osaliselt edukad. Seetõttu ei ole põhjust jätta hageja maakohtu menetluskulusid kostja I kanda suuremas ulatuses kui 10 %.
2. Maakohus tuvastas, et hagi menetlemisega seotud hageja menetluskulud on tasutud riigilõivud kogusummas 4100 eurot ja õigusabikulud 28 894 eurot, kokku 32 994 eurot. Kuigi maakohus märkis ekslikult, et kostja I ei ole vastuväidet õigusabikulude suurusele esitanud, hindas kohus kostja I vastuväidet ja märkis, et kostja ei ole selgitanud, millisteks konkreetseteks toiminguteks kulutatud aeg on tema arvates põhjendamatu. Kostja II vastuväide (dtl 502) oli samasisuline. Kolleegium leiab, et maakohtu lõppjäreldus on õige ning kohtu diskretsiooni piirides. Vastuseks kostja I väitele, et õigusabikulu üldine maht on tavatult suur, märgib kohus, et vaidlus on oma sisu poolest harvaesinev ning tõstatab õiguslikult uudseid küsimusi, mis võib õigustada õigusabikulu suhteliselt suurt mahtu. Kostja I ei ole selgitanud, millisteks konkreetseteks toiminguteks kulutatud aeg on tema arvates põhjendamatu. Menetluskulude jaotus
3. Apellatsioonimenetluse kulu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 järgi poolte enda kanda. Määruskaebuse menetlemise kulu jääb TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt Tühistatud osaliselt Riigikohtu 22.06.2022 otsusega RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13586 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu
7. märtsi
8. a otsuse osas, milles maakohus kohustas Y tegema tahteavaldus, et avada enda ja X ühine väärtpaberikonto X nimel ning kanda X registrisse ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna. Jätta tühistatud osas jõusse maakohtu otsus.
9. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
10. detsembri
11. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13586 osas, milles ringkonnakohus jättis menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. Teha tühistatud osas uus otsus, millega 18 2-20-13586 jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, välja arvatud 10% X menetluskuludest, mis jäävad CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kanda.
12. Jätta muus osas Tallinna Ringkonnakohtu
13. detsembri
14. a otsus muutmata.
15. Jätta Y kassatsioonkaebus rahuldamata.
16. Jätta CASTRA rahuldamata. HIBERNA FOUNDATIONI kassatsioonkaebus
17. Rahuldada X vastukassatsioonkaebus.
18. Tagastada Y kassatsioonkaebuselt enam tasutud kautsjon 50 eurot, ülejäänud osas arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
19. Arvata CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
20. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 9.
21. Rahuldada X hagi. 9.
22. Kohustada CASTRA HIBERNA FOUNDATIONIT: 9.2.
23. kandma AS AMALFI väärtpaberikontole; 3424 aktsiat 9.2.
24. kandma AS ALTAMIRA väärtpaberikontole; 14 400 aktsiat X X ja Y ühisele ja Y ühisele 9.2.
25. tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus kustutada CASTRA HIBERNA FOUNDATION Eesti väärtpaberite registrist AS AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) omajana ning kanda X ja Y Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühiste omajatena; 9.2.
26. tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus kustutada CASTRA HIBERNA FOUNDATION Eesti väärtpaberite registrist AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) omajana ning kanda X ja Y Eesti väärpaberite registrisse nimetatud aktsiate ühiste omajatena. 9.
27. Kohustada Y: 19 2-20-13586 9.3.
28. tegema tahteavaldus, et avada X ja Y ühine väärtpaberikonto X nimel; 9.3.
29. tegema tahteavaldus, et kanda X Eesti väärtpaberite registrisse ühisel väärtpaberikontol olevaid väärtpabereid käsutama õigustatud isikuna; 9.3.
30. tegema Eesti väärtpaberite registri pidajale tahteavaldus, et kanda X Eesti väärtpaberite registrisse AS AMALFI 3424 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069287) ühise omajana; 9.3.
31. tegema tahteavaldus Eesti väärtpaberite registri pidajale, et kanda X Eesti väärtpaberite registrisse AS ALTAMIRA 14 400 aktsia (EVK ISIN kood EE3100069279) ühise omajana. 9.
32. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda, välja arvatud 10% X menetluskuludest, mis jäävad CASTRA HIBERNA FOUNDATIONI kanda. 9.
33. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILT X kasuks välja menetluskuludena maakohtus 3299 eurot 40 senti. 9.
34. Mõista CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILT X kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. 9.
35. Jätta Harju Maakohtu
36. septembri
37. a määruse alusel hagi tagamise abinõuna CASTRA HIBERNA FOUNDATIONILE seatud keeld endale kuuluvaid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid võõrandada ja piiratud asjaõigusega (sh pandiga) koormata jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. Hagi tagamise abinõu ei takista käesoleva kohtuotsuse täitmist. CASTRA HIBERNA FOUNDATION võib endale kuuluvaid AS AMALFI ja AS ALTAMIRA aktsiaid käsutada käesoleva kohtuotsuse täitmiseks. 20