← Eesti

3-20-2362/54

Obsah (4)§ 122§ 115§ 103§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2021, Tallinn Haldusasja

§ 122lg 1).

Kolmandad isikud märkisid pakkumuse lisas 3, et ei plaani kasutada riigihanke lepingu täitmisel alltöövõtjaid. Ühtegi alltöövõtjat välja ei toodud. Seega on kolmandate isikute pakkumus alltöövõtu osas vastuoluline. Vastustaja ei ole sellele tähelepanu pööranud; 12) täiendava tehnika osas ei ole esitatud parameetreid, mis võimaldaks tööjõudlust ja tööajakulu hinnata ning seetõttu otsustada, kas ja kui palju on neist abi libedusetõrje teostamisel nõutud aja jooksul. Ilmselgelt piisavaks nende kahe masina kaasamist pidada ei saa. Seega puudub alus väita, et kolmandate isikute pakkumus oli pakutud masinate osas mittevastav; 13) vastustaja ei ole hankemenetluses kolmandate isikute tööjõukulusid talviste tänavahooldustööde osas kahtluse alla seadnud ega selle kohta selgitusi küsinud. Kolmandad isikud esitasid alles vaidlustusmenetluses tööajagraafiku talviste hooldustööde kohta, mille kohaselt on tänavate lume- ja libedusetõrjeks planeeritud 3 marsruuti ja igale marsruudile korraga 1 tööline, töötajate vahetusi arvestades on igale marsruudile arvestatud 3 töötajat (1 töötaja igal marsruudil on renditööline). Kui arvestada kolmandate isikute tabelis B toodud arvutusi, mille kohaselt tuleb kogu hooldamisele kuuluvate tänavate ja parklate libedusetõrjeks kasutada korraga 5 masinat, et libedusetõrje saaks tehtud 8 h jooksul, eeldab see vähemalt 5 töötaja üheaegset rakendamist (arvestamata täiendavalt puistematerjali transportivate masinate juhtidega). Samuti lisandub 2 töötajat juhul, kui kasutusele võetakse 2 täiendavat masinat. 10

(24)3-20-2362 Renditöötajate kasutamist kolmandate isikute teenuse osutamise kava välja ei too. Kavas viidatakse alltöövõtja tehnika kaasamisele, kuid eraldi renditöötajate kaasamist välja ei tooda. Seega on tegemist tagantjärele otsitud väitega. Mehhanismijuhte ei ole võimalik vabast vahetusest kasutusele võtta, sest eelmine töötaja on juba olnud 12-tunnises vahetuses tööl. Töötaja ei pea olema valmis 20- või 24-tunnises vahetuses töötama. Isegi kui eeldada, et kolmandad isikud kasutavad igal marsruudil 1 renditöötajat (kokku 3), ei piisa sellest kõigi vajaminevate masinatega töötamiseks; 14) karestamist kasutades ei ole võimalik libedusetõrjet 1 masina ja 1 töötajaga ära teha. Masina töökiirus ja töölaius on väiksem, mistõttu kuluks tänavate karestamiseks u 30 tundi. 295 513 m2 karestamiseks 8 h jooksul läheks vaja vähemalt 4 masinat ja jäärulli ning 4 töötajat; 15) kõnniteede libedusetõrjet tuleb teha 8 h jooksul. Kui lähtuda tabelis B toodud arvutustest, kulub ühe masinaga kõnniteede (pindalaga 33 543 m2) hooldamiseks koos puistematerjali laadimise ajaga kokku 6 h. Seejuures ei ole arvestatud baasi ja hoolduspiirkonna vahel sõitmise ajaga. Edasi-tagasi sõidule kuluvat aega arvestades võib pidada usutavaks, et ühe masinaga on napilt võimalik 8 h jooksul kõnniteedel libedustõrjet teostada. Seega eeldab kõnniteedel libedusetõrje teostamine vähemalt 1 masinat ja 1 töölist. Tegemist on täiendava tööjõu- ja masinakuluga tänavatel libedusetõrjet teostavatele masinatele ja töölistele; 16) kolmandate isikute teenuse osutamise kava ei kinnita kohtumenetluses esitatud väidet, et hooldusmasinate juhtimisel on kavandatud vajadusel kasutada ka kvaliteedijuhti või töödejuhatajat. Nad peaksid omama tänavate hoolduses kasutatavate masinate juhtimiseks vajalikke oskusi ja lube. Kui kvaliteedi eest vastutav isik hakkaks ise hooldustöid teostama, jääksid temale pandud ülesanded täitmata. Sõidukijuht ei või sõiduki juhtimise ajal kasutada tähelepanu kõrvalejuhtivaid seadmeid. Ta peaks ka enda tööd kontrollima; 17) kulude kalkulatsiooni kohaselt on talvise hoolduse ehk sõidu- ja kõnniteede, parklate ja ülekäiguradade hoolduse hinna arvutamise aluseks tööaeg 386,48 h kuus. Kuna kolmandad isikud on näinud teenuse osutamise kavas ette, et tänavate ja kõnniteede lume- ja libedusetõrjeks rakendatakse valmidust 24/7 ja normtundideks kuus on 176 h töötaja kohta, siis tähendab 386,48 töötunniga arvestamine, et kolmandad isikud on planeerinud kasutada 2,2 töötajat. Kui lähtuda eeldusest, et tänavahoolduse töötajaid võib vajadusel kasutada ka haljastuse tööde tegemisel ja inventari hoolduses, siis nende tööde tegemiseks arvestatud tööajaga oleks tööaja kuluks kokku 655,36 h, mis tähendab 3,72 töötaja kasutamist. Ilmselgelt ei piisa 4 töötajast 5 tänavate hooldusmasina ja 1 kõnniteede hooldusmasina üheaegseks kasutamiseks (arvestamata kolmandate isikute väidetud sõelmete transpordimasinate juhtidega). Lisaks plaanivad kolmandad isikud kasutada vahetustega töötajaid, mis tähendab, et töötajate arv peab olema veelgi suurem. Kuigi Eesti talveolud on heitlikud, peab pakkujal valmisolek olema; 18) kaebaja taotluse kaasata ekspert, kes hindaks, kas kolmandate isikute pakkumuses toodud tehnikaga on võimalik hooldustöid ettenähtud aja jooksul teostada, tuleb jätta rahuldamata. Kohus sai kolmandate isikute esitatud andmete alusel ise vajaminevad arvutused teha; 19) kuna igal talvekuul ei ole vaja libedusetõrjet teha, siis ei saa kolmanda isiku kulu sõelmetele pidada ilmselgelt ebapiisavaks; 20) prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hind 21 eurot/m3 ei kata Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i hinnakirjas segaolmejäätmete vastuvõtu hinda 70,50 eurot/t. Materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks spetsiaalselt selle teenuse hinda põhjalikumalt kontrollinud. Kolmandate isikute kalkulatsioon ei kinnita vaidlustusmenetluses esitatud väidet, et ladestustasuks on arvestatud 12,69 eurot/m3; 21) kolmandad isikud viivad prügi sorteerimise läbi ise ja viivad saadused jäätmekäitlejatele. Selleks pole kaebajale jäätmeluba vaja; 22) kolmandad isikud pole prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise tööde omahinnas ilmseid vigu teinud. Seda kulu kaetakse ka haljastuse hoolduse kulude arvelt; 11
(24)3-20-2362 23) ärakoristamisele kuuluv puistematerjal tulnuks arvata talviste hooldustööde jäätmekoguste ja -kulude hulka. Vastustaja ei ole selle kulu puudumist tähele pannud. Tegemist on märkimisväärse kogusega jäätmetega, millega kaasnevad äravedamise ja jäätmekäitluskulud. Kui arvestada kolmandate isikute kalkulatsioonis viidatud talvise hoolduse käigus kuluva materjali kogusega 100 t kuus ja jäätmekäitluskulu 70,50 eurot/t, siis on ühe kuu arvestuslikuks kuluks 7050 eurot. Tegemist on liiga suure summaga, et sellega arvestamata jätmist võiks tähelepanuta jätta; 24) eeltoodud valekalkulatsioonid võisid põhjendada, miks oli kolmandate isikute pakkumus teistest pakkumustest tänavate hooldustööde maksumuse osas tunduvamalt madalama hinnaga. Asjakohane ei ole kasumist loobumise või selle vähendamise väide, sest maksumus pidi sisaldama kõiki teenuse osutamise kulusid. Kolmandad isikud ei ole viidanud talviste hooldustööde kulude osas hankesisesele ristsubsideerimisele ja see ei ole kohtu jaoks ka ilmselgelt arusaadav. Vastustaja kinnitas vaidlustusmenetluses, et tal ei olnud pärast kolmandate isikute teenuse osutamise kavaga tutvumist kahtlust, et see vastab RHAD-is nõutule. Teenuse osutamise kava sisaldas nii masinate kui töötajate planeerimisel olulisi vigu, mis pidanuks vastustajale kui valdkonna asjatundjale arusaadavad olema. Vastustaja on jätnud need tähelepanuta. Vastustaja ei ole hinnanud, kas kolmandate isikute poolt talviste hooldustööde kulude kalkulatsioonis välja toodud kulurida „muud kulud ja kasum“ on piisav, et katta nii ettevõtja kasumiootus, kulude tabelis välja toomata kulud (nt töötasud kvaliteedijuhile, töödejuhatajale) kui ka väidetava alltöövõtja ja renditööjõu kulud. Talviste hooldustööde näol ei ole tegemist ebaolulise ühikuhinnaga, mida saaks kerge vaevaga teiste ühikuhindade arvelt katta. Kolmandate isikute pakutud teised ühikuhinnad olid madalad, mis tähendab, et puudus reserv, mille arvelt neid kulusid katta. Vead on olulised põhjusel, et nendest oleneb, kas lepingut on üldse võimalik nõuetekohaselt täita, st esineb lepingu mittetäitmise risk. Kuigi hinda on põhjendatud sellega, et see on 33% suurem kehtivas lepingus toodud hinnast, ei piisa sellest, kui vastustaja algatas pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 12. Vastustaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist ning kaebuse rahuldamata jätmist. Apellant esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) halduskohtu otsus on õige osas, milles kohus järeldas, et hankes ei olnud ristsubsideerimise keeldu ning pakkumus vastas tingimustele; 2) halduskohus pole otsuse p-des 29–39 teinud selget vahet selles, kas tegemist on pakkumuse vastavuse või põhjendamatult madala maksumuse küsimusega. Pakkumuse vastavus ei seondu põhjendamatult madala maksumusega. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamine on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu; 3) halduskohus tegi otsuse p-s 39 etteheite kolmanda isiku tehnikaühikute, teenuse osutamise kava ja pakkumuse maksumuse vastavuse kohta. Nendel alustel ei saanud pakkumust tagasi lükata. Kohtuotsuses pole esitatud viiteid selle kohta, millisele RHAD tingimusele pakkumus ei vastanud; 4) otsusest pole võimalik aru saada, millisele vastavustingimusele pakkumus libedustõrje osas ei vastanud. Kohus on ise loonud RHAD tingimused ja asunud neid sisustama. Teenuse osutamise kava kohaselt teostatakse libedustõrjet vähemalt ühe masinaga, millest ei järeldu, et seda tehaksegi ainult ühe masinaga. Kolmas isik on tõendanud seda, milliseid masinaid libedusetõrjeks kasutatakse, milline on nende jõudlus ja kuidas puistematerjali laaditakse. RHAD ei sisalda tingimust, et puistematerjali ümberlaadimine peaks toimuma tugibaasis, samuti ei sisaldanud see nõuet selle kohta, et ümberlaadimise koht oleks tulnud ära näidata. Kohtu seisukoht, et parklates pole võimalik ümberlaadimist teha, ei põhine õigusel. 12
(24)3-20-2362 Puistematerjali laotavate masinate tööaeg ja tööjõudlus ei sõltu sellest, kas samal ajal võtab ümberlaadimiseks kasutatav masin tugibaasis täiendavat puistematerjali. RHAD p 5.7 ei sisalda kasutatavale tehnikale muid nõudeid kui need, mis on lisas 4. Vastavustingimusi ei saa hiljem täiendada; 5) kohtu järeldus tehnikaühikute vastavuse kohta pole õige. Pakkujal olid minimaalselt RHAD lisas 4 loetletud masinad. Teenuse osutamise kava nõuti põhjusel, et pakkuja mõtleks oma protsessi läbi. Kolmandate isikute teenuse osutamise kava sisaldas kõiki vastavustingimustega nõutud andmeid. Vastavusnõudena seati tehnikaühiku miinimummaht, mille olemasolul on võimalik teepinda karestada ja/või sellelt libedust tõrjuda. Masinatega, millega lükatakse lund, saab ka libedust tõrjuda. Lumetõrjejõudlus on 20 000 m2/h. Libedustõrjejõudlus puistematerjaliga on 45 000 m2/h. Tunnis kulub sõelmeid 4,5 t. Pakkujal on võimalik valida tehnoloogia, millega tagatakse nõutav hõõrdetegur sõiduteel. Halduskohus lähtus aga üksnes karestamisest; 6) halduskohus käsitles tööjõu küsimust valesti. RHAD ei sea tingimusi töötajate arvule ega juhist pakkumuse maksumuse hinnale. Hooldustöid on võimalik nõuetekohaselt teostada, kui kasutatakse summeeritud tööaega, valveaega ja tööjõurenti. Ühe mehhanismi töö on võimalik tagada kolme töötajaga. Tööajagraafikust nähtub, et töid teostatakse neli korda suurema töötajate hulgaga. RHAD ei seadnud nõuet, et teenuse osutamise kavas oleks tulnud täpsustada töötaja töötamist kas täistööajaga või kasutatakse renditööjõudu. Samuti ei tulnud tingimust näidata piirkonnajuhi või kvaliteedijuhi kasutamist. Kohus hakkas hindama seatud tingimuste täitmise võimalikkust, millega ületas oma volitusi. Kolmanda isiku pakkumus vastas RHADle. Hankijal on õigus otsustada, kas ta usaldab pakkuja esitatud informatsiooni toote kohta või küsib täiendavaid tõendeid; 7) pakkumust ei saa edukaks tunnistada, kui hind on põhjendamatult madal (

§ 115

). Vastustaja kontrollis kolmandate isikute pakkumuse maksumust ja järeldas, et see pole põhjendamatult madal. Pakkumuse maksumus pole põhjendamatult madal seetõttu, et nt üks ühikuhind on madal. Võimalikku kulu saab katta teise ühikuhinna arvelt. Hankeleping sõlmitakse 72 kuuks ning pakkumus sisaldab prognoosi ja äririski. Kolmandate isikute pakkumus oli 33% kallim tollel hetkel kehtinud lepingust. Kolmanda isiku pakutud summa tänavate talvise ja suvise hoolduse osas on 50% kallim, kui seda kaebaja teeb

  1. septembri
  2. a seisuga. Praeguses majanduskeskkonnas ei ole usutav, et teenuse kulud saaksid 30– 50% kasvada. Hankelepingu mittekohase täitmise riski ei esine. Kohtul on võimalik kontrollida kolmanda isiku esitatud ärisaladusega seotud dokumente, milles selgitatakse pakkumuse maksumuse kujunemist; 8) kohtuotsus pole põhjendatud. Kohus pole selgitanud, mille alusel ta oma kalkulatsioonid on teinud. Samuti pole ta tutvunud ärisaladusega kaetud dokumentidega.
  3. Kolmandad isikud taotlevad vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon on vastuolus. Samuti pole kohus võimaldanud esitada seisukohti; 2) halduskohus leidis, et kolmandate isikute pakkumus vastab RHAD p-le 5.
  4. Samas tunnistas kohus vaidlustatud otsuse ka vastavuse osas kehtetuks; 3) halduskohus pole eristanud pakkumuse vastavuse kontrolli pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kontrollist. Vastavuskontrollis tuleb välja selgitada see, kas pakkumus vastab RHAD-le. Pakkumuse maksumuse kontrollimisel hinnatakse seda, kas esines kaalutlusviga; 4) otsuse p-des 33 ja 34 hindas kohus pakkumuse vastavust, kuid ei toonud välja ühtegi tingimust, millele pakkumus ei vastanud. RHAD ei nõudnud seda, et teenuse osutamise kavas oleks tulnud ära näidata puistematerjali laadimise koht, libedusetõrjeks kasutatavate masinate arv ja nende jõudlus, täistööajaga töötajate kasutamise kohustus, renditööjõu ja osalise tööaja 13

(24)3-20-2362 rakendamise või kvaliteedijuhi ja töödejuhataja rakendamine hooldusmasinate juhtimisel. Kohus ei kontrollinud mitte kaalutlusvigade olemasolu, vaid hakkas ise kaalutlusõigust teostama; 5) kohus võrdsustas ekslikult hankelepingu projekti tingimused vastavustingimustega. RHAD ei sea tingimusi libedustõrjeks kasutatavate masinate arvule ega jõudlusele. Ainsad tingimused olid märgitud lisas 4, millele pakkumus ka vastas. RHAD ei seadnud tingimusi selle kohta, milline on libedustõrjeks kasutatav minimaalne inimressurss, kas töötaja peab töötama täistööajaga või võib rakendada ka renditööjõudu, osalist tööaega ja valveaega; 6) kohtuotsus on üllatuslik. Väidet, et pakkumus ei vastaks töötajate töö- ja puhkeaja nõuetele, pole esitatud. Kui kohtul selline kahtlus tekkis, tulnuks anda võimalus esitada enda selgitused; 7) halduskohus eeldas valesti, et libedustõrjet tehakse ühe masinaga. Kavas on märgitud, et seda tehakse vähemalt ühe masinaga. Paevälja 5 baasis pidi toimuma lisaks sõelmete ladustamisele ka nende ümberlaadimine. Kolmanda isiku
  1. novembri
  2. a menetlusdokumendi lisas 2 esitatud tabelist nähtub, et libedustõrjet on võimalik teostada u 6 tunniga, sh arvestades sõelmete ümberlaadimise kulu. Kohus on ekslikult eeldanud, et sõelmete ümberlaadimine toimub hooldusbaasis. See toimub hoolduspiirkonna lähimas parklas. Kolmas isik on varem juhtinud tähelepanu, et parklas on teine libedusetõrjet mitteteostav masin, millel on sõelmed. Puisturitele toovad vajadusel teised masinad parklatesse sõelmeid. Töö toimub paralleelselt. Kohus eiras kolmandate isikute seisukohti. RHAD ei nõudnud seda, et teenuse osutamise kavas tulnuks ära näidata parklad, kus sõelmeid ümber laaditakse. Selline tegevus pole keelatud. Libedusetõrje ei pea toimuma kas üksnes sõelmeid kasutades või üksnes karestades; 8) libedusetõrjeks kasutatavate masinate jõudlus ja hooldustsükkel väljuvad pakkumuse põhjendatud madala maksumuse ning vastavustingimuste kontrolliesemetest; 9) kohus leidis ekslikult, et kolmandad isikud on libedusetõrjet plaaninud teostada kas 2,2 või 3,72 töötajaga. Kohtu seisukoht on ekslik, et selleks peab olema 5 täistööajaga töötajat. RHAD ei sea töötajate arvule, tööajakulule ega tööajale nõudeid. Kohus jättis kolmandate isikute
  3. oktoobri
  4. a seisukohtade lisa 19 arvestamata, milles oli kajastatud valveaeg ja renditööjõud. Kohtu seisukoht, et töödejuhatajat ja kvaliteedijuhti ei saa hooldustöödel kasutada, ei ole põhjendatud. Pärast halduskohtu otsuse tegemist selgitasid kolmandad isikud vastustaja nõudmisel seda, kuidas inimressurssi kasutatakse. Kohtu järeldus ei ole õige, et libedusetõrje teostamiseks oleks kolmandad isikud arvestanud tööajakulu 386,48 h kuus. See arv tähendas seda, et pakkumuse maksumuse vormi ridadel libedusetõrje kohta on libedusetõrje maksumuse koosseisus arvestatud selline tööajakulu. Kohus pole analüüsinud pakkumuse maksumust, vaid analüüsinud üksnes ühe segmendi kulu. Töö- ja puhkeajanormide järgimine ei ole pakkumuse vastavuse küsimus. RHAD ei sea nõudeid minimaalsele tööajale; 10) prügihunnikute likvideerimise ja prügikoguste kajastamise osas on kohtuotsus vastuoluline. Kohus leidis, et ristsubsideerimise keeldu pole. Kolmandad isikud on hankijale täiendavalt seda küsimust
  5. jaanuaril 2021 selgitanud.
  6. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kolmandate isikute pakkumuse maksumus ei vasta RHAD-le ja see on põhjendamatult madala maksumusega. Kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on keskmisest 46% madalam; 2) RHAD p 5.3.2 sätestab nii hanke sisese kui ka välise ristsubsideerimise keelu. Halduskohus tõi välja selle, et pakkumus ei vasta RHAD p-le 5.3.
  7. Pakkumus tuli tagasi lükata

§ 115

lg 8 alusel; 3) pakkumuse maksumuse põhjendatust sai kontrollida üksnes seeläbi, et hinnati vastavus- ja hankelepingu tingimusi; 4) hankija sisustab RHAD-i tingimusi vastuolus selle eesmärgiga. Hankelepingu tingimuste täitmiseks vajalikud ressursid määras suures osas kindlaks pakkuja. Pakutava teenuse tulemus 14

(24)3-20-2362 peab olema ühesugune. RHAD p 5.7 nõude täitmist saab kontrollida koos p-dega 5.4–5.4.8, 5.5–5.5.2 ja 5.6. Ebaloogiline oleks see, kui pakkumus tuleks vastavaks tunnistada põhjusel, et see vastab RHAD lisa 4 tingimustele, kuid teenuse osutamise kava sisaldaks teistsugust tehnikat ja hooldustsüklit. Teenuse osutamise kava peab vastama hankelepingu nõuetele (RHAD p 5.4). Teenuse osutamise kava ei olnud formaalne dokument; 5) halduskohus ei tuvastanud seda, et pakkumus ei ole RHAD-le vastav, vaid ta tuvastas, et pakkumuses ei ole arvestatud kõigi teenuse osutamise tingimuste ja nende täitmiseks vajalike kuludega. Teenuse osutamise kava pidi sisaldama kasutatava tehnika arvu, tootlikkust ja rakendamise asjaolusid (RHAD p 5.4.2). Halduskohus leidis, et kolmandate isikute teenuse kavas kajastatud arvutuskäik oli vale. Kolmandate isikute teenuse kavas töökorralduse protsessi ei kirjeldata, nt seda, et avalikes parklates laaditakse sõelmeid (RHAD p 5.4.8). Kolmandad isikud ei saa hooldussõidukite puisteseadmete laadimiseks lisa 4 positsioonidel 11 ja 12 toodud kallureid kasutada, kuna nad peavad samal ajal nendega lund vedama. Kuna kolmandad isikud ei ole esitanud lisas 4 täiendavaid veokeid ega laadurkoppa, ei ole kontrollitav nende kasutamisega seotud kulude arvesse võtmine. Kolmandad isikud pole pakkumuses arvestanud kõigi kuludega ja hankijal ei ole täielikku vabadust usaldada pakkuja kinnitust. Jäärulliga varustatud hooldussõiduk on väiksema jõudlusega kui puisteseadmega varustatud hooldussõiduk. Kolmandate isikute meeskonnas on 12 töötajat. Ühe hooldussõiduki meeskonnas peab olema minimaalselt neli töötajat. Summeeritud tööaja arvestus ei muuda tulemust, sest muutub ainult ajavahemik, mille jooksul korraga tööl ollakse. Keskmine tööajanorm 176 tundi kuus ei muutu. Kui kolmandatel isikutel on 12 töötajat, ei saa nad järgida töölepingu seaduse (TLS) sätteid ja pakkumus tuleb tagasi lükata. Kolmandate isikute meeskond on korraga ühe hooldustsükli nõuete täitmisega hõivatud. Nõuded töötaja koormusele ja töögraafikule tulevad

§ 115lg-st 9.

Kolmandate isikute pakkumus ei vasta vaide- ja kohtumenetluses esitatud lisapõhjendustest tulenevalt RHAD p-le 2.5, mille kohaselt peab pakkuja ise teostama piirkonna tänavate talihooldustööd (

§ 103lg 7).

Kolmandad isikud selgitasid, et nad kasutavad alltöövõttu. Hankija ega VAKO ei kontrollinud kolmandate isikute pakkumuse maksumust. Viimati märgitut tegi halduskohus. Kaebaja ei pidanud esitama tõendeid selle kohta, et kolmandate isikute pakkumus on alla hinnapiiri, millest tulenevalt pole võimalik teenust osutada. Võrdlus varasema hankelepinguga pole kohane, kuna asjaolud on muutunud; 6) RHAD p 5.3.2 sätestab ristsubsideerimise keelu ja pakkumus tuleb sellel alusel tagasi lükata; 7) hankija pole kontrollinud kolmandate isikute RHAD lisas 4 loetletud tehnika sobivust ja piisavust ega nende vastavust RHAD p-le 5.7; 8) jäätmete sorteerimiseks on tarvis keskkonnaluba. Kolmandatel isikutel on keskkonnaluba üksnes olmejäätmete ja tavajäätmete veoks. Tegemist oleks keskkonnanõuete rikkumisega

§ 115lg 9 mõttes.

Kui nad kavatsesid teenuse sisse osta, oleksid pidanud nad seda hankijale selgitama; 9) jäärulliga ei saa teha tavapärast vajalikku libedustõrjet. Jäärulli saab kasutada erandolukorras (hankelepingu projekt, p 7.1.2.4); 10) kolmandad isikud ei kavatse teepinda niisutada hankelepingu projekti p 7.1.6.5 nõuete kohaselt. Kolmas isik kasutab vett ilma sooladeta. Soolad on lisakulu; 11) apellatsioonkaebusele esitatud kolmanda isiku selgitused ja kolmandate isikute vastusele lisatud selgitused tuleb jätta tähelepanuta. Hankija pole neid otsuse tegemise aluseks võtnud. Vaidluse ajal on esitatud uusi ja vastuolulisi selgitusi, mida pole võimalik kontrollida. 15

(24)3-20-2362 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Kaebaja on seisukohal, et kolmandate isikute pakkumus ei vastanud RHAD p-le 5.3.
  2. Kaebaja tõlgendab vaidlusalust tingimust selliselt, et iga üksiku töö kohta pakutud ühikuhind pidi katma sellega kaasneva kulu. 15.
  3. RHAD p 5.3.2 on sõnastatud järgmiselt: „Pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks tehtavaid kulutusi.“ RHAD p 5.3 kohaselt pidi pakkumus sisaldama ühikuhindasid ja maksumust eurodes ning vastama lisades 2_1 ja 2_2 toodud vormidele. Viidatud lisad sisaldasid konkreetse töö kirjeldust (nt äärekiviga sõiduteede talvine hooldus, kõnniteede talvine hooldus, haljastuse hooldus suvel, koerte ekskremendikastide tühjendamine ja kottide lisamine, tänava survepesu, trepi puhastamine, muru niitmine jne), ühikut (nt m2, h, tk jne), konkreetse töö mahtu ja selle teenuse ühiku hinda. 15.
  4. VAKO mõistis vaidlusalust punkti selliselt, et ühikuhinnad kogumis ja pakkumuse maksumus (kui ühikuhindade summa) pidid koos sisaldama kõiki kulusid. VAKO lisas, et vaidlusalune punkt ei kehtestanud ristsubsideerimise keeldu ühikuhindade ega muude pakkumuse maksumuse komponentide vahel. Halduskohus asus seisukohale, et viidatud punkt näeb ette hankevälise, mitte hankesisese ristsubsideerimise keelu. Halduskohus lisas, et kuna RHAD ei kehtesta ühikuhindade osas konkreetseid kulukomponente, ei ole keelatud kajastada mõne teenuse kulukomponente teise teenuse ühikuhinnas. 15.
  5. Ristsubsideerimise keeld on kasvanud välja esmajoones konkurentsiõigusest. Kui teenuse osutaja tegutseb mitmel (geograafilisel või toote) turul, peab ta kasutama eraldi arvestust, kulud ja tulud peavad olema korrektselt eraldatud ning (seadusliku monopolina toimivale) teenusele antud avalikke vahendeid ei tohi kasutada muuks tegevuseks (vt Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 lg 1 tähenduses, p 188). Ristsubsideerimise mõtteks on välistada avalikult sektorilt saadud rahaga turul konkurentsimoonutusi. Riigihanke kontekstis ei ole ristsubsideerimise keeldu mõistetud alati konkurentsiõiguse tähenduses. Riigihanke kontekstis on seda mõistetud ka kui keeldu, mille kohaselt ei tohi pakkuja ühel turul (s.o geograafiline ja/või toote turg) või ühe teenusega saadud tuluga katta teisel turul või teenusega tekkinud kulu, sõltumata avaliku sektori subsiidiumist. Kas hanke alusdokumentidesse sellise nõude lisamine oleks õiguspärane või mitte, see küsimus pole praeguse vaidluse esemeks. 15.
  6. RHAD p 5.3.2 nõuab, et pakkumuses esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad katma teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks kantud kulud. Selles tingimuses väljendub kulupõhisuse nõue (s.o hind peab põhinema kulul ning katma püsiv- ja muutuvkulud), mitte aga ristsubsideerimise keeld. Nõude mõtteks on välistada nende pakkumuste esitamine, mis on miinushinnaga, kuna see seaks kahtluse alla lepingu teise poole usaldusväärsuse täita lepingut nõuetekohaselt. RHAD-st tulenev piirav tingimus peab olema määratletud selgelt, sh läbipaistvalt, kuna selle alusel piiratakse pakkujal pakkumuse esitamist ja riigihankel osalemist (

§ 3p-d 1 ja 2).

Kulupõhisuse nõudest ei saa seega järeldada ristsubsideerimise keelu nõuet, kuna need nõuded reguleerivad erinevaid käitumisi: keeld esitada miinushinnaga pakkumus ja keeld katta ühe teenuse kulu teise teenuse tulu arvelt. RHAD-i p 5.3.2 pole sõnastatud näiteks selliselt, et ühe teenuse kulu on keelatud teise teenuse tuluga katta. 16

(24)3-20-2362 15.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul on kulupõhisuse nõuet RHAD p 5.3.2 mõttes järgitud ka siis, kui RHAD lisades 2_1 ja 2_2 loeteludes nimetatud ühe töö ühiku hind (nt 30–50 l prügikasti tühjendamine või muru niitmine jm) ei peaks katma konkreetselt selle töö kulu. Hankija otsib riigihankega Kristiine linnaossa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde teenust. Tegemist on kompleksteenusega, mis koosneb paljudest erinevatest väiksematest töödest (vt ka käesolev otsus, p 15.1). Hankija ei ole riigihanget erinevateks osadeks jaotanud ning ta ei hangi ainult ühte konkreetset RHAD lisade 2_1 ja 2_2 loeteludes märgitud tööd. Mitte ühe töö ühikuhind, vaid tööde ühikuhinnad, millest omakorda sõltub pakkumuse maksumus, peavad katma hangitava teenuse (s.o Kristiine linnaosa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde) kulu. Kui esitatud tööde ühikuhinnad ja pakkumuse maksumuse katavad tellitava teenuse (s.o Kristiine linnaosa kõrvaltänavate ja haljasalade hooldustööde) kulu, on RHAD pst 5.3.2 tulenevat nõuet järgitud, kuna riigihankega tellitavat teenust ei osutata miinushinnaga ning sellest tulenevalt ei ole alust kahelda lepingu teise poole usaldusväärsuses täita lepingut nõuetekohaselt. RHAD p 5.3.2 tõlgendamine selliselt, kus ühikuhinnad kogumis ja pakkumuse maksumus katavad teenuse kulu, kuid seda ei kataks nt ühe töö ühikuhind ja pakkumus tuleks seetõttu tunnistada mittevastavaks, tooks kaasa ebaproportsionaalse tagajärje. 15.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei jaga ringkonnakohus kaebaja seisukohta, et RHAD p 5.3.2 keelas ristsubsideerimise. II
  3. Kaebaja on seisukohal, et kolmandate isikute pakkumuses esitatud tehnika ei vastanud RHAD p-le 5.7, kuna kolmandate isikute pakkumuses kajastatud tehnikaga ei ole võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita elik teostada: 1) kõnni- ja jalgteede kuivkogumist ja 2) libedustõrjet. 16.
  4. RHAD p 5.7 seab nõuded teenuse osutamisel ja tööde teostamisel kasutatavatele masinatele ja seadmetele: „Pakkujal peavad olemas olema või tal peab olema võimalus omandada või kasutusse võtta riigihanke esemeks oleva teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks kasutatav, minimaalselt vajalik alusdokumentide lisas 4 loetletud nõuetele vastavad masinad ja seadmed, mida saab hankelepingu täitmisel kasutada. Juhul, kui pakkuja hinnangul lisas 4 loetletud masinate ja seadmete hulk ja tehniline varustatus ei taga puhastuspiirkonna töömahule vastavat kvaliteetse teenuse osutamist, on pakkuja kohustatud näitama pakkumuses puhastuspiirkonna töömahule vastavat, alternatiivset hulka masinaid ja seadmeid koos vajaliku tehnilise varustusega. 5.7.1 lisa 4 vormi kohaselt andmed kasutatavate masinate ja seadmete kohta. 5.7.2 tõendid seadmete ja tehnilise varustuse olemasolu kohta või kirjaliku kokkuleppe hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika ja seadmete omandamiseks või kasutusse võtmiseks.“ 16.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul oli hankija RHAD p-ga 5.7 seadnud pakkujale nõude omada seadmete ja masinate valdust. Minimaalne seadme- ja masinapark, mille valdus pakkujal pidi olema, oli märgitud lisa 4 vormil. Viidatud vormil oli hankija kirjeldanud tellitava töö ja osade positsioonide juures esitanud ka minimaalse nõude selle kohta, millisele tingimusele masin peab vastama. Näiteks positsioonil nr 1 oli märgitud, et tänavate hooldamiseks peab olema vähemalt 2 m laiuse sahaga varustatud lume- ja libedustõrjet võimaldav masin. Lisa 4 vormist järeldub, et hankija nõudis teenuse osutamiseks minimaalselt 18 seadme ja masina valdust. Kuigi RHAD p-s 5.7 on kasutatud lauseosi „riigihanke esemeks oleva teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks“ või „mida saab hankelepingu täitmisel kasutada“, ei järeldu nendest lauseosadest eraldiseisvat nõuet seadme ja masina kogusele ega ka sellele, millise intervalli jooksul tuleb selle seadme või masinaga teenust pakkuda ning vastavalt sellele siis 17
(24)3-20-2362 kohustus esitada lisa 4 vormi positsioonidel 1–18 nimetatud seadmetele ja masinatele veel täiendavaid seadmeid ja masinaid. Pakkujal lasus kohustus näidata täiendavad seadmed ja masinad üksnes juhul, kui pakkuja hinnangul ei oleks lisa 4 vormil loetletud seadmete ja masinate hulk piisav teenuse osutamiseks. Kui pakkuja hinnangul oli võimalik teenust osutada hankija lisa 4 vormil kajastatud seadmetega, ei olnud pakkujal kohustust täiendavaid seadmeid ega masinaid ise eraldi välja tuua. Kolmandad isikud on koos pakkumusega esitanud lisa 4 vormi, milles on kajastatud teenuse osutamiseks vajalikud minimaalsed seadmed ja masinad (vt hankija
  1. detsembril 2020 esitatud tõend, lisa 5). Hankija ei ole RHAD p-ga 5.7 seadnud seadmete ja masinate kogusele, sh omadustele muid nõudeid. RHAD p 5.7 on kehtiv tingimus, mida ei saa sisustada kitsamalt kui selle sõnastus ette näeb. 16.
  2. Halduskohus kontrollis kõnni- ja jalgteede puhastamise kontekstis lisa 4 vormil esitatud masinate ja seadmete andmeid, milles leidis kinnitamist, et need on kolmandate isikute kasutuses, sh Renault Master (845BPH), vaakumimur Iveco Eurocargo ML Scrab Merlin XP 5,5 m
  3. Samuti oli halduskohtu hinnangul tõendatud asjaolu, et masin Wille 455B kandevõime on 1980 kg ja haagise lubatud suurim mass on 3000 kg. Kuigi Kristiine linnaosa osad kõnni- ja jalgteed on kitsamad kui 1,9 m ning nendel ei pruugi seetõttu olla võimalik kasutada masinat Brodd Gothia (laius 1,9 m ja täismass 8 t), on neid tänavaid võimalik puhastada pakkumuse lisa 4 vormi positsioonil 6 pakutud masinaga Holder C 34X (laius 1,4 m ja täismass 3 t). Kuigi seda masinat pakuti lume- ja libedustõrjeks, saab sellele paigaldada ka teede pühkimist võimaldavad harjad. Vajadusel saab seega viimati nimetatud masinat kasutada kitsamatel kõnni- ja jalgteedel tänavatolmu kuivkogumiseks. Seejuures ei sätesta RHAD nõudeid kõnni- ja jalgteid puhastavate masinate laiusele ega kaalule. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu nende seisukohtadega pakkumuse vastavuses RHAD p-le 5.7 ega korda neid üle. 16.
  4. Kaebaja pole lume- ja libedustõrje kontekstis väitnud, et kolmandate isikute seadmete ja masinatega ei saa pakkumusele lisatud lisa 4 vormil p-s 1–18 kajastatud töid teostada (nt hooldada haljastust, vedada lund, purustada jääkatet, hooldada tänavaid jne). Kaebaja väidab seda, et kolmandate isikute pakkumusele lisatud lisa 4 vormil kajastatud masinad pole piisavad, et 8 tunni jooksul tänavatel libedustõrjet teha (kaebaja
  5. novembri
  6. a täiendavad seisukohad vaidlustusmenetluses, p-d 2.2 ja 2.2.2). Viimati märgitud nõuet seadmetele ja masinatele RHAD p-st 5.7 ei tulnud (vt käesolev otsus, p 16.2). 16.
  7. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus sarnaselt VAKO ja halduskohtuga seisukohal, et kolmandate isikute pakkumuse vastavaks tunnistamine ei olnud vastuolus RHAD p-ga 5.
  9. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja kolmandate isikute seisukohta, et halduskohtu seisukohad pakkumuse maksumuse põhjendatuse ja pakkumuse vastavuse osas ei ole üheselt järgitavad. Näiteks pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontekstis hindas halduskohus otsuse p-s 33.6 pakkumuse vastavust RHAD-le, sh p-le 5.
  10. Võimalik ei ole aru saada seda, kuidas võimalik alltöövõtjate kasutamise küsimus seondub pakkumuse maksumusega. Võimalik eksimus pole siiski otsuse tühistamise aluseks, kui halduskohus on pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas jõudnud õige järelduseni. III
  11. Kaebaja on seisukohal, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus on põhjendamatult madala maksumusega. Kaebaja hinnangul andis aluse seda väita asjaolu, et kolmandate isikute pakkumuse kogumaksumus on 46% odavam kui hankes vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmine kogumaksumus. Samuti ei kata ühikuhinnad vastavate 18
(24)3-20-2362 teenuste ja tööde kulu ega ladestustasu. Ühtlasi ei täidaks kolmandad isikud hankelepingut sõelmete kulu ja tänavate veega kastmise osas. 19.

§ 115

lg 1 esimene lause sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga ning kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (

§ 115lg 8).

Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (

§ 115lg 9).

Pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud eelkõige: 1) tootmisprotsessi, teenuse osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega; 2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad; 3) asjade, teenuste või ehitustööde ainulaadsusega; 4) hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate pakkuja või alltöövõtja täidetavate sätetega; 5) pakkuja võimalusega saada riigiabi (

§ 115lg 7).

20.

§-s 115 sätestatud normide aluseks on muu hulgas direktiivi 2014/24 art 69, mille lg 1 kohaselt palub avaliku sektori hankija ettevõtjatel selgitada pakkumuses esitatud hindu või kulusid, kui pakkumused tunduvad olevat asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste kohta põhjendamatult madala maksumusega. Sama artikli lõige 2 sätestab avatud loetelu näidetest, millega on võimalik pakkumuse maksumust selgitada. Hankija peab pärast selgituste saamist hindama talle esitatud teavet ja vajadusel konsulteerima pakkujaga (direktiiv 2014/24 art 69 lg 3 esimene lause). Direktiivi kohaselt hankija võib, mitte ei pea pakkumust tagasi lükkama, kui esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või kulusid (direktiiv 2014/24 art 69 lg 3 teine lause). Direktiivi 2014/24 põhjenduste p-s 103 on märgitud järgmist: „Pakkumused, mille maksumus tundub asjaomaste ehitustööde, asjade või teenuste kohta põhjendamatult madal, võivad põhineda tehniliselt, majanduslikult või õiguslikult ebausaldusväärsetel eeldustel või tavadel. Kui pakkuja ei suuda maksumust piisavalt põhjendada, peaks avaliku sektori hankijal olema õigus pakkumus tagasi lükata. Tagasilükkamine peaks olema kohustuslik juhul, kui avaliku sektori hankija on teinud kindlaks, et põhjendamatult madal maksumus või kavandatud kulu tuleneb liidu või sellega kooskõlas oleva siseriikliku kohustuslike sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse sätete või rahvusvahelise tööõiguse sätete täitmata jätmisest.“ 20.1. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub direktiivi 2014/24 põhjenduste p-st 103 ja art-st 69 esmalt see, et pakkujal on õigus, mitte kohustus lükata pakkumus tagasi, kui pakkuja pole pakkumuse madalat hinda piisavalt põhjendanud. Hankijal on kohustus pakkuja kõrvaldada olukorras, kus pakkumuse madal hind on põhjustatud sotsiaal-, töö- või keskkonnaõiguse normide täitmata jätmise tõttu.

§ 115

lg 8 aga ei näe pakkujale ette võimalust kaaluda kõrvaldamist olukorras, kui pakkuja esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral pakutud madalat hinda. Selles osas võib

§ 115

lg 8 olla vastuolus liidu õigusega ning teatud juhtudel võib esineda vajadus kaaluda sätte kohaldamata jätmist. 20.

  1. Teiseks on ringkonnakohtu hinnangul direktiivi p-st 103 ja art-st 69 järeldatav see, et direktiiv ei nõua, et pakkumuse maksumus peaks olema alati kindla maksumusega, millest allapoole ei tohi pakkumust esitada (vt ka Euroopa Kohtu kohtujuristi
  2. mai
  3. a ettepanek asjas C-367/19, p 76). Tegemist on määratlemata mõistega (Euroopa Kohtu
  4. detsembri
  5. a otsus asjas C-568/13, p 49). Asjade ja teenuste hinnad ei ole üldjuhul avaliku sektori poolt 19

(24)3-20-2362 määratletud, vaid reeglina kujunevad turutingimustes nõudluse ja pakkumus alusel. Iseseisvaks kaitstavaks hüveks ei ole seega pakkumuse kindel maksumus, vaid tõsiseltvõetava pakkumuse esitamisega hankelepingu nõuetekohane täitmine (Euroopa Kohtu
  1. detsembri
  2. a otsus asjas C-568/13, p 48 ja seal viidatud kohtupraktika). Näiteks on teatud olukordades lubatav ka null hinnaga pakkumuse esitamine (Euroopa Kohtu
  3. septembri
  4. a otsus asja C-367/19, p-d 31–36). Eelnevast järeldub, et kui pakkumuses pakutud hind on küll madal, aga pakkuja selgitused ja tõendid lubavad kinnitada sellise hinnaga esitatud pakkumuse tõsiseltvõetavust ja hankelepingu nõuetekohast täitmist, ei ole hankijal kohustust asuda kaaluma pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamist. 20.
  5. Määratlemata õigusmõiste „põhjendamatult madala maksumusega pakkumus“ nõuab muu hulgas hinnangu andmist selle kohta, kas esitatud pakkumuse alusel on võimalik hankelepingut selle kehtivuse perioodi jooksul nõuetekohaselt täita või mitte (s.o prognoos). Selle hinnangu annab esmajoones hankija, kellel on selles valdkonnas eelduslikult suurem asjatundlikkus ja kogemus kui kohtul ning sellest tulenevalt on kohtuliku kontrolli ulatus selle hinnangu kontrollimisel piiratum (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. detsembri
  7. a otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 12, 14 ja 15). Teenust ei telli ega asja ei osta kohus hankija asemel. 20.
  8. Põhjendamatult madala maksumuse normide mõtteks on kaitsta esmajoones pakkujat selle eest, et hankija ei kõrvaldaks tema pakkumust meelevaldselt pakkumuse maksumuse tõttu (Euroopa Kohtu
  9. märtsi
  10. a otsus asjas C-599/10, p 29). Põhjendamatult madala maksumusega pakkumise normid võivad kaitsta konkurendist pakkujat üksnes ulatuses, milles hankija hindaks pakkumuse maksumuse põhjendatust ja vajadusel kaaluks sellise pakkumise kõrvaldamist või kui tegemist on kohustusliku kõrvaldamise alusega, et hankija kohaldaks seda alust. Konkureerival pakkujal pole subjektiivset õigust nõuda, et hankija telliks teenust tema pakutud hindadega.
  11. Hankija on kolmandatelt isikutelt pakkumuse maksumuse kohta selgitusi küsinud, millele kolmandad isikud on vastanud (vt VAKO toimik, hankija seisukohad lisadega). Seega pole hankija jätnud pakkumuse maksumuse küsimust tähelepanuta.
  12. Halduskohus tugines pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel kaebaja esitatud andmetele, millest nähtus järgnev: Kokku
  13. jrk tööd
  14. jrk tööd
  15. jrk tööd 160 977,38 € 130 876,45 € 83 635,69 € 375 489,52 € 212 531,13 € 136 219,44 € 338 790,18 € 687 540,75 € Kolmandad isikud Kaebaja Eesti Keskkonnateenused AS 269 042,82 € 166 032,36 € 287 729,60 € 722 804,78 € Tallinna Kommunaalteenused OÜ 422 945,90 € 88 620,22 € 476 027,10 € 987 593,22 € Keskmine 266 374,31 € 130 437,12 € 296 545,64 € 693 357,07 € Kolmandate isikute pakkumuse erinevus keskmisest (%) 39,57 -0,34 71,80 45,84 Halduskohus selgitas, et hindamiskriteeriumide kohaselt olid
  16. jrk töödeks tänavate hooldustööd (maksumus aastas),
  17. jrk töödeks haljastute ja inventari hooldus (maksumus aastas) ja
  18. jrk töödeks ühikuhindade alusel tellitavad tööd (lisas 2_2 nimetatud tööd; 20
(24)3-20-2362 hinnangulise mahu maksumus aastas). Kolmandate isikute pakkumuse maksumus erines keskmisest pakkumuse maksumusest 46% võrra.
  1. Halduskohtu hinnangul: 1) ei olnud võimalik kolmandate isikute masinatega 6 ega 8 tunni jooksul teenust pakkuda (halduskohtu otsus, p-d 33.1–33.5); 2) ei olnud võimalik kolmandate isikute töötajate arvuga arvestades töö- ja puhkeaja regulatsiooni libedustõrjet 8 tunni jooksul teostada (halduskohtu otsus, p 33.7); 3) ei olnud võimalik ühe masinaga karestamisega libedustõrjet 8 tunni jooksul 295 513 m2 teostada (halduskohtu otsus, p 33.8); 4) ühe masina ja töötajaga kõnniteedel libedustõrje teostamine eeldanuks täiendavat tööjõudu ja masinat (halduskohtu otsus, p 33.9); 5) ei kinnitanud kolmandate isikute teenuse osutamise kava, et hooldusmasinaid saaksid juhtida kvaliteedijuht ja töödejuhataja (halduskohtu otsus, p 33.10); 6) järeldub töötundidest, et kolmandad isikud plaanivad kasutada 2,2 või 3,72 töötajat, millest ei piisa hooldusmasinate mehitamiseks (halduskohtu otsus p 33.11). 23.
  2. Pakkumusega koos tuli esitada teenuse osutamise kava, mis pidi sisaldama pakkuja kirjeldust selle kohta, kuidas teenust osutatakse (vt RHAD p-d 5.4–5.4.8). Riigihanke menetluse kontekstis oli teenuse osutamise kava otstarbeks aidata hankijal hinnata pakkuja usaldusväärsust selle kohta, kas pakkuja on võimeline lepingut nõuetekohaselt täitma. Ringkonnakohus jagab hankija seisukohta, et teenuse osutamise kava tuli koostada vabas vormis, arvestades RHAD p-e 5.4–5.4.
  3. Nõutud polnud see, et teenuse osutamise kavas oleks eraldi välja toodud puistematerjali laadimise ajakulu, masina puistematerjali mahutavus, puistematerjali ümberlaadimise koht. Samuti nõustub ringkonnakohus hankija ja kolmandate isikute seisukohaga, et teenuse osutamise kava p 2.3.1 alap-st 2 ei saa järeldada, et libedustõrjet oleks planeeritud ainult ühe masinaga. Teenuse osutamise kavas on märgitud, et libedustõrjet on kavandatud teostada vähemalt ühe puisteseadmega. Asjaolust, et kolmandad isikud on VAKO menetluses esitanud viie masina ja seadme tööjõudluse andmed (VAKO toimik osa II, kolmanda isiku
  4. novembri
  5. a täiendava seisukoha lisad 2), ei järeldu, et teenuse osutamise kavas esitatud arvutused oleksid olnud ilmselgelt valed. Kolmandate isikute pakkumus sisaldas RHAD lisa 4 vormil kajastatud masinaid ja seadmeid. Lõplik tööprotsess (mitu masinat korraga on töös, sh sõelmete laadimiseks tugibaasi ja/või avalike parklate kasutamine) kujuneb tööprotsessi käigus lähtuvalt ilmastikuoludest. Ilmsele eksimusele oleks põhjust olnud tugineda olukorras, kus prognoosi osakaal on väike ning hankija oleks andnud kindlad näitajad ja mõõdikud, mille alusel oleks tulnud vastavad arvutuskäigud teha. Hankijal, sh kohtul pole võimalik esitatud andmete alusel üheselt ja kindlalt väita, et pakutud seadmetega, sh tööprotsessi kirjeldusega ei oleks võimalik hankelepingut nõuetekohaselt täita. Viimati märgitut eeskätt olukorras, kus kolmas isik oli pakkumuses kajastanud nõutavad seadmed ja masinad. 23.
  6. Halduskohus tugines kolmandate isikute teenuse osutamise kava p 1.3.3 alap-le 2, mille kohaselt oli tänavate ja parklate lume- ja libedustõrje normtunnid kuus töötaja kohta
  7. Samuti tugines halduskohus kolmandate isikute talvise hoolduse kulude kalkulatsioonile, milles oli tööajaks kuus märgitud 386,48 tundi (dtl 374). Nende tundide alusel järeldas halduskohus, et kolmandad isikud on kavandanud kasutada 2,2 töötajat, mis ei ole piisav, et kasutada kuute hooldusmasinat. Ringkonnakohtu hinnangul pole teenuse osutamise kava p 1.3.3 alap-st 2 ega talvise hoolduse kulude kalkulatsioonist võimalik järeldada seda, mitut inimest kolmandad isikud tööde teostamiseks kasutavad. RHAD ei sea miinimumnumbrit selle kohta, kui palju peab pakkujal olema inimesi, kes töö ära teeksid. Teenuse osutamise kava p-s 1.3.3 on opereeritud üksnes marsruutide ja normtundide arvuga. Talvise hoolduse kulude kalkulatsioon sisaldas ka üksnes tööaega kokku kuus. 23.
  8. [Ärisaladus, välja jäetud]. 21
(24)3-20-2362 23.4. Hankija on kolmandate isikute selgituste ja prognoosidega tutvunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei luba kolmandate isikute esitatud selgitused ja tõend järeldada seda, et pakkumuse maksumus oleks kujundatud tööõiguse valdkonda reguleerivaid norme rikkudes. Tõendid lubavad järeldada seda, et kolmandad isikud on oma kulude arvestamisel võtnud arvesse erinevaid prognoose ja riske, samuti eelnevate aastate andmeid. Tööjõuressursi suunamisest vajaduspõhise põhimõtte alusel ei saa järeldada pakkumuse maksumuse ilmselget põhjendamatust, mis annaks aluse kaaluda selle kõrvaldamist. Viimati märgitut eeskätt olukorras, kus kolmandad isikud on RHAD lisa 4 vormil kajastanud hankija nõutud miinimumtehnikaühikuid. Seejuures ei sea RHAD nõuet, et pakkujal peab olema tähtajatu töölepingu alusel kindel arv töötajaid. Milline ilmastikuprognoos või risk peaks lepingu perioodi jooksul tegelikkuses realiseeruma ja kui kaua see peaks kestma ning milliseks võivad osutuda tuleviku tööjõukulud, nende riskide realiseerumine on esmajoones hankija enda hinnata, kes peab teiselt poolt arvestama ka sellega, et maksumaksja raha kulutataks võimalikult säästlikult ja otstarbekalt (

§ 3p 5).

23.

  1. Kuigi RHAD p 2.5 kehtestab nõude, et pakkuja peab ise teostama piirkonna tänavate talihooldustööd, ei järeldu sellest renditööjõu kasutamise keeldu. Pakkujateks, sh hankelepingu poolteks pole kolmandate isikute lepingulised töötajad, vaid kolmandad isikud kui äriühingud. Kui kolmandad isikud kasutavad renditööjõudu, renditööjõud teeb töö kolmandate isikute nimel. Kui hankija tahteks oleks olnud keelata renditööjõu kasutamine, oleks see tulnud selgesõnaliselt RHAD-s välja tuua.
  2. Halduskohus märkis, et ühe talvise libedusetõrje hooldustsükli jooksul kulub tänavate, kõnniteede, ülekäiguradade ja parklate kogupindalale 339 383 m2 sõelmeid 34 t ning selle hinnaks on 700 eurot. Kolmandate isikute kulude kalkulatsioonis näidatud materjalikulu kuus katab sõelmete kulu vähemalt kahekordse hinna (st vähemalt kaks sõelmetega libedusetõrjet kuus). Kuna igal talvekuul ei ole vaja libedusetõrjet teha, ei saa nimetatud kulu pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga. 27.
  3. Kolmandate isikute pakkumuse lisas 2_2 positsioonil 30 on märgitud prügihunnikute likvideerimise ja äraveo hinnaks 21 eurot/m
  4. Kaebaja hinnangul ei kata see Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i hinnakirjas segaolmejäätmete vastuvõtu hinda 70,50 eurot/t. Halduskohtu hinnangul ei kinnitanud kolmandad isikute kalkulatsioon (dtl 480-482) väidet, et ladestustasuks on arvestatud 12,69 eurot/m3, kuna kalkulatsioonis on jäätmekäitluskuluna madalam hind (dtl 481). Halduskohtu hinnangul esines vastuolu, mida vastustaja ei ole uurinud. Halduskohtu märgitud asjaolu selgitasid kolmandad isikud hankijale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kolmandate isikute selgitused vastuolulised (hankija
  5. jaanuaril 2021 esitatud küsimused ja vastused nendele). 27.
  6. [Ärisaladus, välja jäetud].
  7. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et jäätmete kogumise ja vedamisega on hõlmatud ka nende eelsortimine ja eelladustamine, samuti mehaaniline töötlemine, kui jäätmete koostist ja olemust sellega ei muudeta ning selle tegevuse eesmärgiks lõppastmes on vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta (JäätS § 14 lg 1 ning § 73 lg 1 ja lg 2). Kaebaja tegevuse kirjeldus vastab eelpool märgitule.
  8. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et prügikastide ja koerte ekskremendikastide tühjendamise kulu on võimalik katta haljastuse hoolduse kulu arvelt, kuna 22

(24)3-20-2362 koristussagedused kattuvad ja neid ülesandeid on võimalik koos täita. Prügikaste on võimalik tühjendada haljastuse hooldamise käigus ja selleks ei ole vaja lisatööjõudu ega masinaid. 30.
  1. Halduskohtu hinnangul kinnitas kolmandate isikute prügikoguste kajastamise kulude kalkulatsioon seda, et arvestatud on olmejäätmetega 100 t ja orgaaniliste jäätmetega 300 t. Samas ei nähtunud halduskohtu hinnangul seda, et arvestatud oleks ka teemaalt kokku kogutavate puistematerjali kogusega (arvestuslik kulu oleks 7050 eurot). Halduskohtu märgitud asjaolu selgitasid kolmandad isikud hankijale ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda nende selgituste veenvuses (hankija
  2. jaanuaril 2021 esitatud küsimused ja vastused nendele). 30.
  3. [Ärisaladus, välja jäetud].
  4. Kaebaja hinnangul rikuksid kolmandad isikud hankelepingu p 7.1.6.5, kuna nad kasutaksid kevadkoristuse ajal üksnes vett. Pakkumuse maksumus arvutati ühikuhindade alusel, mis tuli märkida RHAD lisades 2_1 ja 2_
  5. Kaebaja pole täpsustanud, millise RHAD lisa 2_1 ja 2_2 tööde kirjelduse nõude alla on hankelepingu p-s 7.1.6.5 märgitu paigutatav. Seejuures ei võimalda hankelepingu p 7.1.6.5 teha järeldust, et kevadkoristuse ajal tuleb tingimata NaCl või CaCl2 kasutada, vaid seal on märgitud, et seda tehakse vajadusel. Kaebaja seisukohtades ei saa järeldada, et pakkumuse maksumuse kujunemisel oleks tegemist olnud olulise kuluga.
  6. Kaebaja on pakkumuse maksumuse kujunemist hankijale selgitanud ning hankija on neid selgitusi pidanud piisavateks. Ringkonnakohtul puudub kolmandate isikute selgituste põhjal alus järeldada, et hankija oleks hinnangu andmisel kolmandate isikute pakkumuse tõsiseltvõetavuse ja hankelepingu nõuetekohase täitmise kohta ilmselgelt eksinud. Hoolimata sellest, et kaebaja seisukoha kohaselt on kõnniteede ja parklate puhastamise osas maht suurenenud, ei saa hankijale oma hinnangu kujundamisel ette heita seda, et ta võttis arvesse asjaolu, et kolmandate isikute pakkumuse maksumus oli eelmise perioodi pakkumuse maksumusest umbes 33% kõrgem. Võrdlus varasema perioodiga aitab hinnata pakutava hinnaga lepingu nõuetekohast täitmist. IV
  7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hankija apellatsioonkaebuse ja tühistab halduskohtu otsuse resolutsiooni p-d 2 ja
  9. Ringkonnakohus kuulutab HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 6 alusel ärisaladuse kaitseks käesoleva haldusasja menetluse ringkonnakohtu otsuse põhjendava osa p-de 23.3, 27.2 ja 30.2 osas kinniseks, eemaldab selles osas HKMS § 79 lg 1 p 5 ja lg 6 alusel kaebaja ja tema esindajad (sh seaduslikud ja volitatud esindajad) ning keelab HKMS § 88 lg-te 2 ja 7 alusel kaebajal ja tema esindajatel vastavas osas otsusega tutvuda ning saada otsusest ärakirju. Kaebajal ja tema esindajatel võimaldatakse tutvuda ringkonnakohtu otsusega ulatuses, mis ei sisalda ärisaladust ja millele juurdepääsupiirangut ei seata (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
  10. detsembri
  11. a otsus asjas nr 3-20-924).
  12. Halduskohtus kantud kaebaja riigilõiv 1295 eurot ja õigusabikulu 6207,36 eurot ning ringkonnakohtus kantud õigusabikulud 5760 eurot jäävad kaebaja enda kanda (HKMS § 108 lg 1). 23
(24)3-20-2362
  1. Kolmandad isikud on halduskohtus kandnud õigusabikulusid 3705,60 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi tunnihind ilma käibemaksuta oli 160 eurot ning õigusabi osutati 19,3 tundi. Arvestades asjas esitatud kontrollimist vajavate väidete mahtu, on tegemist põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga ning see tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja lg 8 ning § 109 lg 6). Väljamõistetavad õigusabikulud ei ületa VAKO väljamõistetud õigusabikulusid 4608 eurot (sisaldab käibemaksu). Kolmandad isikud on ringkonnakohtus kandnud õigusabikulusid 4358,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Õigusabi osutati 22,7 tundi. Kuigi halduskohus tegi otsuse kolmandate isikute kahjuks ning halduskohtu otsus oli mahukas, jäi vaidlusaluste õigusküsimuste ring valdavalt samaks, mis olid nii VAKO kui ka halduskohtumenetluses. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatud menetluskuluks 3500 eurot (sisaldab käibemaksu), mis tuleb kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kokku tuleb seega kaebajalt kolmandate isikute kasuks välja mõista 7205,60 eurot (3705,60+3500).
  2. Hankija tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, mis tuleb kaebajalt hankija kasuks välja mõista (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) Tühistatud osaliselt Riigikohtu 07.06.2021 otsusega RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.
  4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  5. märtsi
  6. a otsuse resolutsiooni p-d 1 ja
  7. Saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
  8. Tagastada kautsjon.
  9. Jätta Keskkonnahooldus Eesti OÜ, Keskkonnahoolduse OÜ ja RIAB Teedeehitus OÜ taotlus Tänavapuhastuse AS trahvimiseks rahuldamata. 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.