lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning
Seega on LS § 224 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohtu hinnangul on O. F. teo pannud toime tahtlikult.
lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Joobe suurust arvestades, oli O. F. teadlik, et on alkoholijoobes ja asus sellele vaatamata mootorsõidukit juhtima ning oli teadlik, et asub sõidukit juhtima seisundis, millises sõidukit juhtima asuda ei tohi. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolus saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et O. F. pani kuriteo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 4-22-3261 KARISTUS Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võeti O. F.lt LS § 224 lg 2 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kaebuse esitaja palus juhtimisõigust mitte ära võtta seoses ema tervisliku seisundiga ning seetõttu, kuna tal on pooleli CE kategooria koolitus, mille järel saaks tööle asuda veoautojuhina. Kohtuväline menetleja on oma 05.09.2022 otsuses märkinud, et antud asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kuivõrd menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta on varem nii kriminaal- kui ka väärteokorras samalaadsed rikkumised toime pannud, siis tuleb käesoleval hetkel kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. O. F.le määratud põhikaristus on seadusega kooskõlas. Isiku süü toimepandus on suur; O. F.l tuvastatud joove ei olnud jääknähu lähedane, vaid tegemist oli LS § 224 teise lõike raames oleva joobe suurusega. Vaatamata asjaolule, et O. F. kaebusest saab järeldada, et ta kahetseb toimepandut, omab olulist tähtsust karistuse mõistmisel asjaolu, et teda on varem samalaadse süüteo eest karistatud ja seda nii kriminaal- kui ka väärteokorras, sealjuures väärteokorras on talle juba varasemalt mõistetud karistuseks rahatrahv, mis ei ole pannud teda õiguskuulekalt käituma. Samuti on teda varasemalt mootorsõidukijuhtimiselt pooleks aastaks kõrvaldatud (vt. transpordiameti liiklusregistri väljavõtet). Kohus märgib, et tegemist on raske rikkumisega, mille karistusse ei saa suhtuda kergekäeliselt, eriti veel isikute osas, kes on korduvalt samalaadse rikkumise juba varasemalt toime pannud. Kuivõrd kaebuse esitaja on palunud juhtimisõigust mitte ära võtta, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha või pereliikme tervislik seisund, ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, kuna
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega
Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et varasemalt samalaadse teo toimepannud isik pidi enne uut rikkumist teadma, et haige ema võib vajada iga kell abi ning alkoholi tarvitades pidi teadma, et uuesti alkoholijoobes rooli istumine võib tal lõppeda juhtimisõiguse ära võtmisega. Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et O. F. hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades eeltoodut, mh. isiku varasemaid samalaadseid rikkumisi ning süü suurust, tuleb O. F.lt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. 4-22-3261 Eeltoodu alusel jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.09.2022 otsuse väärteoasjas nr 2315,22,005887 muutmata. Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.