← Eesti

1-22-3391/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2022 Kohtuasja number 1-22-3391 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Nikolai Komkovi (isikukood 38803143714) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. septembri 2022 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu Nikolai Komkov Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  3. septembri 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  4. Viru Maakohtu
  5. juuni 2022 otsusega tunnistati Nikolai Komkov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ning teda karistati 2-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti see karistus kaetuks N. Komkovile Viru Maakohtu
  6. detsembri 2021 otsusega mõistetud karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati
  7. oktoobrist 2021 ning karistusaeg lõppeb
  8. augustil
  10. Viru Vangla esitas
  11. septembril 2022 Viru Maakohtule materjalid N. Komkovi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  12. Viru Vangla ega prokuratuur N. Komkovi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  13. Viru Maakohus jättis
  14. septembri 2022 määrusega N. Komkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
  15. Täidetud on formaalsed eeldused N. Komkovi ennetähtaegseks vabastamiseks.
  16. On positiivne, et vangistuse kandmise ajal on N. Komkov täitnud aktiivselt individuaalset täimiskava. Ta on olnud tööga hõivatud ja on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille lõpuks jõudis järeldusele, et soovib tulevikus elada väärikalt ning hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest. Sotsiaalprogrammi läbiviija hinnangul on N. Komkovil tugev motivatsioon ning oskused ja võimalused, et oma tarvitamisharjumusi vabanedes muuta. N. Komkovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanemisel soovib N. Komkov asuda rehabilitatsioonikeskusesse „Uus Põlvkond“, kus pakutakse üheaastast rehabilitatsiooni. N. Komkovil on põhiharidus, majanduslik toimetulekuoskus ja toetav lähisuhtevõrgustik, kuhu kuuluvad ema, õde ja abikaasa. N. Komkovi sõnul on tema abikaasa seaduskuulekas inimene ja mõjutab tugevalt tedagi õiguskuulekusele.
  17. Vaatamata neile positiivsetele asjaoludele leiab kohus, et N. Komkovi uue kuriteo risk on tema vabastamiseks liialt suur ning kindel ei saa olla selleski, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid, hoidmaks teda õiguskuulekal teel.
  18. Karistusregistri andmetel on N. Komkovil viis kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib ta kolmandat korda. Kuritegusid on ta pannud toime nii etteplaneeritult kui ka hetkeajendil, lähtuvalt oma vajadustest. Viimase kohtuotsusega tunnistati N. Komkov süüdi grupis ja süstemaatiliselt toime pandud varguses: ta varastas kauplustest 12 pudelit alkoholi. N. Komkovile moodustati liitkaristus varasema kohtuotsusega kehalise väärkohtlemise, varguste, omastamise ja lähenemiskeelu rikkumise eest mõistetud karistusega. Siis varastas ta kauplusest erinevaid kaupu, sh alkoholi, ning jalgrattaid. Seega võib järeldada, et N. Komkovil on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamise ja varastamisega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et N. Komkovi hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. N. Komkovi käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta samataolise käitumise kordumist. On märkimisväärne, et varasem vangistuses viibimine ei pannud N. Komkovi mõtlema oma tegude tagajärgedele ega kutsunud esile muutust tema käitumises.
  19. Uute kuritegude toimepanemist võib N. Komkovi puhul soodustada sõltuvusainete (alkohol ja narkootikumid) tarvitamine. Kuigi vanglas on N. Komkov läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning ta on nõus vabaduses alkoholist ja narkootikumidest hoiduma, annab tema varasem elukäik alust kahelda selle õnnestumises. Alkoholi tarvitamist alustas N. Komkov 17-aastaselt – enda sõnade kohaselt tarvitas alkoholi korra kuus, mõnikord rohkem. Kuriteod pani ta toime alkoholijoobes ning teda on karistatud ka väärteokorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Samuti on N. Komkov enda sõnul pannud kuritegusid toime narkojoobes ja teda on karistatud narkootikumidega seoses ka väärteokorras. Ta on tarvitanud kannabinoide, amfetamiini ja kokaiini ning vangla meditsiiniosakonna andmetel on tal anamneesis sõltuvusdiagnoos.
  20. aasta kevadel sai N. Komkov metadoon-asendusravi. Ta mõistab, millised on narkootikumide tarvitamise tagajärjed ja narkootikumide mõju, kuid pisendab probleemide tõsidust ning hulka.
  21. Vangla iseloomustusest nähtub, et N. Komkov on vägivaldne ja mõtlematu. Ta kordab oma vigu ega suuda otsuseid tehes varasematest kogemustest õppida. Ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ega norme ega näe mõtet oma käitumist muuta. Tema oskus mõista teiste inimeste seisukohti on puudulik. Ka need andmed annavad kohtule aluse kahelda, kas N. Komkov ikkagi suudab vabaduses käituda õiguskuulekalt. 2

(4)Määruskaebus
  1. Maakohtu määruse peale esitas N. Komkov määruskaebuse, mille sisu on lühidalt järgmine. Kohus ei arvestanud, et N. Komkovil on töö, ta tahab minna rehabilitatsioonikeskusesse, kus tema üle oleks pidev järelevalve, tal on abikaasa, kes teda toetab ja kelle nimel on ta valmis kõike tegema ning samuti toetab teda tugiisik. Vale on seisukoht, et N. Komkov jätkab kuritegude toimepanemist. Ta soovib end muuta ja minna edasi koos jumalaga. Ta tunnistab täielikult oma süüd ja kahetseb tehtut. Ta on saanud täiskasvanuks. Vanglas ei ole ta rikkumisi toime pannud, on töötanud ning läbinud kõik programmid. Ta palub anda endale võimalus. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus N. Komkovi vabastamata jättes kaalutlusviga. Kuna maakohus põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa N. Komkovi ennetähtaegselt vabastada ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei korda kohtukolleegium juhinduvalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 neid põhjendusi üle. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
  4. Ekslik on N. Komkovi seisukoht, et kohus ei arvestanud tema töökoha, rehabilitatsioonikeskusesse asumise soovi ja abikaasa toetusega. Kohus pidas N. Komkovi majanduslikku toimetulekut, abikaasa toetust ja rehabilitatsioonikeskusesse asumise soovi positiivseks. Niisamuti pidas kohus positiivseks, et vanglas ei ole N. Komkov pannud toime rikkumisi ja on täitnud individuaalset täitmiskava. Siiski ei pidanud maakohus neid positiivseid asjaolusid piisavalt kaalukaks, et N. Komkovi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus sellega nõustub. Seda põhjusel, et neile positiivsetele asjaoludele vastukaaluks esineb tegureid, mis annavad alust kahelda, et N. Komkov tõesti suudab jätkata oma elu vabaduses kuritegevusvabalt. Nii on oluline arvestada, et N. Komkovi on juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas viibib ta mitmendat korda. See näitab, et varasemad karistused, sh vangistused N. Komkovi õiguskuulekusele ei suunanud, mistõttu ei saa kindel olla, et selline mõju on saavutatud ka praeguse vangistusega. Pelgalt N. Komkovi väide, et ta on end muutnud, on saanud täiskasvanuks ja soovib jätkata elu seaduskuulekalt, kuigivõrd mõjus ei ole. Seoses täiskasvanuks saamisega ei saa märkimata jätta sedagi, et praeguseks on N. Komkov juba 34-aastane ning viimased kuriteod pani ta toime alles eelmisel aastal, s.o 33-aastaselt. Kui ta nende kuritegude toimepanemise ajal veel mentaalselt täiskasvanud ei olnud, siis miks peaks uskuma, et ta seda nüüdki on: aasta ei ole kuigivõrd pikk aeg.
  5. Kuigi N. Komkovi sõnul saab ta tuge edasiseks õiguskuulekuseks oma abikaasalt, tugiisikult ja jumalalt, ei näita seegi, et ta tõesti suudab jätkata oma elu kuritegevusvabalt. Nimelt panevad inimesed kuritegusid toime ka siis, kui nende sotsiaalne keskkond on õiguskuulekust igati toetav. Seda eriti olukorras, kus kuritegude toimepanemist võib soodustada sõltuvusainete tarvitamine, nagu on N. Komkovi puhul. Kuigi N. Komkov lubab vabaduses sõltuvusainete tarvitamisest hoiduda, ta on vanglas läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi ja vabaduses soovib asuda rehabilitatsioonikeskusesse, ei maanda need asjaolud siiski tema sõltuvusainete tarvitamise riski piisavalt. Sotsiaalprogrammi läbimisele ei saa kuigivõrd suurt tähtsust omistada juba seetõttu, et selle programmi on N. Komkov läbinud ka varem, aga siis programmi läbimine teda sõltuvusainete edasisest tarvitamisest eemale ei hoidnud. Ka N. Komkovi lubadusele ei saa olulist tähtsust omistada, kuna vanglas on selliseid lubadusi kerge anda, aga vabaduses, kus sõltuvusained on 3
(4)lihtsasti ligipääsetavad, ei pruugi nende lubaduste pidamine olla kerge. Rehabilitatsioonikeskuses oleks sõltuvusainetele ligipääs N. Komkovile küll raskendatud, kuid kui ta hakkab keskusest väljaspool nt tööl käima, on sõltuvusained talle siiski kättesaadavad. Seetõttu ei saa välistada, et N. Komkov võib uuesti n-ö libastuda, tarvitada sõltuvusaineid ja panna nende mõjul toime ka uued kuriteod. Seda enam, et vangla iseloomustuse kohaselt võib ta käituda hetkeemotsioonide ajel.
  1. Viimaks peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida tähelepanu sellelegi, et kuigi maakohus märkis, et N. Komkovil ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja sama on märgitud vangla iseloomustuses, ei vasta need andmed tegelikult tõele. Nimelt edastas vangla maakohtule koos N. Komkovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks vajalike materjalidega ka
  2. augusti 2022 käskkirja, millega karistati N. Komkovi distsiplinaarkorras noomitusega. Kuna N. Komkovi iseloomustus on koostatud enne selle käskkirja koostamist, siis iseloomustuses viidet sellele distsiplinaarkaristusele ei ole ning ilmselt jättis maakohus selle käskkirja kogemata tähelepanuta. Distsiplinaarkorras karistati N. Komkovi vanglaametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest. Nimelt nõudis N. Komkov
  3. juulil 2022 inspektor-kontaktisikult, et viimane prindiks talle pabereid. Kui inspektor-kontaktisik keeldus sellest, kasutas N. Komkov ebatsensuurset väljendit, liikus koos inspektor-kontaktisikuga viimase kabineti lävele, kus jätkas oma nõudmist ega allunud korraldusele kabineti ukse pealt lahkuda ja uks sulgeda. Kuigi tegemist ei ole tõsise rikkumisega, kinnitab see siiski seda, et N. Komkov võib käituda hetkeemotsioonide ajel, arvestamata oma tegude negatiivsete tagajärgedega (konkreetsel juhul võimaliku distsiplinaarkaristusega).
  4. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  5. septembri 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.