Obsah (12)

§ 306§ 310§ 126§ 181§ 175§ 319§ 189§ 83§ 901§ 7§ 60§ 173

1-20-2569 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL resolutiivosa Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2569 (17940000005) Kohtunik T

§ 306, § 311, § 314, § 315 lg 4, kohus otsustas: 1. Õigeks mõista A Kar

S § 361 lg 1 järgi.

1. Õigeks mõista B KarS § 361 lg 1 järgi.
2. Õigeks mõista C KarS § 361 lg 3 järgi. 4.

§ 310lg 2 alusel jätta Eesti Vabariigi (K) tsiviilhagi läbi vaatamata.

5. Asitõendid 1) DVD- ja CD-plaadid –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 2) rannapüügipäevik –

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 3) mälupulk –

§ 126lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

6. Menetluskulud 1 1-20-2569 1)

§ 181

lg 1 alusel jätta riigi kanda

§ 175

lg 1 p-s 3 nimetatud menetluskuluna ekspertiisi tegemise kulu 4000 eurot,

§ 175

lg 1 p-s 6 nimetatud menetluskuluna asitõendi hävitamise kulud 205,54 eurot ning

§ 175lg 1 p-s 2 nimetatud menetluskuluna ekspertide kulud 74,06 eurot.

2)

§ 181

lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt

§ 175

lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu kolmele süüdistatavale kokku summas 5760 eurot, s.o B kasuks 1/3 kogusummast ehk 1920 eurot, A kasuks 1/3 kogusummast ehk 1920 eurot ning C kasuks 1/3 kogusummast ehk 1920 eurot. Kaitsja taotlusel hüvitada välja mõistetud valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, s.o kokku 5760 eurot, C. 7. Kohtuotsus saata süüdistatavatele ja nende kaitsjale, prokurörile ning kannatanule Eesti Vabariik (K). Jõustunud kohtuotsus saata Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Vastavalt

§ 319

lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 189

lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 30.09.2021.a a kell 15:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu A, B ja C panid grupis toime kala muul viisil kasutamise nõuete rikkumise, millega tekitasid olulise kahju keskkonnale, mis seisnes selles, et A valdas ja transportis ühiselt ja kooskõlastatult koos C juhatuse liikme B 23.01.2017 kella 10.00-11.24 paiku P maakonnas A vallas C liisitud sõiduautoga Toyota Hilux (registreerimis number X) ja C kuuluva järelhaagisega (registreerimis number X) 12175 värsket ahvenat, mille päritolu on tõendamata. B, olles kaasreisijana sõiduautos Toyota Hilux (registreerimis number X), mida juhtis A, esitas A vallas x külas poldril kontrollimisel K inspektoritele kala päritolu tõendava dokumendina C väljastatud rannapüügipäeviku nr x, mille lehele nr x oli väljapüügina märgitud kuupäev 22.01.2017 ja püütud kala kogus 1200 kg ahvenat. A kinnitas K inspektoritele, et transporditav kala on tema ja B poolt mõrraga püütud. Ahvena püük oli püügipäeviku kohaselt toimunud 4 püünisega, mille koodiks on nr 2 ning mis Vabariigi Valitsuse 23.12.2016 määrusega nr 155 kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 16 lg 7 p 2 kohaselt on avaveemõrd. Päevikus kajastuvate andmete kohaselt olid avaveemõrrad 23.01.

1. a püügil. 24.01.
2. a kuni 25.01.
3. a teostatud asitõendi vaatlusega ja 03.02.
4. a koostatud ekspertiisiaktist lähtuvalt tuvastati, et transporditavad 12175 ahvenat ei ole püütud mõrraga, vaid nende püüdmiseks kasutatud püügiviisiks on õngepüük. 2 1-20-2569 Päritolu tõendamata kala hoidmise ja transportimisega rikuti kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 10 lg 8 p 3, mille kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav. Transporditava kala tõendamata päritolu varjamiseks võltsis B C väljastatud rannapüügipäeviku nr x lehte nr x ja esitas võltsitud dokumendi kontrollimisel K ametnikele. Kirjeldatud tegevust loetakse KPS § 71 lg 1 p 4 kohaselt kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks. A oli teadlik, et transporditava kala tõendamata päritolu varjamiseks võltsis C juhatuse liige B C väljastatud rannapüügipäeviku nr x lehte nr x ja esitas võltsitud dokumendi kontrollimisel K ametnikele. KPS § 3 lg 6 sätestab, et käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on tegevus, mis on seotud kala tootmise, töötlemise, üleandmise, vastuvõtmise, hoidmise ning transpordiga ja § 13 lg 2 sätestab, et kutselisel kalapüügil püütud kala ja veetaime päritolu tõendavaks dokumendiks loetakse müügiteatist (edaspidi esmakokkuostukviitung), lossimise deklaratsiooni, kalalaeva kalapüügipäevikut koos kalalaeva kalapüügiloaga või rannapüügipäevikut koos kaluri kalapüügiloaga, kala või veetaime ülevõtmisdeklaratsiooni ehk üleandmise deklaratsiooni või kala või veetaime veodokumenti ehk transpordidokumenti. Kalapüügiseaduse § 10 lg 8 p 3 kohaselt on keelatud müüa, osta või käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud kui kala ostab füüsiline isik oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 65 lõikes 2 nimetatud koguses. KPS § 73 lg 1 p 7 alusel loetakse kalavarule kahju tekitamiseks sellise kala müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud käesoleva seaduse § 13 lõikes 6 sätestatud juhtudel. Seega, olles kutseline kalur ja omades Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur, tase 4 kutsetunnistust nr x, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist, pani A kirjeldatud teo toime kavatsetult. Seega, olles kutseline kalur ja omades Eesti Kalurite Liidu poolt väljastatud Rannakalur II kutsetunnistust nr x, mis eeldab kalapüügiseaduse ja selle alamaktide tundmist, pani B kirjeldatud teo toime kavatsetult. B oli C juhatuse liige alates 18.04.
5. a kuni käesoleva ajani ning tegutses C (reg kood x) huvides. B oli vastavalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 ja ÄS § 187-le kohustus juhtida osaühingut ja selle igapäevast majandustegevust, sealhulgas oli ta kohustatud tagama C tegevuse seadustele vastavuse ning vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 täitma oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Lähtudes Vabariigi Valitsuse
6. juuni 2015.a. määrusega nr 67 kinnitatud kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määradest tekitasid B, A ja C oma tegevusega keskkonnakahju kokku 38960 eurot, kuna määruse lisa 1 kohaselt on kahju määr ahvena puhul 3,2 eurot isendi kohta. Kuriteoga tekitati oluline kahju keskkonnale, kuna KarS § 121 p 1 kohaselt on oluline kahju ulatus, mis ületab 4000 eurot. Sellise tegevusega panid A ja B toime kala muul viisil kasutamise nõuete rikkumise, millega tekitasid olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sama tegevusega pani C toime kala muul viisil kasutamise nõuete rikkumise, millega tekitas olulise kahju keskkonnale, s.o KarS § 361 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3 1-20-2569 Menetlusosaliste seisukohad 1.1 Prokurör leidis, et C, B ja A süü KarS § 361 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurör taotles iga süüdistatava karistamist rahalise karistusega summas 4000 eurot. Lisaks taotles prokurör süüdistatavalt menetluskulude välja mõistmist, esitas seisukoha asitõendite osas ning leidis, et tsiviilhagi tuleks rahuldada. 1.2 Kriminaalasjas on esitatud Eesti Vabariigi K tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 38 960 eurot. Kahunõue on esitatud keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks, mis seisneb 12 175 ahvena ebaseaduslikus käitlemises 1.3 Kaitsja leidis, et süüdistatavad tuleb KarS § 361 lg 1 järgi õigeks mõista ja tsiviilhagi jätta rahuldamata. Kaitsja leidis, et süüdistatavad on süüdistuses nimetatud ahvenaid püüdnud seaduslikult mõrraga, seetõttu on alusetud süüdistuses tehtud etteheited. 1.4 Süüdistatavad C, B ja A ei ole end süüdi tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
7. Kohus leiab, et C, B ja A süüks arvatud karistusseadustiku (KarS) § 361 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsed koosseisutunnused ei ole leidnud tõendamist, mistõttu tuleb süüdistatavad õigeks mõista. 3.
8. Süüdistuse järgi on A, B ja C pannud toime kala kasutamise nõuete rikkumise, millega tekitasid olulise kahju keskkonnale, mis seisnes selles, et A valdas ja transportis ühiselt ja kooskõlastatult koos C juhatuse liikme B 23.01.2017 kella 10.00-11.24 paiku A vallas C liisitud sõiduautoga Toyota Hilux (registreerimisnumber X) ja C kuuluva järelhaagisega (registreerimisnumber X) 12 175 kg värsket ahvenat (edaspidi: kala), mille päritolu on tõendamata. Vaidlust ei ole selles, et süüdistatavate valduses oli 23.01.2017 kala, mis oli ladustatud sõiduautoga Toyota Hilux järelhaagisele (edaspidi: sõiduk). Süüdistatavate A ja B poolt kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt oli tegemist 22.01.2017 mõrdade väljavõtmise tulemusena saadud kalaga. Asjaolu, et süüdistatavad on 23.01.2017 kala transportinud nähtud 06.04.2017 asitõendi vaatlusprotokollist, millest selgub, et 23.01.2017 on sõiduki järelhaagisel tühjad kastid, seejärel on sama kaameraga salvestatud sõiduki liikumine, millel olid kastid täidetud (IV kd, tl 79-84). Järeldust toetab tõik, et esimesel korral on kastid laotud järelhaagisele pikuti ja kokkupanduna, kuid teisel juhul on kastid paigutatud korrapäraselt horisontaalset. Süüdistatavate B ja A ütluste kohaselt peeti nad 23.01.2017 kinni K (KKI) töötajate poolt, kui nad sõitsid 22.01.2017 välja püütud kalaga x suunas. Kohtuistungil tunnistajatena üle kuulatud KKI inspektorite J. P ja T. L ütluste kohaselt teostati 23.01.2017 A poldril kontrolli, kui otsustati kinni pidada süüdistatavatele kuuluv sõiduk. Sõidukit juhtis A, seega on leidnud tõendamist süüdistatavate A, B ja C poolt kala valdamine ja transportimine, mis on kala käitlemine kalapüügiseaduse (KPS) § 3 lg 6 tähenduses. 3.
9. Kohtuistungil on vaidlusi põhjustanud KKI ametnike tegevus kala äravõtmisel süüdistatavate B ja A kodusel aadressil x. Prokurör on esitanud kohtule süüdistatavate leitud kala leidmise kohta tõendina objekti kontrollimise protokolli nr x (I kd, tl 106-108). Protokollist nähtub, et 23.01.2017 on KKI ametnikud on kl 10:40-11:24 teostanud A poldril järelevalvet, mille käigus on kinni peetud A poolt juhitud Toyota Hilux koos järelhaagisega, millel olid plastikust kastidesse pandud kalad. A poldril on järelevalve raames kontrollitud rannapüügipäeviku x, lk nr x andmeid ning teostati kalade visuaalne kontroll. K töötajatel on õigus teostada keskkonnajärelevalve seaduse § 4 ja K põhimääruse § 6 tähenduses keskkonnajärelevalvet, sh läbi viia vallasasja läbivaatust korrakaitse seaduse (KorS) § 49 lg 1 p 7 tähenduses ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Tunnistajana üle kuulatud keskkonnainspektori J. P ütluste kohaselt jõuti A ja B kokkuleppele, et halbade ilmastikuolude tõttu ei tehta kalade mõõtmist tee ääres, vaid süüdistatavate elukohas, mis nähtub ka objekti kontrollimise protokollist. Seejärel on nii KKI ametnikud läinud kokkuleppel süüdistatavatega viimase elukohta x, et üle kontrollida kalade mõõdud. 4 1-20-2569 KKI inspektoritega kokkuleppele jõudmist ei eita ka süüdistatavad B ja A, kes on ülekuulamisel avaldanud, et KKI inspektorid sisenesid nende elukohta x. Kaitsja vastuväite kohaselt on süüdistatavate kodus teostatud läbiotsimine, mida kinnitavad videofailid KKI ja politseiametnike sisenemise kohta süüdistatavate elukohta. Nendest videosalvestustelt nähtub, et B keelab ametnikel hoovi sisenemast, seistes seejuures autol ees, mis väravast sisse sõidab. Kohtu hinnangul tuleb antud situatsioonile anda tervikhinnang, mis kataks kõiki asjas tuvastatud asjaolusid. KKI ametniku J. P ütluste kohaselt lubati ametnikud hoovi, kus varasema kokkuleppe kohaselt pidi toimuma kalade ülemõõtmine, sest inspektoritel oli kahtlus, et kalakastides on liiga palju alamõõdulisi kalu. Kuid haldusjärelevalvetoimingu käigus tekkis alles aadressil x äge sõnavahetus, mis päädis süüdistatavate poolse nõudmisega KKI ametnike lahkumiseks, sellest hetkest alates on ka sündmused videona talletatud, mis on kaitsja poolt kohtule tõendina esitatud. 3.
10. Kohus leiab, et KKI ametnikud olid süüdistatavate nõusolekul juba alustanud haldusjärelevalve toiminguga, mis on õigesti protokollitud. Ametnikud võisid jätkata toimingu teostamist vaatamata sellele, et süüdistatavad ei olnud sellega enam nõus. Tulenevalt KorS § 1 lg 4 määrab tegevuse õigusliku aluse valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel meetme objektiivne eesmärk. Keskkonnainspektori J. P ütluste kohaselt tekkis A poldril kahtlus, et alamõõdulisi kalu võib olla liiga palju, mis vajas täienevat kontrolli, mistõttu alustati järelevalvetoiminguga. Toimingu eesmärgiks ei olnud süüteo kohta tõendeid koguda. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et nendel asjaoludel oleks KKI pidanud saama loa maakohtult kinnistu ja auto läbiotsimiseks, sest läbivaatus ja kalade äravõtmine toimus haldusjärelevalve menetluse käigus, mistõttu on toimingu raames koostatud kalade äravõtmise protokoll kohtu hinnangul seaduslik ja tõendina lubatav. K inspektorid on 23.01.2017 koostanud KorS § 52 lg 1 p 5 alusel täiendavalt vallasasjade hoiulevõtmise protokolli kalade hoiule võtmiseks, millest nähtub 37 kasti kaladega äravõtmine ja otsustus kalade hoidmiseks aadressil x (I kd, tl 121). Kohus on veendunud, et KKI poolt ära võetud kala on sama, mis võeti ära süüdistatavate elukohast, mida on hiljem asitõendina vaadeldud, mille kohta on 24.01.2017 koostatud vaatlusprotokoll (I kd, tl 111-118). Vaatluse tulemusena on leidnud tõendamist asjaolu, et süüdistatavate valdusest leiti 23.01.2017 kokku 12 175 ahvenat, millest omakorda 1398 tk olid alamõõdulised (I kd, tl 2jj).
11. Süüdistuses on püstitatud hüpotees, mille järgi ei ole kala püütud süüdistatavate poolt. Rikkumine seisneb KPS § 10 lg 8 p 3 sätestatud keelus käidelda kala, mille päritolu ei ole tõendatav. KPS § 73 lg 1 p 7 alusel loetakse kalavarule kahju tekitamiseks sellise kala müümist, ostmist või käitlemist, mille päritolu ei ole tõendatav, välja arvatud KPS § 13 lg 6 sätestatud juhtudel. 4.
12. Prokuröri hinnangul on võltsis B C väljastatud rannapüügipäeviku nr x lehte nr x, mille esitas kontrollimisel K ametnikele. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on C väljastatud rannapüügipäeviku nr x, mille lehele nr x oli väljapüügina märgitud kuupäev 22.01.2017 ja püütud kala kogus 1200 kg ahvenat (I kd, tl 109, 26.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll IV kd, tl 60-75). Prokurör on esitanud tõendina ekspertiisi, millega tuvastati, et „valdavalt esines ahvenatel konksu vigastusi, mis tekib õngepüügil. Tuvastamata vigastustega isendid võivad olla mõrraga püütud (IV kd, tl 42).“ Kohtuistungil üle kuulatud eksperdid M. S ja A. J , kelle ütluste kohaselt olid kaladel õngekonksu jäljed, mis ekspertide hinnangul on viide kala õngega püüdmise kohta. Eksperdid selgitasid, et ei saa välistada konksujälgedega kalade sattumist mõrda, kui need on eelnevalt harrastuskalastaja poolt tagasi vette lastud. Tagasilaskmiseks võivad olla erinevad põhjused, nt kalapüük põhimõttel „püüa-ja-vabasta“ või on kala alamõõduline. Sellega haakub tõsisasi, et süüdistatavate valdusest leitud kalade hulgas oligi tuvastatud lubatust suurem alamõõduliste kalade hulk, mille kalastajad pididki vette tagasi laskma. Ekspertiisist ja eksperdi ütlustest, mis on ühest allikast pärinevad tõendid, ei nähtu selgeid asjaolusid, mis välistaksid kalade püüdmist mõrraga. Kalade õngepüügi päritolu osas on ainult kahtlus. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et ei ole välistatud isiku süüditunnistamine vaid ühele tõendile tuginedes, kuid sellisel juhul peavad tõendi 5 1-20-2569 hindamisel tekkinud võimalikud kahtlused olema veenvalt kummutatud (nt RKKKo 1-15-10967/38, p 6; 3-1-1-104-16, p 10). Süüdistatavatele on tehtud etteheide selles, et rannapüügipäevikus on valed andmed, süüdistuse õigsust eeldades ei ole kala mõrraga püütud. Kaitseversiooni kohaselt on rannapüügipäevikusse kantud andmed õiged, sest transporditav kala oli püütud mõrraga. Kaitsja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on osad kalad püütud harrastuskalastajate poolt, kes on need peale väljapüüdmist tagasi vette lasknud. Eksperdid on ristküsitlemisel antud ütluste kohaselt pidanud sellist võimalust vähetõenäoliseks, kuigi võimalikuks, sest nt alamõõdulised kalad, mis on tagasi vette lastud, võivad seejärel kalurite püünistesse kinni jääda. Oma väite kinnituseks on kaitsja esitanud kohtule videosalvestised ja väljavõtted ajalehest P. P, mille põhjal selgub
13. aasta jaanuaris oli P lahe jää peal väga palju harrastuskalastajaid (V kd, 44-47). Seejuures on eksperdid möönnud, et vähemalt ühel juhul oli kalal nii konksu kui ka mõrra jäljed, seega kinnitavad ekspertiisis tuvastatud asjaolud võimalust, et süüdistatavate käideldud kalad võisid olla harrastajate poolt tagasi lastud. 4.
14. Asjas ei ole leidnud kinnitust asjaolu, et 22.01.2017 ei olnud mõrrad püügil. Süüdistatavate B ja A ütluste kohaselt pandi mõrrad püügile 20.01.2017, nõudmas käidi 22.01.2017 ja 23.01.2017 võeti mõrrad välja, mis jäeti Saulepa paadikuuri. 20.02.2017 koostatud vaatlusprotokollist nähtub, et 15.02.2017 on KKI uurimisosakonna ametnikud teinud S sadamas asuva B mõrrakuuris vaatluse, mille käigus on tuvastatud mõrrapüügiks vajalikud esemed, võrgud ja mootorsaan, millest saab kinnitust väitele, et süüdistatavatel oli reaalne võimalus mõrraga kala püüda. Vaatluses nimetatud asjaolu, et mõrrakuuris vaadeldud esemed (mõrrad, ankrud, känks jne) ja kuuri põrand oli kuiv ei võimalda teha järeldust, et 23.01.2017 ei saanud nendega kala püüda, sest kontrollitava kalapüügi ja vaatluse vahel oli arvestatav ajavahemik (V kd, tl 2-33). On väga tõenäoline, et 23 päevaga on vaadeldud esemed ära kuivanud. Asjaolu, et süüdistatavad püüdsid
15. aasta jaanuarikuus kala nähtub ka teiste P kalurite I. L , A. L ja F. O ütlustest, mille kohaselt oli B ja A mõrrad veel vees, kui teised ohtlikuks muutunud jääolude tõttu püünised P lahel välja võtsid. Kalurite ütluste kohaselt olid süüdistuses märgitud ajal P lahe peal palju harrastuskalastajaid, kes püüdsid kalurite püüniste lähedal, mistõttu ei olnud välistatud, et tagasi vette lastud kalad võisid hiljem püünisesse (võrku, mõrda vms) sattuda. 4.
16. Prokurör on püügipäevikus olevate andmete ebaõigsuse tõendamiseks esitanud kohtule tõendina haldusjärelevalve raames 09.02.2017 koostatud objekti kontrollimise protokolli nr x. Protokollist nähtub, et kontrolliti infot kriminaalmenetluse nr 17940000005 käigus saadud infot püügil olnud 4 mõrra asukohas (I kd, tl 123-129). Sel korral on olnud tegemist kriminaalasja raames tõendite kogumisega, mis ilmselgelt väljub haldusjärelevalvele raamidest, sest toimingu eesmärk oli koguda tõendeid kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta.

§ 83

lg 1 alusel saab kohtueelses menetluses asja menetleja teostada vaatlust, et koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära. Protokolli ja sellele lisatud fotod ei ole kohtu hinnangul usaldusväärseks tõendiks, sest sealt ei nähtu andmeid, mis võiksid aidata kaasa tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks. Tunnistajana üle kuulatud J. P , kes käis drooniga vastavaid fotosid tegemas, tema ütluste kohaselt olid jääl mingid püsivad jooned, kuid see ei välista, et võisid tähistada mõrdade asukohti. Mõrdade asukohti kontrolliti 17 päeva hiljem, mistõttu ei ole ka võimalik jää pealt tõsikindlalt jälgi leida, seejuures tunnistaja J. P möönis, et lume peal on drooniga raske mõrra jälgi märgata. Seega ei ole protokolli kantud andmete põhjal võimalik teha mingeidki järeldusi mõrdadega püügi (mitte)toimumise kohta ajavahemikul 20.01.2017 kuni 23.01.

1. Lisaks eeltoodule tuleb kohtu hinnangul nõustuda kaitsja kriitikaga 09.02.2017 protokollis kajastatud mõõtetulemuste jälgitavuse osas. Kõnealusest protokollist ei nähtu mõrdade asukoha kindlaks tegemiseks kasutatud mõõteseadme olemasolu ja kas vahendi taatluskohustus on täidetud või jälgitavalt kalibreeritud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et tõendist ei nähtu usaldusväärselt tuvastatud GPS-koordinaadistiku andmeid, mistõttu tuleb protokoll kohtukõlbmatu tõendina tõendikogumist kõrvale jätta. 6 1-20-2569 4.
2. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli põhjal teeb prokurör järelduse, et süüdistatavad B ja A olid 22.01.2017 erinevates kohtades, kuna kõneeristuse tugimastide kohaselt oli B kella 12:10 ajal A tugimastipiirkonnas ja A oli kella 12:07 ajal L tugimastipiirkonnas (IV kd, tl 85-92). Prokurör esitas kohtule sideandmete väljanõudmise seaduslikkuse kontrollimiseks 30.01.2017 väljastatud prokuratuuri loa A kasutuses olnud abonentnumbri x ja B kasutuses olnud abonentnumbri x kohta sideandmete saamiseks ajavahemikul 21.01.2017-24.01.2017 (V kd, tl 112-113). Loa kohaselt oli sideandmete kogumine vältimatult vajalik, sest tuli teha kindlaks süüdistatavate asukoht 21.01.23.01.2017, kui toimus mõrdade nõudmine ja püügilt eemaldamine, sest teisiti ei ole võimalik nende asjaolude kohta tõendeid koguda. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu 18.06.2021 otsuse kohaselt asjas nr 1-16-6179, p 62 on normid, mis reguleerivad sideandmete säilitamist ja prokuratuuri pädevust anda nende andmete kasutamiseks lube, on EL-i õigusega vastuolus ning et seetõttu ei saa nendele tugineda. Kuid enne 07.10.2020 antud prokuratuuri lubade alusel hangitud andmeid võib teatud tingimustel kasutada, arvestades tõendi kogumisega kaasnenud rikkumise laadi ja ulatust, kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huve ning seda, kas sama sisuga tõendi oleks võinud saada ka ilma rikkumiseta. Riigikohus on selgitanud, et EK praktika mõttes saab säilitatud sideandmetele juurdepääsu andmist põhjendada ainult võitlusega raske kuritegevuse vastu, kuid ka teise astme kuritegude korral, mida iseloomustab mh süstemaatilisus, toimepanijate paljusus, kahjustatud õigushüve olulisus, kuriteoga tekitatud kahju ulatuslikkus, kannatanute suur hulk, toimepanijat iseloomustav eriline isikutunnus. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist teise astme kuritegudega, mis seisneb selles, et kuriteokahtlustus oli keskkonnale üle olulise varalise kahju tekitamises. Kohus leiab, et

§ 901

lg 2 alusel kogutud elektroonilise side andmed on tõendina kasutatavad, sest tõendite kogumine sideandmete päringuga on kriminaalmenetluse huve ja oli eesmärke arvestades proportsionaalne. Prokuratuuri loas on leitud asjakohaselt, et teiste tõenditega ei olnud võimalik tuvastada, kus süüdistatavad 22.01.2017 ja 23.01.2017 viibisid. Sideandmete protokolli põhjal saab teha järelduse, et 22.01.2017 hommikul olid A ja B koos, mis haakub süüdistatavate ütlustega, et nad asusid juba 22.01.2017 varahommikul mõrdasid nõudma. Kaitsja taotlusel on kohtuistungil üle kuulatud J. K , kelle ütluste kohaselt on B ja A käinud P lahel, et 20.01.2017 mõrrad vette lasta ja seejärel käidi 22.01.2017 mõrdasid nõudmas. Mõrrad võeti tunnistaja J. K sõnutsi lõplikult välja 23.01.2017 hilisõhtul. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates jääb asjas kõrvaldamata kahtlus, et süüdistatavate käideldud kala pärineb 22.01.2017 mõrrapüügist, mistõttu tuleb põhimõttel in dubio pro reo kõik kõrvaldamata kahtlused lugeda

§ 7lg 3 alusel süüdistatavate kasuks.

1. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et konksujälgedest kaladel piisab kalade ebaseadusliku päritolu tõendamiseks, ei ole asjas tuvastatud KarS § 361 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu objektiivse tunnusena olulise kahju tekitamist keskkonnale. Kahju hinnatakse oluliseks, kui see ületab 4000 eurot (KarS § 121 p1). Prokurör on esitanud kohtule 25.01.2017 koostatud KKI kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti, millest nähtub, et 12 175 ahvena (perca fluviatilis) käitlemisega on arvestusega 3,2 € ahvena kohta, on keskkonnale tekitatud kahju kokku 38 960 € (II kd, tl 1) 5.
2. Ekspertiisi käigus vaadeldi kokku 1113 kala, mis võeti kõigist 37-st kalakastist 30 kuni 31 kala (IV kd, tl 9, 28; 24.01.2017 asitõendi vaatlusprotokoll II kd, tl 3). Seejärel on eksperdid vaadelnud igat valimisse kuulunud kala, märkides ära kalad, millel olid vigastused (III kd, tl 204-240). Ekspertiisi käigus on uuritud ahvenaid, et leida vigastusi, mille tulemusena oli valimis: 689 kalal konksuvigastus, s.o 61,9% ja vigastuseta ahvenaid oli kokku 424 tk, s.o 38,1%. Kaladest tehtud fotodelt on näha peamiselt kalade ninamikus ja alalõuas olevad augud (IV kd, tl 9). Esialgse tulemuse järgselt on uuritud veelkord 424 kala, põhjalikuma analüüsi tulemusena veel 156 kalal läbivaid auke (54 tk) ja koevigastusi (92 tk), s.o kokku 156 kalal. Ekspert teeb järelduse, et kogu valimist on 8,3 % kaladest mõrrapüügi vigastused ja 15,8% kaladest, ehk 176 tk ei olnud vigastusi (IV kd, tl 42-43). Ekspertiisist tulenevalt on osadel kaladel mõrrapüügi jäljed ja ka prokurör ise jõuab süüdistuskõnes järeldusele, et osa kaladest võis olla saadud mõrrapüügiga. Kohus leiab, et ekspertiisiks esitatud valim 7 1-20-2569 ei ole piisav, et teha kaugele ulatuvaid järeldusi kõigi kalade kohta. Esiteks on 10% ilmselgelt liiga vähe, kui arvestada sellega, et välja valiti 1113 kala, sest sel juhul oleks keskkonnale tekitatud kahju ka parimal juhul maksimaalselt 3561,60 eurot, mis on alla olulise kahju määra. Kohus ei saaks asjaolude tõendatusse korral anda ka hinnangulist seisukohta, et vähemalt karistatavuse piir oleks ületatud. Teiseks, kui on juba teada, et kalade hulgas on mõrraga püütud kala, sest ekspertiis on seda kinnitanud, siis peab valim olema veenev, s.o kontrollitud peaksid olema kõik kalad või vähemalt suur enamus kaladest oleks pidanud üle vaatama. Seejuures on kõiki kalu niigi asjas üksikasjalikult mõõdetud, mille kohta on KKI poolt esitatud põhjalikud protokollid. Kohus leiab, et ekspertiisi põhjal ei leia usaldusväärselt kinnitust süüdistusversioon, et mingi hulk kalu ei ole püütud mõrraga. 5.
3. Tunnistajatena üle kuulatud KKI inspektorid E. P ja J. T ütluste kohaselt tehti kaladest valim, mida teadlased asusid uurima. Tunnistaja E. P selgituste kohaselt oli kaladel vigastused kohe näha, mida ei pidanud uurima. Igast kastist võeti 30 kala. Tunnistajatena üle kuulatud endise KKI inspektorite ütluste kohaselt kalad loendati, samuti mõõdeti kõik kalad üle, et tuvastada alamõõduliste ahvenate osakaal kõigist kaladest kokku. Vaatluse käigus täheldas tunnistaja M. G, et ca 30-40% kaladest olid konksujälgedega, öeldes, et osad kalad anti üle ekspertiisiks „ et ekspert annaks hinnangu nendele välistele vigastustele, mis kaladele oli tekitatud.“ Tunnistaja mäletas asjaolusid selliselt, et ekspertiisiks edastatud valimis olid need kalad, mis hakkasid vigastustega silma. Tunnistaja M. G meenutati prokuröri poolt varem antud ütluseid, seejärel tunnistaja väitis, et kalad võeti kõigi kalade hulgast. Kohtu hinnangul nähtub siiski tunnistaja kohtuistungil antud ütlustest, et tunnistaja, kes osales kalade mõõtmisel pani eksperdil edastamiseks kõrvale sellised kalad, mis väliste tunnuste järgi toetasid õngepüügi versiooni. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, sest ta oli selgituste andmisel piisavalt detailne ja mäletas asjaolusid kalade loendamise ja vigastuste osas piisava üksikasjalikkusega, mistõttu ei tekkinud kahtlusi, et ta mäletas asjaolusid õigesti. Kui tunnistajale meenutati varem antud ütluseid, siis tunnistaja täpsustas, et valik toimus suvaliselt, kuid see lükka ümber tunnistaja väidetud asjaolu, et valiku tegemisel omas määravat rolli kaladel esinevad vigastused. Kohus asub seisukohale, et lisaks sellele, et ekspertiisiks esitatud valim oli tagasihoidlik, on ka kalade hulgast ekspertiisiks tehtud valik selline, mis ei võimalda teha usaldusväärset järeldust sellest, et olulise kahju ulatuses oleks kahju tekitatud. Asitõendid, salvestised ja muud äravõetud objektid 6.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde rannapüügipäevik, mälupulk ja CD- ja DVDplaadid. Mälupulk sisaldab kaitsja poolt kohtule esitatud tõendite faile. Kuna mälupulk sisaldab kaitsja esitatud tõendite faile, leiab kohus, et mälupulk tuleb jätta kriminaalasja juurde. Samuti tuleb asja juurde jätta vaatlusprotokollide lisadeks olevad CD- ja DVD-plaadid ja rannapüügipäevik. CD- ja DVD-plaadid ning rannapüügipäevik on asitõendi vaatlusprotokollide lisadeks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.1 Seega antud plaate ja päevikut tuleb käsitleda koos protokollidega. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kuna uurimistoimingu protokollid asuvad kriminaaltoimikus, tuleb kriminaalasja juurde jätta ka CDja DVD-plaadid ja rannapüügipäevik. Tõkend 7. Tõkendeid süüdistatavate suhtes kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi 8. Käesolevas kriminaalasjas on esitanud Eesti Vabariik K tsiviilhagi summas 38 960 eurot. Käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatavad neile esitatud süüdistuses õigeks. Seega

§ 310lg 2 alusel tuleb esitatud tsiviilhagi jätta läbi vaatamata.

1 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260. 8 1-20-2569 Menetluskulud 9.

§ 181

lg 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

§ 306

lg 1 p 14 kohaselt tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§ 60

lg-st 1 tulenevalt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Menetluskulu hüvitamise taotluses esitatud väidete tõendamine on taotluse esitaja kohustus. 9.1. Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on

§ 173

lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuluks.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 2014. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-179-14, p 44). Samuti on menetluskuluks

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. B, A ja C on kriminaalasjas osutanud õigusabi kokkuleppel vandeadvokaadi abi Anu Toomemägi. 02.07.2021.a esitatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on valitud kaitsja süüdistatavatele osutatud õigusteenuseid kokku 6336 euro ulatuses. Kohtule on kulude tõendamiseks esitatud arve nr x kala summas 1440 eurot, arve nr x summas 1584 eurot, arve nr x summas 720 eurot ning arve nr x summas 2592 eurot. Arvel nr x C kajastatud õigusabi ajakulu mahus 10 tundi peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, keerukust jms, saab pidada kriminaaltoimiku tutvustamise ja eelistungil osalemisega seotud põhjendatud ja vajalikuks õigusabi osutamise ajakuluks 10 tundi. Kohtu hinnangul on viidatud arvel kajastatud toimingud olnud vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 10 tundi. Viidatud arve kohaselt on kaitsja osutanud õigusabi 6 tunni ulatuses seoses 22.02.2021.a toimunud kohtuistungiks ettevalmistusega ja sellel osalemisaga. Samuti on kaitsja osutanud õigusabi 5 tunni ulatuses seoses 23.02.2021.a toimunud kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemisega. Kohus leiab, et õigusabi osutamine seoses 23.02.2021.a kohtuistungiga, sh istungiks ettevalmistumine ja sellel osalemine, 5 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik. 23.02.2021.a toimunud kohtuistung kestis ligikaudu 4 tundi, samuti on kohtuistungiks ettevalmistumine ligikaudu ühe tunni ulatuses kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Seega arvestades kriminaalasja sisu, mahtu, keerukust jms saab 23.02.2021.a kohtuistungil osalemisega ja selleks ettevalmistumisega seotud ajakulu 5 tunni ulatuses pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti 22.02.2021.a kohtuistungil osalemisega ja selleks ettevalmistumisega seoses peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi osutamist 5 tunni mitte 6 tunni ulatuses. 22.02.2021.a kohtuistung kestis samuti ligikaudu 4 tundi ehk sama kaua kui 23.02.2021.a kohtuistung, samuti ei erinenud 22.02.2021.a kohtuistung oma keerukuselt vms osas 23.02.2021.a kohtuistungist. Seetõttu ka 22.02.2021.a kohtuistungi osas peab kohus ettevalmistusega seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks umbes ühte tundi. Kuna mõlemad kohtuistungid olid sama pikad ning keerukuselt jms võrreldavad, leiab kohus, et kui kaitsja osutas 23.02.2021.a kohtuistungiga seoses õigusabi 5 tunni ulatuses, siis on õigusabi osutamine seoses 22.02.2021.a kohtuistungiga ka olnud vajalik ja põhjendatud 5 tunni ulatuses mitte suuremas mahus. Seega käsitletud arve osas peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi ajakuluks kokku 10 tundi. 9 1-20-2569 Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 3,5 tundi. Viidatud arve kohaselt on kaitsja osutanud 14.04.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumise ja sellel osalemisega seoses õigusabi 5 tunni ulatuses. Samas kohus peab sellest põhjendatuks 3,5 tundi. Nimelt 14.04.2021.a kohtuistung kestis 2,5 tundi. Seega nimetatud ulatuses saab õigusabi osutamist pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Kuivõrd seoses 22.02.2021.a ja 23.02.2021.a kohtuistungiteks ettevalmistumistega seoses peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks umbes ühte tundi, siis ka 14.04.2021.a kohtuistungiks ettevalmistumisega seoses ei pea kohus põhjendatuks õigusabi osutamist enam kui ühe tunni ulatuses. 14.04.2021.a kohtuistung ei olnud sisult keerukam vms, kui 22.02.2021.a ja 23.02.2021.a kohtuistungid, vaid kestvuselt oluliselt lühem. Seega leiab kohus, et viidatud arve osas on olnud õigusabi osutamine põhjendatud ja vajalik 3,5 tunni ulatuses. Arve nr x osas peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabi ajakuluks 16,5 tundi. Viidatud arve kohaselt on kaitsja osutanud 29.06.2021.a kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistumisega seoses õigusabi 5 tunni ulatuses. 30.06.2021.a on kaitsja õigusabi osutanud seoses tõendite analüüsi ja kohtukõne koostamisega 9 tunni ulatuses. Lisaks on kaitsja osutanud õigusabi 4 tunni ulatuses seoses 02.07.2021.a kohtuistungil osalemisega. 29.06.2021.a kohtuistungil osalemise ja selleks ettevalmistumisega ning 30.06.2021.a osutatud õigusabi peab kohus arvel kajastatud ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades käesoleva kriminaalasja mahtu, keerukust jms, on viidatud õigusabi osutamine olnud vajalik ja kulunud aeg põhjendatud. Samas 02.07.2021.a kohtuistung kestis 2,5 tundi mitte 4 tundi. Seega 02.07.2021.a oli õigusabi osutamine vajalik ja põhjendatud 4 tunni asemel 2,5 tunni ulatuses. Seega leiab kohus, et viidatud arve osas on olnud õigusabi osutamine põhjendatud ja vajalik 16,5 tunni ulatuses. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusteenust mahus 10 tundi+10 tundi+3,5 tundi+16,5 tundi=40 tundi. 9.2. Järgnevalt hindab kohus, kas kaitsja õigusabi tunnihinda 120 eurot, millele lisandub käibemaks, saab pidada mõistlikuks. Kriminaalasjas nr 1-16-8601 on Riigikohus oma 24.08.2018.a lahendis pidanud põhjendatuks kassatsioonimenetluse ajakuluks 6 tundi summas 1092 eurot (sh käibemaks) ehk 182 eurot (sh käibemaks) tunnis. 26.04.2019.a lahendi nr 1-16-4665 p-s 32 on Riigikohus märkinud, arvestades kassatsioonivastuse sisu ning selle esemeks oleva probleemi keerukust ja mahtu, loeb kriminaalkolleegium hüvitatavaks mõistliku suurusega tasuks kaitsjate viiele töötunnile vastava summa, s.o 960 eurot (sh käibemaks 160 eurot). Seega on Riigikohus mõistlikuks õigusabi tunni hinnaks pidanud 960:5=192 eurot (sh käibemaks). Arvestades viidatut, ei saa kohtu hinnangul õigusabi tunnihinda 120x1,2=144 eurot pidada ülemäära suureks ega põhjendamatuks. Kohtu hinnangul on antud juhul kaitsja õigusabi tunnihind mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et õigusabiga seotud põhjendatud kulu on 40x120=4800 eurot, millele lisandub käibemaks 4800x0,2=960 eurot, kokku 4800+960=5760 eurot. Kuna kaitsjal oli kolm kaitsealust kuulub neist igaühele hüvitamisele 1/3 viidatud kogusummast ehk 1920 eurot. 9.3. Eelpooltoodust tulenevalt tuleb seoses õigeksmõistmisega

§ 181

lg 1 alusel hüvitada lepingulise kaitsja kulud B 1/3 kogusummast ehk 1920 eurot, A 1/3 kogusummast ehk 1920 eurot ning C 1/3 kogusummast ehk 1920 eurot. Kaitsja taotlusel hüvitada välja mõistetud valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, s.o kokku 5760 eurot, C. Kohus leiab, et arvestades antud asja kriminaalmenetlust ja selle asjaolusid, sh mahtu, keerukust jms, saab viidatud summat ka tervikuna pidada mõistlikuks õigusabikuluks. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik 10