Obsah (8)

§ 309 § 180 § 175 § 126 § 315 § 319 § 7 § 294

1-21-2077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2021, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2077 (20267000912) Kohtukoosseis kohtunik Indr

§ 309lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1 1-21-2077 1. Süüdi tunnistada Georg Erik: Kar

S § 114 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 11 (üksteist) aastat vangistust; KarS § 199 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kantuks suuremaga ning seega lõplikuks liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvata alates 05.10.2020.a.

Tsiviilhagi Kohus rahuldab kannatanu X AS tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kogu ulatuses ning mõistab kannatanu kasuks tsiviilhagi summas 294,99 eurot välja Georg Erikult. Tsiviilhagi tuleb tasuda X AS kontole nr X. Kohtuotsuse jõustumisel on kannatanul õigus anda tasumata väljamõistetud hagisumma täitmiseks täitemenetlusse.
Menetluskulud 3.1.

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Georg Erikult menetluskuludena riigituludesse: -

§ 175

lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot; -

§ 175

lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kogusummas 4707 eurot; -

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja M.

R. hüvitatud keskmine päevapalk summas 54,35 eurot; -

§ 175lg 1 p 2 alusel ekspert K.

E. hüvitatud sõidu- ja ööbimiskulu seoses 12.08.2021 kohtuistungil osalemisega summas 96,78 eurot; -

§ 175

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: - andmekandja nr 1, s.o DVD-plaat kaupluse X turvakaamera salvestisega (08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, III kd tl 126-130); - andmekandja nr 2, s.o DVD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega (05.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 84-85); - andmekandja nr 4, s.o DVD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega (15.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 82-83); - andmekandja nr 5, s.o DVD-plaat kõneeristuste koopiatega (16.08.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, IV kd tl 87-91A); - andmekandja nr 6, s.o DVD-plaat Hommiku Külalistemaja turvakaamerate salvestistega (26.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 102-133); - andmekandja nr 7, s.o DVD-plaat Olerex AS Mai tankla turvakaamerate salvestistega (19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 148-156); - andmekandja nr 8, s.o DVD-plaat Olerex AS Mai tankla turvakaamerate salvestistega (19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 148-156); - andmekandja nr 10, s.o DVD-plaat Aisa Külalistemaja turvakaamerate salvestistega (25.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 163-172); - andmekandja nr 11, s.o DVD-plaat Circle K Hommiku tankla turvakaamerate salvestistega (29.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 173-176); - andmekandja nr 12, s.o DVD-plaat elektritarbimise andmetega (23.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 177-180); - andmekandja nr 13, s.o DVD-plaat mobiiltelefonist Xiaomi leitud andmetega (08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, IV kd tl 79-85A); - andmekandja nr 14, s.o DVD-plaat Georg Eriku Swedbank AS arvelduskonto väljavõttega ajavahemikul 01.09.2020-05.10.2020 (06.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, III kd tl 74-82); - andmekandja nr 16. s.o DVD-plaat V. E. ja Georg Eriku Selver AS kliendikaardi „Parnerkaart“ väljavõttega (11.02.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, III kd tl 110-116). 5.2.

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

a sündmuskoha vaatluse käigus (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) ära võetud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud asitõendid: - pakend nr 1 (teipide kogum); - pakend nr 2 (tualettpaberi rull); - pakend nr 3 (kilekott koos erinevate esemetega); - pakend nr 4 (töökindad); - pakend nr 5 (käekott koos erinevate esemetega); - pakend nr 6 (küünlavõti); - pakend nr 7 (3 plastmassist pudelit); - pakend nr 8 (vaip); - pakend nr 9.1 (karvad); - pakend nr 9.2 (sussid); - pakend nr 10 (tekk); - pakend nr 23 (DNA proov); - pakend nr 24 (DNA proov); - pakend nr 25 (DNA proov); - pakend nr 26 (DNA proov); - pakend nr 27 (tekk koos tekikotiga); 3 1-21-2077 - pakend nr 28 (padi koos padjapüüriga); - pakend nr 29 (mobiiltelefon Samsung); - pakend nr 30 (DNA proov); - pakend nr 36 (DNA-proov); - pakend nr 37 (DNA proov); - pakend nr 38 (jalatsijäljed želatiinkilel); - pakend nr 39 (naha papillaarkurrustiku jäljed želatiinkilel); - pakend nr 40 (mustrijälg želatiinkilel). 5.3.

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Georg Erikule 05.10.2020 sündmuskoha vaatlusel (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) ära võetud vaatlusprotokolli juurde kuuluv ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendis nr 32 olev triiksärk ning pakendis nr 33 olev jope. 5.4.

§ 126

lg 3 p 3 alusel anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse 05.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) ning 12.01.2021 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendis nr 31 olev mobiiltelefon Sony Xperia E1 dual koos ümbrise, SIM-kaardi ja microSD mälukaardiga ning pakendis nr 34 olev sülearvuti HP. 5.5.

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

a sündmuskoha vaatluse (05.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) käigus võetud ja 18.11.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti saadedud pakendistes nr 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ja 22 olevad DNA-proovid. 5.6.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada 06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 142-147) vaadeldud jopelt võetud ning pakendisse nr 1 pakendatud DNA-proov, mis anti 12.01.2021 hoiule Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. 5.7.

§ 126

lg 3 p 3 alusel anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse 06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud pakendis nr 2 olev jope, mis anti 12.01.2021 hoiule Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. 5.8.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 181-242) vaadeldud esemetelt võetud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendites nr 3.1, 3.2, E3.4, E3.5, E3.6, E6.1, E6.2, E6.3 ja E6.4 olevad DNA-proovid. 5.9.

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 181-242) vaadeldud esemetelt võetud ning 18.11.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti saadedud pakendistes nr 33.1, 33.2, E3.1, E3.2 ja E3.3 olevad DNAproovid. 5.10.

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Georg Erikule 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 181-242) vaadeldud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendites nr 1-6 olevad ning ekspertiisimaterjali võtmise käigus Georg Eriku seljast ning jalast võetud esemed (mantel, dressipluus, t-särk, püksid, sokid ja jalanõud). 5.11.

§ 126

lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel tagastada Georg Erikule 08.10.2020 4 1-21-2077 vaatlusprotokollis (IV kd tl 79-85A) vaadeldud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendis nr 1 olev mobiiltelefon Xiaomi Redmi 9. 6. Konfiskeerimisele kuuluv vara KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida süüteo toimepanemise vahendina ning

§ 126

lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada 05.10.2020 sündmuskoha vaatlusel (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) ära võetud ning 18.11.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti saadetud pakendis nr 35 olev haamer. 7. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ning jõustumisel Lääne prefektuurile ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile asitõendite osas. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse resolutiivosa teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid

§ 315

lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

§ 319

lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Kannatanul on kassatsiooniõigus ning see ulatub lisaks tsiviilhagile ka süüküsimuse ja karistuse vaidlustamiseni (Riigikohtu 27.12.2019 otsus asjas nr 1-18-3901). Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine:
detsember 2021.a. Tähtaegselt apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav: alates
detsember 2021 avaliku e-toimiku kaudu. Tallinna Vanglas viibivale Georg Erikule saadetakse otsus Tallinna Vangla kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Georg Erik on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema: Episood I: kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 26.09.2020.a kell 21:16 kuni 27.09.2020.a kell 02:36, Pärnu linnas X korteris nr X tahtlikult lõi voodis olevat X V. E. haamriga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastama arvul korral, kuid vähemalt 14 korral ja korduvate järjestikuliste löökidega, pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitas ta V. E. massiivse pea lahtise tömbi trauma koos koljulae- ja põhimikuluude purustuse, 5 1-21-2077 näokoljuluude murdude, peaaju purustuse ja osalise hävimisega, kõvakelme hulgirebendite ja osalise hävimisega, pea piirkonna naha ja pehmete kudede hulgi põrutushaavade ja osalise hävimisega ning parema silmamuna vigastusega, milliste vigastuste tagajärjel V. E. suri sündmuskohal. Seega tema, teise inimese tapmisega, pani toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Episood II: Samuti tema 18.09.2020.a kella 12:43 ajal viibides Pärnu linnas Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas X AS-ile kuuluvas kaupluses X, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis tahtlikult elektrilise tõukeratta S5 Booster Plus väärtusega 749,99 eurot ning väljus kauplusest ja kaubanduskeskusest ratta eest tasumata. Mõni aeg hiljem avastas kaubanduskeskuse turvatöötaja tõukeratta kaubanduskeskuse õuest prügikastist. Seega tema, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil uuritud tõendid: 1) väljatrükk kiirabikaardist (I kd tl 41); 2) sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (I kd tl 42-263); 3) koopia 05.10.2020 saatekirjast kohtuarstlikule lahangule (II kd tl 1-3); 4) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 22.01.2021 ekspertiisiakt nr 20E-AOS0067/166 koos lisadega; 19.10.2020 kohturadioloogilise uuringu aktiga nr 037/2020 ning õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (II kd tl 4-29); 5) V. E. rahvastikuregistri andmete väljatrükk (II kd tl 30); 6) 21.02.2021 kohtupsühhiaaria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 2/3 koos arvega (II kd tl 31-51); 7) 15.10.2020 SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku vastus nõudekirjale seoses kriminaalasjaga nr 20267000912 koos tervisekaardi koopiaga (II kd tl 72-81); 8) 15.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 4 – DVD-plaat 04.10.2020 kell 20:49:45 Häirekeskusele tehtud kõnega (II kd tl 82-83); 9) 05.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 2 – DVD-plaat 05.10.2020 kell 14:40:04 Häirekeskusele tehtud kõnega (II kd tl 84-85); 10) PPA Lääne prefektuuri 13.10.2020 nõudekiri kriminaalasjas nr 20267000912 ja OÜ GoTakso Pärnu 13.10.2020 vastus (II kd tl 86-88); 11) väljatrükk politsei andmebaasist Georg Erikuga seotud juhtumitega (II kd tl 89-93); 12) PPA Lääne prefektuuri 09.10.2020 nõudekiri ja MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse 09.10.2020 vastus sellele (II kd tl 94-96); 13) PPA Lääne prefektuuri 13.10.2020 nõudekiri ja Hommiku Külalistemaja 14.10.2020 vastus sellele (II kd tl 97-101); 14) 26.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 6 – DVD-plaat Hommiku Külalistemaja sise- ja väliturvakaamerate salvestistega ajavahemikul 25.09.2020 kell 13:45-27.09.2020 kell 10:41 (II kd tl 102-133); 15) 20.10.2020 läbiotsimisprotokoll Hommiku tn 17, Pärnu, Hommiku Külalistemaja tuba nr 4 (II kd tl 134-141); 16) 06.01.2021 asitõendi (Hommiku Külalistemajast pärinev Georg Erikule kuuluv jope) vaatlusprotokoll (II kd tl 142-147); 6 1-21-2077 17) 19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega andmekandjatel nr 7 ja 8 – DVDplaadid Olerex AS Pärnu Mai tankla sise- ja väliturvakaamerate salvestistega ajavahemikul 27.09.2020 kell 02:00-03:00 (II kd tl 148-156); 17) OÜ Hotell Pärnu 01.11.2020 vastuskiri Lääne prefektuuri 30.10.2020 nõudekirjale koos lisadega (II kd tl 157-161); 18) Arras Kinnisvara 08.10.2020 vastus Lääne prefektuuri 08.10.2020 nõudekirjale (II kd tl 162); 19) 25.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 10 – Aisa Külalistemaja sise- ja väliturvakaamerate salvestistega 30.09.2020 ja 02.10.2020 (II kd tl 163172); 20) 29.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 11 – Hommiku tn 2 Circle K teenindusjaama siseturvakaamera salvestisega 03.10.2020 ajavahemikul 03:09:0003:34:00 ja väliturvakaamera salvestisega 03.10.2020 kell 03:32:00-03:45:00 (II kd tl 173176); 21) 23.11.2020 asitendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 12 – DVD-plaat Elektrilevi OÜ-lt 19.11.2020 saadetud X, Pärnu, elektritarbimise väljavõttega (II kd tl 177180); 22) 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldud sündmuskoha vaatluse käigus aadressil Pärnu linn, X, kaasa võetud pakendeid ja 07.10.2020 ekspertiisimaterjali võtmise käigus kahtlustatavalt seljast ning jalast ära võetud esemeid (II kd tl 181-242); 23) 16.12.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt nr 20E-GE1252 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (III kd tl 1-13); 24) 04.02.2021 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakt nr 20E-TR0019 koos õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta (III kd tl 14-18); 25) 12.02.2021 asitõendi – sündmuskoha vaatluse käigus aadressilt X, Pärnu, kaasa võetud pakendid – vaatlusprotokoll (III kd tl 19-30); 26) 27.01.2021 asitõendi – 05.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud sülearvuti HP Paviljon – vaatlusprotokoll (III kd tl 31-37); 27) 01.02.2021 asitõendi – sündmuskohavaatluse käigus X, Pärnu, kaasa võetud mobiiltelefon Samsung ja mobiiltelefon Sony Xperia – vaatlusprotokoll (III kd tl 38-44); 28) 08.01.2021 Lääne prefektuuri nõudekiri Telia Eesti AS-ile ja 11.01.2021 vastus sellele (III kd tl 45-48); 29) 05.10.2020 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (III kd tl 49-55); 30) 08.10.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (III kd tl 56); 31) 07.10.2020 isiku läbivaatuse protokoll (III kd tl 57-65); 32) SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku 07.10.2020 vastus nõudekirjale kriminaalasjas nr 20267000912 koos koopiaga viimasest statsionaarsest ekipriisist (III kd tl 66-69); 33) väljatrükk Georg Eriku Haigekassa retseptiandmetest (III kd tl 70-71); 34) Swedbank AS 29.10.2020 vastus päringule kriminaalasjas nr 20267000912, millega uurimisasutusele edastatud andmed talletati andmekandjale nr 14 andmetega Georg Eriku arvelduskonto väljavõttega perioodil 01.09.2020-05.10.2020 ning 06.11.2020 eelviidatud andmete vaatlusprotokoll (III kd tl 72-82); 35) Lääne prefektuuri 09.11.2020 nõudekiri AS Baltikale ning AS Baltika 09.11.2020 vastus sellele (III kd tl 83-85); 36) Lääne prefektuuri 22.01.2021 nõudekiri OÜ-le Rademar ja OÜ Rademar 22.01.2021 vastus sellele (III kd tl 86-89); 37) Lääne prefektuuri 20.11.2020 nõudekiri Tickets Estonia OÜ-le (tickets.ee) ning 08.12.2020 vastus sellele (III kd tl 90-92); 7 1-21-2077 38) Lääne prefektuuri 03.12.2020 nõudekiri Tickets Estonia OÜ-le (tickets.ee) ning 27.12.2020 vastus sellele (III kd tl 93-95); 39) Lääne prefektuuri 03.12.2020 nõudekiri X AS-ile ja 06.01.2021 vastus sellele (III kd tl 96-99); 40) Lääne prefektuuri 03.12.2020 nõudekiri Tele2 Eesti AS-ile ning 14.12.2020 vastus sellele (III kd tl 100-104); 41) Lääne prefektuuri 03.12.2020 nõudekiri Arvutitark OÜ-le ning 03.12.2020 vastus sellele (III kd tl 105-109); 42) 11.02.2021 vaatlusprotokoll Selver AS-i poolt 10.02.2021 politseile edastatud V. E. ja Georg Erikuga isikustatud kliendikaardi Partnerkaart väljavõtetest koos andmekandjaga nr 16 (III kd tl 110-116); 43) kannatanu X AS B-kaardi väljatrükk Äriregistrist (III kd tl 117-118); 44) 12.10.2020 kannatanuks tunnistamise määrus (III kd tl 119-121); 45) kannatanu X AS 02.04.2019 ja 17.03.2021 volikirjad (III kd tl 122-125); 46) 08.10.2020 asitõendi – andmekandjal nr 1 oleva DVD-plaadi, millel 18.09.2020 kell 12:30-13:00 vahelisel ajal Pärnus Papiniidu 8/10 kaupluses X toime pandud tõukeratta vargusega – vaatlusprotokoll (III kd tl 126-130); 47) 16.03.2021 hagiavalduse lisad – fototabel (III kd tl 131-140); 48) Karistusregistri väljatrükk Georg Eriku kohta (III kd tl 141); 49) tõend Georg Eriku maksustatava tulu kohta (III kd tl 142-143); 50) Pärnu Maakohtu 07.10.2020 vahistamismäärus ja 30.11.2020 ning 04.02.2021 vahi all pidamise tähtaja pikendamise määrused (III kd tl 144-163); 51) menetluskulu dokumendid kohtueelses menetluses (III kd tl 164-192); 52) fototabel 05.10.2020 tunnistaja E. P. poolt uurijale saadetud fotodest (IV kd tl 43-44); 53) müügiarve 21.02.2021 kompleksekspertiisi maksumuse kohta (IV kd tl 45); 54) fototabel 12.10.2020 tunnistaja E. T. ülekuulamise protokolli juurde (IV kd tl 46-51); 55) 08.10.2020 asitõendi – nutitelefon Xiaomi Redmi – vaatlusprotokoll koos andmekandjaga nr 13, DVD-plaat, millel mobiiltelefonist leitud andmed (IV kd tl 79-85A); 56) päring ICCID numbri kohta ja vastus sellele (IV kd tl 86); 57) 16.08.2021 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisaga andmekandjal nr 5 (IV kd tl 87-91A); 58) ekspert K. E. 12.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 59) ekspert T. K. 12.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 60) tunnistaja E. P. 13.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 61) tunnistaja R. R. 13.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 62) tunnistaja R. I. 13.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 63) tunnistaja E. J. 13.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 64) tunnistaja E. T. 13.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 65) tunnistaja J. K. 13.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 66) kannatanu X AS esindaja A. F. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused tsiviilhagi kohta; 67) tunnistaja M. S. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 68) tunnistaja E. P. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 69) tunnistaja M. R. 18.08.2021 kohtuistungul antud ütlused; 70) tunnistaja K. L. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 71) tunnistaja V. A. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 72) tunnistaja T. K. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 73) tunnistaja M. P. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused; 74) tunnistaja A. P.18.08.2021 kohtuistungl antud ütlused; 75) tunnistaja A. K. 15.09.2021 kohtuistungil antud ütlused. 8 1-21-2077 Kohtuistungil prokurör nõudis Georg Eriku esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 11 aastat ning KarS § 199 lg 1 järgi süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta, suurendades KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeimat ning mõista liitkaristuseks 11 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg alates 05.10.2020 karistusaja hulka. Kaitsja peab süüdistusi KarS § 113 lg 1 ning KarS § 199 lg 1 järgi õigesti kvalifitseerituks ja põhjendatuks – puudub vaidlus kuritegude tehniliste asjaolude üle ja süüdistatav on end süüdi tunnistanud. Küll aga kaitsja hinnangul ekspertiis ei ole kummutanud millegagi Georg Eriku eelneva elukäigu jooksul /…/. Kaitsja ei nõustu ei ekspertiisiaktiga kui ka ülekuulatud ekspertidega. Kaitsja leiab, et Georg Eriku osas eksisteerivad /…/. Kaitsja leiab, et Georg Erikul /…/. Kaitsja leiab, et Georg Eriku /…/. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et Georg Eriku /…/. Arvestades kõiki Georg Eriku tervislikku seisundit puudutavaid andmeid, kaasaarvatud /…/, on selge, et eksisteerib põhjendatud kahtlus, et /…/ Nimetatud kahtlus ei ole üheselt ja selgelt kõrvaldatud läbiviidud kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia kompleksekspertiisiga ega kummutatud ekspertide küsitlusega.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohtus uuritud tõenditest ei nähtu, et Georg Erikul oleks olnud motiiv sellise ränga kuriteo toimepanemiseks. Juba löökide suur arv, vähemalt 14, näitab, et Georg Eriku tegevuses puudus igasugune loogika, kuna /…/, et surm saabub juba palju väiksema löökide arvu tagajärjel. Ainuke loogiline põhjus võiks tuleneda Georg Eriku /…/. Kaitsja ei nõustu prokuröri käsitlusega tõenditest, et /…/ Kaitsja ei ole nõus ka prokuröri karistusettepanekuga. Lähtudes kuritegude toimepanemise asjaoludest ja /…/ leiab kaitsja, et Georg Eriku suhtes mõistetavat karistust on võimalik vähendada, kohaldades KarS §-s 60 sätestatut. Kaitsja leiab, et õiglaseks karistuseks oleks küll vabaduskaotusliku karistuse mõistmine, kuid seda KarS § 60 lg 2 karistusseadustiku üldosa alammäärast lähtuvalt. Alternatiivselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, on Georg Eriku suhtes võimalik kohaldada KarS § 61 järgi karistust alla alammäära. Eeltoodust lähtuvalt palub kaitsja kohtul Georg Erikule süüdistuses esitatud kuritegude eest karistuseks kogumis mõista vangistus tähtajaga 3 (kolm) aastat. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Georg Erikule mõlemas episoodis etteheidetud kuriteod on täies mahus tõendamist leidnud ning tegude tõendatust ja Georg Eriku poolt nende tegude toimepanemist ei ole kahtluse alla seadnud ka kaitsja. I Episood, KarS § 114 lg 1 p 1 järgi teise inimese tapmine julmal viisil Kvalifikatsioonist. Kohus muutis otsusega süüdistusest kvalifikatsiooni raskemaks – s.o mõrvaks, kuivõrd kohtu hinnangul pandi tapmine toime julmal viisil KarS § 114 lg 1 p 1 9 1-21-2077 mõttes, olles eelnevalt küsinud ka poolte seisukohta kvalifikatsiooni raskendamiseks. Kuivõrd inimest on võimalik tappa erineval viisil, siis seadusandja on eristanud tapmist ja mõrva, mõrv on raskem ja võib tuleneda ka teo brutaalsusest. Teoorias julmus väljendub tapmisteo välises pildis, mis ilmneb tapmisteos. Julmaks tuleb lugeda tapmine, mille käigus tekitatakse kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Samas ei eelda aga julm viis ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Brutaalne tapmisviis tuleb lugeda julmaks ka siis, kui ohver kaotab silmapilkselt teadvuse. Kohus on seisukohal, et sisuliselt kõik eelnevalt viidatud julma viisi elemendid esinevad ka käesolevas asjas. Kooskõlas tõenditega on kohtuarst-ekspert T. P. kirjeldanud, kuidas on sedastatav vähemalt 14 haamrilöögi arv ja miks vähemalt. Põhjusel, et arvestades purustusi ja hulgimurde peas, ei ole võimalik tuvastada täpsemalt enamat. Täpsemalt, ekspert on kirjeldanud, et tuvastatav on 12 lööki ning seejärel 2 suuremat hulgivigastustega ala ja arusaadavalt kahe viimase puhul ei ole võimalik enam näha surnukehal löögijälgi, vaid on näha üksnes purustustatud suuremaid alasid. Kvalifikatsiooni muutmiseks vajalikud asjaolud on kajastatud süüdistuse tekstis. Georg Eriku X tapmne on toimunud massiivselt – korduvate järjestikuste löökidega haamriga pea piirkonda ja see löökide seeria on vaadeldav ühe teona, mida ekspert peab ka massiivseks tegevuseks, mille käigus saabus kannatanu surm. Väljapool igasugust kahtlust avaldub säärases teopildis ja teoga põhjustatud tagajärjes ülim toorus ja kalestumus ehk julmus, rääkimata põhimõttelisest ja erilisest hoolimatusest inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Kahtlemata tekitati süüdistuses kirjeldatud tegevustega Georg Eriku X põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi (eelnevalt viidatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuarstliku ekspertiisiakti fotod). Seetõttu on ka kohane kohtu jaoks materiaalõiguse osas kvalifikatsiooni täpsustamine, sest süüdistuse tekst ja tõenditele antav hinnang seda ka võimaldab. Süüdistuses toodud kirjeldused teo kohta on subsumeeritavad julma viisi alla, võimaldades üleminekut kvalifikatsioonile KarS § 114 lg 1 p 1 kontrollile. Süüdistuses KarS § 114 lg 1 p 1 järgi tuleb kohtul tuvastada, kas Georg Erik: 1) ajavahemikul 26.09.2020 kell 21:16 kuni 27.09.2020 kell 02:36 lõi tahtlikult voodis olevat X V. E. haamriga täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt 14 korral ja korduvate järjestikuste löökidega pea piirkonda (tegu); 2) sellise tegevusega tekitas V. E. massiivse pea lahtise tömbi trauma koos koljulae- ja põhimikuluude purustuse, näokoljuluude murdude, peaaju purustuse ja osalise hävimisega, kõvakelme hulgirebendite ja osalise hävimisega ning parema silmamuna vigastustega, milliste vigastuste tagajärjel V. E. suri sündmuskohal (tagajärg); 3) pani eelkirjeldatud teo toime tahtlikult; 4) tegevuses esineb õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 10 1-21-2077 1.

Kuriteo avastamine ja sündmuspaik Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et 05.10.2020 kell 14:40 helistas Häirekeskusesse (05.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga, II kd tl 84-85) V. E. töökaaslane tunnistaja E. P., kes oli hakanud otsima V. E., kuivõrd viimane puudus töölt. Tunnistaja oli enda ütluste kohaselt hakanud V. E. taga otsima
septembril, kui V. E. eelmisel õhtul tööle ei tulnud, et selgitada välja, mis põhjusel ta töölt puudub. Viimati käis V. E. tööl
septembril 2020 päeval, millist asjaolu kinnitab mh Pärnumaa Ühistranspordikeskuse 09.10.2020 vastuskiri uurimisasutuse nõudekirjale, millest nähtuvalt V. E. kasutuses olnud ühiskaart valideeriti viimast korda 25.09.2020 kell 20:40 (II kd tl 9496). Tunnistaja sõnul kontakteerus ta V. otsimisega seoses ka Georg Erikuga, kes tunnistajaga eriti rääkida ei tahtnud. Tunnistaja sõnul hakkas ta paanitsema 05.10.2020, kui telefonis Georg Erikuga rääkides oli viimane tunnistajale avaldanud, et mida te minust tahate, võib-olla teda (V. E.) ei ole enam. Selle peale läks tunnistaja kohale maja juurde, kus V. E. personalitoimiku andmetel elas. Tunnistaja proovis fonolukult helistades sisse saada, kuid keegi ei vastanud, ka naabrid mitte. Kohapeal tuvastas tunnistaja, et ühe korteri aknad olid pärani lahti ja talle tundus see kahtlane, ühe akna juurde oli pandud ka mingi äärekivi niimoodi püsti, et aknast oleks saanud sisse. Tunnistaja tegi pärani akendest ja kivist ka foto, mille ta uurimisasutusele edastas (IV kd tl 43-44). Tunnistaja E. P. sõnu kinnitab mh asjaolu, et pärani aknad äratasid tähelepanu juba päev varem, s.o 04.10.2020, mil Häirekeskusesse helistas õhtusel ajal samas majas elav naisterahvas, kes andis teada, et terve päev on korteri nr X aknad olnud lahti ja akende all olles tunneb ta spetsiifilist lõhna, korter on pime (II kd tl 82-83). Mingi hetk tuli tunnistaja E. P. sõnade kohaselt mingi vanem naisterahvas trepikojast välja, ning ta hakkas tema käest küsima, kas ja millal ta on viimati V. näinud. Naisterahvas ütles, et külje peal on veel üks aken rõduga ning kui tunnistaja seda vaatama läks, tuvastas ta, et aken oli suletud ning ta nägi akna peal palju kärbseid, mispeale ta otsustas helistada Häirekeskusesse. Sündmusele reageeris teiste seas PPA Pärnu Politseijaoskonna piirkonnapolitseinik R. R., kelle sõnade kohaselt tuli aadressile X väljakutse, et kohapeal võib olla surnud inimene ning nad läksid seda kontrollima. Selleks ajaks oli sündmuskohale jõudnud juba kiirabi või pääste, tema mäletamist mööda hetk varem ka kiirabi. Sündmuskohal sisenes tema mäletamist mööda üks päästeametnik aknast korterisse, kuivõrd uks oli lukustatud ja aken avatud ning lõpuks avati korteriuks seestpoolt jõuga (sõrgkangiga). Muuhulgas oli tunnistaja R. R. sama korteri juures viibinud tema mäletamist mööda päev varem õhtusel ajal, kui Circle K turvatöötaja võttis politseipatrulliga ühendust ning ütles, et tal on üks kahtlane noormees, kellega ei oska midagi teha ning kes on väga segaduses. Tunnistaja ja tema kolleeg läksid kohapeale ja siis oli süüdistatav tanklas, mis on mh tõendatud 29.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli ja sellele lisatud Hommiku 2, Pärnu asuva Circle K teenindusjaama sise- ja väliturvakaamerate salvestistest 03.10.2020 (II kd tl 173-173), millele lisatud fotodelt on äratuntav Georg Erik. Tunnistaja ütluste kohaselt oli Georg Erik segaduses, kurtis enda vaimsete probleemide üle, et mäluga on midagi kehvasti. Ta mäletas, et ta muidu peaks elama sel aadressil või vähemalt X elab seal aadressil. Tunnistaja sõnade kohaselt läksid nad koos süüdistatavaga sinna elukohta ja proovisid seal X kätte saada, aga keegi ei vastanud uksele ja uks oli lukus, mh Georg Erik ise läks nendega ukse taha kaasa, hõikas läbi ukse X. Kuivõrd Georg Erik /…/. Asjaolu, et Georg Erik viidi 03.10.2020 kell 04:30 politsei poolt Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikusse, on tõendatud SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku 07.10.2020 vastuskirjaga ning sellele lisatud väljavõttega 03.10.2020 11 1-21-2077 statsionaarsest epikriisist (III kd tl 66-69), mille kohaselt Georg Erik oli muuhulgas avaldanud muret X pärast ning avaldas, et X on kadunud. Samuti Georg Erik oli tunnistanud, et on hiljuti tarvitanud narkootilisi aineid, kuid ei täpsustanud, mida. Mis puutub 05.10.2020 väljakutsele reageerimist, siis tunnistaja R. R. ütlustega ühtivad 05.10.2020 väljakutsele reageerinud päästeametnik R. I., ütlused, mille kohaselt siseneti sündmuskohal korterisse akna kaudu ning välisuks avati seestpoolt. Korterisse sisenemisel käis tunnistaja koos kolleegiga korteri läbi ning suletud uksega toas, millel olid kardinad ees ning mis oli pime, oli näha, et mingi isik on teki all ning teki eemaldamisel oli näha, et tegu oli vägivalla tundemärkidega kannatanuga. Sündmuskohal tuvastatu on talletatud 05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokollis, millele on lisatud fototabel (I kd tl 42-263). Sündmuse vaatlusel tuvastati mh magamistoa taolise toa (edaspidi viidatud kui magamistuba) põrandalt, seintelt, laest ning seal asunud esemetelt ja mööblilt ohtrat verekahtlast määrdumist ning toas oleval voodil vasakul küljel lamav tugevate roiskumistunnustega X surnukeha. Sündmuskoha kirjeldusest nähtuvalt on surnukeha parem näo pool ja juuksed kaetud mustjas pruunikaks tõmbunud verekahtlase määrdumisega, samasugune mustjaspruuni värvi verekahtlase määrdumise kogum nähtav surnukeha pea juures voodimadratsit katval linal. Samuti kattelinal nähtuvad pehmekoe osised, millised ajukoele sarnanevad. Surnukeha pea paremal küljel kõrvast ülevalpool nähtav ebakorrapärase kujuga pehmete kudede ja luude defekt, millisest avaneb vaade koljuõõnde. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub magamistoas ohtralt verekahtlast määrdumist nii surnukeha pea juures voodil kui ka selle ees põrandal kui ka verekahtlase määrdumise pritsmeid kogu toas. Voodist leitud roiskumistunnustega laiba pea parem külg on nii tugevalt vigastatud, et koostoimes rohke verekahtlase määrdumisega ei ole võimalik tuvastada välisel vaatlusel fotodelt ei sellel pea küljel asuvat kõrva ega silma (I kd tl 171, 175-176). Sündmusele reageerinud kiirabi 05.10.2020 kiirabikaardi (I kd tl 41) kohaselt on esmaseks surmapõhjuseks märgitud koljutrauma, millele viitab üheselt ka sündmuskoha vaatlusel tuvastatu ning kiirabikaardis on tuvastatud, et leitud isikuks oli V. E.. 1.
Surnu kohtuarstlik ekspertiis Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 20E-AOS0067/166 (II kd tl 1-29) kohaselt V. E. surma põhjuseks on massiivne pea lahtine tömptrauma koos koljulae- ja põimikuluude purustuse, näokoljuluude murdude, peaaju purustuse ja osalise hävimisega, kõvakelme hulgirebendite ja osalise hävimisega, pea piirkonna naha ja pehmete kudede hulgi põrutushaavade ja osalise hävimisega ning parema silmamuna vigastusega, millised vigastused on eluga kokkusobimatud. Kõik vigastused paiknevad pea piirkonnas, mujal kehal välise vägivallaga saadavaid kehavigastusi ei sedastatud. Surnukehal sedastatud vigastused on saadud tömbi trauma tagajärjel, korduvatest järjestikustest üheaegsetest löökidest kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks haamriga, kangiga) pea piirkonda. Kohtuarstlikul lahangul sedastati vähemalt 12 eraldi paiknevat vigastust pea piirkonnas ning kaks suuremat hulgivigastustega ala, mille korral pole võimalik määrata löökide arvu, s.t nagu süüdistusaktis viidatud, on tuvastatavad vähemalt 14 lööki, kuid viide kahele alale, mille puhul pole löökide arvu võimalik määrata ning surnukeha pea üldist seisukorda hinnates oli lööke kõigi eelduste kohaselt rohkem. Muuhulgas on ekspertiisiaktis sedastatud, et surnukeha roiskumine ja trauma massiivsus ei võimalda määrata, milline löök oli esimene ja mitmenda löögi tagajärjel saabus surm. Arvestades pea piirkonna purustusi 12 1-21-2077 ja peaaju enamuses hävimist on tõenäoliselt enamus lööke tehtud suremisprotsessi käigus ja surmajärgselt, s.o surm saabus järjestikuste löökide tegemise ajal. Surm võis saabuda minimaalselt 6-7 päeva enne surnukeha leidmist. Seega on eelnevaga leidnud tuvastamist, et 05.10.2020 leiti Pärnus X korterist tugevate roiskumistunnustega ja massiivse peatraumaga V. E. laip, kelle surm saabus vähemalt neljateistkümnel korral kõva tömbi piiratud pinnaga esemega (nt haamer) korduvatest järjestikustest löökidest pea piirkonda, sisuliselt oli pea parem külg hävinenud. 1.
Kuriteo toimepanemise vahend Sündmuskoha vaatlusel tuvastati köögi vasakpoolse seina ääres asuva köögikapi avatud sahtlist puidust pikema varrega ja metallist peaosaga haamer (sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 93-97 ning sündmuskohalt kaasavõetud asitõendite vaatlusprotokoll, III kd tl 25-30), millele tehtud ekspertiisi kohaselt leiti haamri metallosa puidust osa kokkupuute kohalt ja pea tömbilt otsalt DNA-profiil, mis on pärit ühelt isikult ja on kokkulangev V. E. DNAprofiiliga, kuid mitte Georg Eriku DNA-profiiliga (16.12.2020 ekspertiisiakt nr 20E-GE1252, III kd tl 1-13). Seega pandi tegu toime sündmuspaiga köögist leitud haamriga, mida mh kinnitab 04.02.2021 ekspertiisiaktis nr 20E-TR0019 tehtud järeldus, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud fotodel, millistel on näha surnukeha seljas olnud öösärgil olev verekahtlase määrdumisega ülekandumisjälg, jäljefragment, on jäetud eelnevalt kirjeldatud ja sündmuspaiga köögist leitud haamriga (III kd tl 14-18). Seega on üheselt tuvastamist leidnud, et V. E. tapeti korteri köögikapi sahtlist oleva haamriga. 1.
Läbi ajalise telje - sündmused enne ja pärast kuriteo avastamist Antud asjas ei ole süüdistatav ja kaitsja kohtumenetluses kordagi eitanud või kahtluse alla seadnud süüdistatava poolt talle ette heidetud teo toimepanemist. Samuti on eelnevalt kirjeldatud teo toimepanemise viis, kannatanul esinenud vigastused, surma põhjus. Süüdistuse kohaselt pani Georg Erik talle etteheidetava teo toime täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 26.09.2020 kell 21:16 kuni 27.09.2020 kell 02:
Kohtule on esitatud hulgaliselt tõendeid Georg Eriku ning V. E. tegemiste kohta alates
septembrist 2020, mil V. E. viimati tunnistaja E. P. sõnul tööl oli, s.o mil teda viimati elusana nähti. Ajaline telg kohtule esitatud tõendite kogumis kujuneb järgmiselt: 25.09.2020 kell 13:45 registreeris Georg Erik end Hommiku Külalistemajja ning tõenditele tuginedes oli tema plaan üürida seal tuba üheks kuuks ning selle jaoks tegi ta ettemaksu summas 240 eurot (PPA Lääne prefektuuri 13.10.2020 nõudekiri ja Hommiku Külalistemaja 14.10.2020 vastus sellele, II kd tl 97-101). 26.09.2020 kell 21:16 lahkus Georg Erik külalistemajast, kandes sinist jopet, jalas olid tal heledad saapad (26.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 6 – DVD-plaat Hommiku Külalistemaja sise- ja väliturvakaamerate salvestistega ajavahemikul 25.09.2020 kell 13:45-27.09.2020 kell 10:41, II kd tl 102-133). 27.09.2020 kell 02:36 sisenes Georg Erik Mai tänaval asuvasse Olerexi tanklasse. Sisenedes oli tal seljas lühikeste käistega särk ning jalas heledad saapad. Kell 02:37 väljus Georg Erik tanklast, kuid sisenes uuesti kell 02:38 tanklasse. Siis oli tal T-särgi peal seljas 13 1-21-2077 tume jope. Asitõendi vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt on näha, et kell 02:37 sooritas Georg Erik ostu ning kell 02:40 oli tal vasemas käes hot dog´i taoline ese ja ka paremas käes hoidis midagi. Kell 02:40 väljus Georg Erik tanklast (19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega andmekandjatel nr 7 ja 8 – DVD-plaadid Olerex AS Pärnu Mai tankla sise- ja väliturvakaamerate salvestistega ajavahemikul 27.09.2020 kell 02:00-03:00, II kd tl 148-156). 27.09.2020 kell 02:33 tellis Georg Erik Pärnusse Mai Olerexi tankla juurde takso ning seda tellimust teenindas GoTakso Pärnu juht, tunnistaja V. A. (PPA Lääne prefektuuri 13.10.2020 nõudekiri kriminaalasjas nr 20267000912 ja OÜ GoTakso Pärnu 13.10.2020 vastus (II kd tl 86-88). Tunnistaja V. A. sõnul oli kliendiks meesterahvas, kes soovis sõita Hommiku tänavale Hommiku hostelisse. Tunnistaja kinnitas kohtus, et antud meesterahvas viibis ristküsitluse ajal ka saalis ning osutas süüdistatava pingis istuvale Georg Erikule. 27.09.2020 kell 02:45 sisenes Georg Erik Hommiku Külalistemajja, kandes tumedat jopet ja heledaid saapaid, millised olid näha mh Olerexi siseturvakaamera salvestiselt. 27.09.2020 kell 09:13 lahkus Georg Erik Hommiku Külalistemajast, seljas olid endiselt sama tumedat värvi jope ja jalas heledad saapad. Kell 09:14 viibis Georg Erik Hommiku Külalistemaja hoovis suure prügikasti juures ja viskas enda käes olnud esemed prügikasti. 27.09.2020 kell 11:05 ja 11:49 ostis Georg Erik Pärnus Monton/Mosaic kauplusest endale esmalt meeste tumesinise mantli suuruses 46C3 ja seejärel mütsi (Lääne prefektuuri 09.11.2020 nõudekiri AS Baltikale ning AS Baltika 09.11.2020 vastus sellele, III kd tl 83-85). Samal kuupäeval, s.o. 27.09.2020 võttis Georg Erik toa Pärnu Hotellis (OÜ Hotell Pärnu 01.11.2020 vastuskiri Lääne prefektuuri 30.10.2020 nõudekirjale koos lisadega, II kd tl 157-161). 30.09-02.10.2020 võttis Georg Erik toa Aisa hotellis. Esialgne soov oli tal üürida seal tuba kuni 31.05.2021, koheselt tasus ta ära toa ühe kuu üüri (Arras Kinnisvara 08.10.2020 vastus Lääne prefektuuri 08.10.2020 nõudekirjale, II kd tl 162; 25.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 10 – Aisa Külalistemaja sise- ja väliturvakaamerate salvestistega 30.09.2020 ja 02.10.2020, II kd tl 163-172). 03.10.2020 kella 20 paiku nägi tunnistaja E. J. Georg Erikut sisenemas aadressil X korteri akna kaudu X koju. Kõrvutades eelnevalt väljatoodud ajalise teljega teised asjas kohtule uurimiseks esitatud tõendid, nähtub, et 27.09.2020 pisut pärast südaööd, kell 01:38, viibis Georg Erik Pärnus Mai 6 telefonimasti piirkonnas, samas mastipiirkonnas on ta viibinud ka 27.09.2020 kella 02:33 ajal (16.08.2021 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll koos lisaga andmekandjal nr 5, IV kd tl 87-91A ning päring ICCID numbri kohta ja vastus sellele, IV kd tl 86, millest nähtub asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud abonentnumbri omanik). Seega on võimalik tuvastada Georg Eriku viibimine 26.09.2020 õhtul pärast Hommiku Külalistemajast lahkumist kuni 27.09.2020 sinna naasmist Pärnus Mai piirkonnas, kus asus X korter. Samuti nähtub tõenditest, et 26.09.2020 Hommiku Külalistemajast lahkudes kandis Georg Erik lühemat sinist jopet, kuid 27.09.2020 kell 02:45 külalistemajja tagasi tulles kandis ta teistsugust jopet, milline on talletatud Hommiku 17 külalistemaja toas nr 4 20.10.2020 läbiotsimisprotokollis fotodel 3-5 (II kd tl 134-141) ning milline anti hiljem külalistemaja vanemadministraatori poolt politseile üle (06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokoll, II kd tl 142147). Üheselt on tõendamist leidnud, et Georg Erikul külalistemajast lahkudes seljas olnud jope, millega ta sinna tagasi ei läinud, leiti X köögis olevast pesumasinast, vt sündmuskoha vaatlusprotokolli fototabeli fotod nr 51-
Jope vaatluse käigus (16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldud sündmuskoha vaatluse käigus aadressil Pärnu linn X kaasa võetud pakendeid ja 07.10.2020 ekspertiisimaterjali võtmise käigus 14 1-21-2077 kahtlustatavalt seljast ning jalast ära võetud esemeid, II kd tl 181-242, fotod nr 67-76) fikseeriti, et tegu on sinist värvi riidetaolisest materjalist kapuutsiga jopega, millel helkurid asuvad kapuutsi üleval ääres, vasakul varrukal ja paremal varrukal. Jope suuruseks on
Kui võrrelda visuaalselt seda jopet, mis oli Georg Erikul seljas külalistemajast lahkudes selle jopega, mille menetlejad leidsid sündmuskohalt pesumasinast, siis jope väliste tunnuste ja helkurite asukohtade järgi saab järeldada, et tegu on ühe ja sama jopega. Seega on ka sellega võimalik asetada Georg Erik 26.09.2020 külalistemajast lahkumise ja sinna 27.09.2020 tagasi tulemise vaheliseks ajaks X korterisse, kuivõrd temal külalistemajast lahkumisel seljas olnud jope, millega ta tagasi ei läinud, leiti 05.10.2020 sündmuskohalt. Samuti on võimalik kohtule esitatud tõendite pinnalt tuvastada, et Georg Erikul 27.09.2020 külalistemajja naasmisel seljas olnud jope kuulus tema X V. E. (06.01.2021 asitõendi, Hommiku Külalistemajast pärinev Georg Erikule kuuluva jope, vaatlusprotokoll, II kd tl 142147, milles on jõutud järeldusele, et visuaalsel vaatlusel jääb mulje, et tegemist on naiste jopega ning kohus selle järeldusega nõustub). Asjaolust, et Georg Erik pidi mingil põhjusel enda jope jätma X korterisse ning sealt X jopega lahkuma, on suure tõenäosusega ka põhjuseks, miks Georg Erik 27.09.2020 endale uue jope Monton/Mosaic kauplusest ostis. Seega on tõendeid kogumis hinnates võimalik jõuda järeldusele, et mingil ajavahemikul 26.09.2020 Hommiku Külalistemajast kell 21:16 lahkudes kuni 27.09.2020 kell 02:45 sinna naastes viibis Georg Erik X korteris. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti kohaselt võis V. E. surm saabuda minimaalselt 6-7 päeva enne surnukeha leidmist, mis annab võimalikuks surmapäevaks minimaalselt
septembri
Tegemist on hinnanguga kõige hilisemale surma saabumise võimalikule ajale ning muud tõendid kogumis võimaldavad tuvastada surma ajana 26.09.2020-27.09.2020 perioodi, mil Georg Erik viibis Hommiku Külalistemajast eemal ning mil on tuvastatud tema viibimine Pärnus Mai telemasti piirkonnas. Samuti on teada, et viimati nähti V. E. elusana 25.09.2020, mis on muuhulgas tõendatud tema ühiskaardi valideerimisega sel kuupäeval ning teada on ka asjaolu, et V. E. ei ilmunud teadmata põhjusel tööle 29.09.2020 õhtul ning sellest ajast oli ta tööandjale tabamatu. Samuti viitab muude tõenditega kogumis kaudselt 26.09.2020-27.09.2020 hilisõhtusel/öisel ajal aadressil X korteris kellegi viibimist asjaolu, et viidatud ajal oli elektritarbimine korteris tavapärase hilisõhtuse ajaga võrreldes suurem (23.11.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga andmekandjal nr 12 – DVD-plaat Elektrilevi OÜ-lt 19.11.2020 saadetud X, Pärnu, elektritarbimise väljavõttega, II kd tl 177-180). Tõendid kogumis võimaldavad jaatada Georg Erikule süüdistusaktis ette heidetud kuriteo toimepanemist – s.o täpselt tuvastamata ajal, kuid ajavahemikul 26.09.2020.a kell 21:16 kuni 27.09.2020.a kell 02:36, Pärnu linnas X korteris nr X voodis oleva X V. E. tahtlikult löömist haamriga täpselt tuvastama arvul korral, kuid vähemalt 14 korral ja korduvate järjestikuliste löökidega, pea piirkonda. Sellise tegevusega tekitas ta V. E. massiivse pea lahtise tömbi trauma koos koljulae- ja põhimikuluude purustuse, näokoljuluude murdude, peaaju purustuse ja osalise hävimisega, kõvakelme hulgirebendite ja osalise hävimisega, pea piirkonna naha ja pehmete kudede hulgi põrutushaavade ja osalise hävimisega ning parema silmamuna vigastusega, milliste vigastuste tagajärjel V. E. suri sündmuskohal. 05.10.2020 peeti kuriteos kahtlustatavana kinni V. E. X Georg Erik (Rahvastikuregistri väljavõte II kd tl 30; 05.10.2020 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll III kd tl 4955). 07.10.2020 koostati Georg Erikule isiku läbivaatuse protokoll (III kd tl 57-65) ning 08.10.2020 indikaatorvahendi kasutamise protokoll (III kd tl 56), millises on mh tuvastatud 15 1-21-2077 positiivne näit THC-le ning milles Georg Erik avaldab, et on nädalaid tagasi tarvitanud kanepit. 06.10.2020 kahtlustatava ülekuulamise protokollis (IV kd tl 159-161), mis võeti

§ 294

p 1 alusel tõendina kohtutoimikusse, eitab esialgu kuriteo toimepanemist, kirjeldades, et ta suhtles emaga viimati umbes paar nädalat tagasi telefoni teel, viimati nägi X umbes kuu aega tagasi. Samas Georg Erik kirjeldab, kuidas viimasel korral X korteris käies (umbes nädala jooksul) läks ta sinna, et koristada – pühkida põrandat ja pesta. Korterisse sisenes ta läbi elutoa akna, kasutades selleks betoonplokki. Põrandal oli mingi vastik kuivanud ollus. Ollus oli pruunikat värvi, meenutas halvaks läinud moosi. Samas Georg Erik väitis, et X korteris ei olnud, kuid kirjeldab, et X toas voodi peal oli vastik kolli moodi asi. X toas ja kogu korteris oli vastik lõhn. 15.02.2021 kahtlustatavana ülekuulamisel (IV kd tl 162-165) Georg Erik juba tunnistab kuriteo toimepanemist, kirjeldades, et ta täpselt ei mäleta, millal ta käis viimati X juures, kui ta veel elus oli, kuid mäletab, et oli õhtune aeg. X lasi ta fonoluku kaudu korterisse sisse, kus nad olid kahekesi ja rääkisid köögis juttu ning mingi aeg läks X enda tuppa. Georg Eriku sõnade kohaselt olid tal juba pikemat aega hääled peas, kes andsid talle käsklusi ning talle oli öeldud, et on kaks võimalust – kas tema ise tapab X ära või tapavad nemad tema X eriti piinaval viisil ära. Seejärel võttis Georg Erik köögist kraanikausi kõrval oleva kapi sahtlist puidust varrega haamri ning läks sellega X tuppa, haamer peidetuna pükste vahele, kuna ta ei tahtnud, et X haamrit näeks ja hirmu tunneks. X istus voodi peal, Georg Erik rääkis natukene X, istus korraks tema kõrvale voodi peale. Nad rääkisid elust, X oli rahulikus meeleolus. Seejärel võttis Georg Erik kiiresti haamri enda pükste vahelt välja paremasse kätte ning lõi X esimese löögiga, mis oli otsa ette, oimetuks. X kaotas teadvuse, midagi ei öelnud ega valust ka ei karjatanud ning vajus selili pikali. Seejärel hakkas Georg Erik X haamriga näo piirkonda lööma – lauba piirkonda. Talle oli antud käsk, et ta X näo hävitaks. Löökide arvu Georg Erik ei mäleta, kuid see võis olla tema sõnade kohaselt 14, nagu kahtlustuses kirjas. Lisaks kirjeldab Georg Erik, et ei teinud kõiki lööke järjest, vaid käis vahepeal vannitoas ning kui sealt tagasi tuli, lõi veel X haamriga näkku. Georg Erik mäletas, et X haamriga lüües pritsis verd igale poole tema riiete peale, samuti tema käte ja näo peale. Näo, käed ja haamri pesi ta vannitoas puhtaks. Teo toimepanemist on Georg Erik korduvalt ka kohtuistungitel kinnitanud (11.06.2021 kohtuistung, süüdistatav: „Ma tunnistan üles, et ma mõrvasin. See oli väga jube, kohutav.“, „Tunnistan üles selle jubeda, kohutava mõrva.“; 15.09.2021 kohtuistung, süüdistatav: „Ma tunnistan üles, et see juhtus. Tunnistan üles, et ma tapsin.“; 24.11.2021, süüdistatav viimases sõnas: „Ma tunnistan üles mõrva ja ma olen süüdi.“) ning tema kirjeldatud sündmused ühtivad eelnevalt V. E. tuvastatud vigastustega, kohtuarstliku ekspertiisi järelduste järjestikuste löökide osas ning asjaoluga, et V. E. tapeti korteri köögist leitud haamriga. Seega Georg Eriku ütlused teo toimepanemise objektiivsetes asjaoludes haakuvad muude tõenditega ja on seetõttu usaldusväärsed. Väidetavatel motiividel ja simulatsioonil peatub kohus allpool eraldi. 1.4.

Muud tõendid: - Lääne prefektuuri 03.12.2020 nõudekiri Tele2 Eesti AS-ile ning 14.12.2020 vastus sellele (III kd tl 100-104); - 11.02.2021 vaatlusprotokoll Selver AS-i poolt 10.02.2021 politseile edastatud V. E. ja Georg Erikuga isikustatud kliendikaardi Partnerkaart väljavõtetest koos andmekandjaga nr 16 (III kd tl 110-116). 16 1-21-2077 Eeltoodud tõendeid ei ole kohtumenetluse poolte poolt otseselt seostatud kohtuliku uurimise esemega. Kaudselt kogumis aga Selver AS-i andmed kinnitavad asjaolu, et Georg Erik /…/ enne ega pärast kuriteosündmust, sest tõendite kogum näitab sedagi, et külalistemajast käis Georg Erik korduvalt edasi-tagasi sisse ja välja ka 26.09.
Seega toimetas sihipäraselt. 1.
Julma viisi omistatus Georg Erikule Süüdistus Georg Erikule esitati KarS § 113 lg 1 järgi, kuid kohus viitas juba kohtuliku uurimise algul 11.06.2021 kohtuistungil, et süüteo kvalifikatsiooni osas võib kõne alla tulla ka mõrv KarS § 114 järgi. Kohus viitas samale asjaolule ka enne kohtuliku uurimise lõppu ning palus prokuröril ja kaitsjal hiljemalt kohtuvaidluses anda seisukoht kuriteo kvalifitseerimise küsimuses, eeskätt just tapmises julmal viisil KarS § 114 lg 1 p 1 järgi. Repliigi korras prokurör ei välistanud, et tapmine võis olla toime pandud julmal viisil. Kaitsja sedastas, et ei ole teada, mitme löögi tagajärjel kannatanu suri ning kannatanu pidi juba esimese haamrilöögi tagajärjel, mis oli tehtud pea piirkonda, teadvuse kaotama. Ka ekspertiisiaktist lähtuvalt ei leitud kannatanul jälgi, mis viidanuks võitlusele või enesekaitsele. Seega ei saa Georg Eriku tegevust käsitleda tapmisena piinaval või julmal viisil. Kohus nõustub, et tõendikogumile tuginedes ei ole võimalik sedastada piinavat viisi kui KarS § 114 lg 1 p 1 alternatiivi, kuivõrd üheselt ei ole võimalik kindlaks teha, mis hetkel kaotas V. E. teadvuse, millise löögi tagajärjel saabus tema surm. Küll aga on kohus tõendite kogumile tuginedes seisukohal, et Georg Eriku tegu on kvalifitseeritav mõrvana KarS § 114 lg 1 p 1 järgi – tapmisena julmal viisil. Nimelt sisustab Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne julmusena normatiivset koosseisutunnust, mis väljendub tapmisteo välises pildis ehk selle objektiivses avaldumises. Julmus väljendub põhimõttelises ja erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Nagu piinav viis, võib ka julm viis ilmneda tapmisteos. Ennekõike tuleb julmaks lugeda tapmine, mille käigus tekitatakse kannatanule põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi. Samas ei eelda aga julm viis ohvri kestvaid füüsilisi kannatusi. Brutaalne tapmisviis tuleb lugeda julmaks ka siis, kui ohver kaotab silmapilkselt teadvuse.1 Kohus on seisukohal, et sisuliselt kõik eelnevalt viidatud julma viisi elemendid esinevad ka käesolevas asjas. Üheselt on tõendamist leidnud, et Georg Erik tappis X korduvate järjestikuste üheaegsete löökidega haamriga pea piirkonda, millise kui massiivse tegevuse tulemusena tekkisid eluga mittesobivad vigastused, kohtuarstlikul ekspertiisil suudeti tuvastada vähemalt 14 lööki ning sellise teo tulemusena V. E. parem pea pool oli sisuliselt hävitatud (vt sündmuskoha vaatlusprotokolli fotod nr 157-160; surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti fotod nr 7-15, III kd tl 11-18). Viimasest asjaolust räägivad ka V. E. sedastatud vigastused iseenesest - massiivne pea lahtine tömptrauma koos koljulae- ja põimikuluude purustuse, näokoljuluude murdude, peaaju purustuse ja osalise hävimisega, kõvakelme hulgirebendite ja osalise hävimisega, pea piirkonna naha ja pehmete kudede hulgi põrutushaavade ja osalise hävimisega ning parema silmamuna vigastusega. Kahtlemata avaldub säärases teopildis ja teoga põhjustatud tagajärjes ülim toorus ja kalestumus ehk julmus, rääkimata põhimõttelisest ja erilisest hoolimatusest inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Märgiline on seejuures ka asjaolu, et Georg Erik pani niivõrd julma teo toime /…/ suhtes. On tuvastatud, et löögid olid järjestikused, enamus lööke on tehtud suremisprotsessi käigus ja surmajärgselt, s.o surm saabus järjestikuste löökide tegemise ajal, s.t teo julmus iseenesest ilmneb tapmisteos ning päevselgelt eesmärk oli sellisel viisil nende haamrilöökide 1 Karistusseadustiku kommentaarid, lk 456 p. 2.3.
17 1-21-2077 seeriaga lõpetada inimese elu. Ka ekspert on leidnud, et surm saabus massiivse tömbi trauma ja ilmselt järjestikuste peapiirkonda löödud haamrilöökide tegemise ajal (III kd tl 10). Kohus leiab, et tõendi kogumi järgi samuti tuleb vaadelda seda haamrilöökide seeriat ühe vahetu teona, mis on suunatud inimese elu lõpetamisele. Ekspertiisiakti (III kd lk 9) kohaselt on ekspert kirjeldanud, kuidas on sedastatav vähemalt 14 haamrilöögi arv ja miks vähemalt. Põhjusel, et arvestades purustusi ja hulgimurde, ei ole võimalik tuvastada täpsemalt enamat. Täpsemalt ekspert on kirjeldanud, et tuvastatav on 12 lööki ning seejärel 2 suuremat hulgivigastustega ala ja arusaadavalt kahe viimase puhul ei ole võimalik enam näha surnukehal löögijälgi vaid suuremaid purustatud alasid. Seda nii eksperdi järelduste kui ka eluliselt akti lisaks olevate fotode järgi. Kahtlemata tekitas Georg Erik X põhjendamatult jõhkraid ja moonutavaid vigastusi, selle eest räägivad eelnevalt viidatud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja kohtuarstliku ekspertiisiakti fotod iseenesest. Seetõttu on ka kohane kohtu jaoks materiaalõiguse osas kvalifikatsiooni täpsustamine, sest süüdistuse tekst ja tõenditele antav hinnang seda ka võimaldab. Kohus peab vajalikuks osundada ka sellele, et Georg Erik ise on kohtus korduvalt enda poolt toime pandud tegu nimetanud just mõrvaks, s.t ta tajub ka ise tema poolt toimepandud tegu julmana – näitlikustamiseks Georg Eriku poolt erinevatel kohtuistungitel avaldatu: 11.06.2021 kohtuistung: „Ma tunnistan üles, et ma mõrvasin. See oli väga jube, kohutav.“, „Tunnistan üles selle jubeda, kohutava mõrva.“; 24.11.2021 kohtuistungil viimases sõnas: „Ma tunnistan üles mõrva ja ma olen süüdi.“. Antud juhtumil ei ole sugugi vähetähtis, millisena teo toimepanija enda tegu ise tajub, kuna see haakub ka tõendite kogumiga, mis osundab mõrvale. Muuhulgas on Georg Erik esimesel kahtlustatavana ülekuulamisel rääkinud X korteris valitsenud olukorrast, kui voodil lebas mingi vastik koll, oli vastik hais, põrandal oli vastik kuivanud ollus, mis meenutas halvaks läinud moosi – need pildid peavad olema ajast, mil Georg Erik käis X korteris pärast tapmist ning ta tajus korteris valitsenud olukorda vastikuna, mida see kahtlemata ka oli. Eelneva tõttu tuleb Georg Erik mõista süüdistuses esitatud KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo asemel süüdi mõrvas KarS § 114 lg 1 p 1 järgi, s.o tapmises julmal viisil. 1.
Tahtlus Prokuröri hinnangul pani Georg Erik X tapmise toime vähemalt otsese tahtlusega, põhistades seda asjaoluga, et teist inimest haamriga peapiirkonda minimaalselt 14 korral pekstes pidi toimepanija teadma, et sel viisil põhjustab ta teise inimese surma ning seda ka soovima. Kohus on seisukohal, et Georg Erik pani KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetusega, mida kinnitab köögist haamri võtmine ja X tuppa sellega minek, järjestikuste löökide arv ja tegevuse intensiivsus. Georg Erik on kahtlustatavana eeluurimisel andnud ütlused, et tal olid peas hääled, mis andsid talle käskluse X ära tappa, muidu tehakse seda tema eest eriti piinaval viisil. Olles X juures, läks Georg enda sõnade kohaselt kööki, võttis haamri, peitis selle pükste vahele, läks X juurde ning pärast mõningast vestlust võttis haamri välja ning lõi esimese löögi otsaette, pärast mida hakkas ta X haamriga edasi pea piirkonda lööma. Võttes täiesti teadlikult kaasa haamri ning hakates sellega teist inimest korduvalt pea piirkonda lööma, ei ole varianti, et teo toimepanija üksnes möönab oma tegu. Georg Erikul oli eesmärk X tappa, seejuures on ta avaldanud, et 18 1-21-2077 talle oli antud käsk, et ta X näo hävitaks. Selline eesmärk ja plaan teoks sai olla üksnes tema enda kalestunud meelelaadist tulev, sest ei ole tuvastatud, et keegi kolmas oleks Georg Erikule käsklusi X mõrvamiseks andnud või Georg Erikul esinenuks vastavad meelepetted selleks. Haakuvalt osaliselt Georg Eriku ütlustega, kinnitab ka ekspertarvamus, et löögid olid järjestikulised. Georg Erik oma eesmärgi ka realiseeris ning seega ei ole kohtu hinnangul võimalik jaatada väiksemat tahtluse vormi KarS § 114 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises kui kavatsetus. 1.
Õigusvastasus ja süü Käesoleva kriminaalasja põhikese lasub Georg Eriku /…/, millele on läbivalt kohtumenetluse jooksul viidanud ka Georg Eriku kaitsja. /…/ koostati Georg Eriku suhtes kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiis ekspertide psühhiaater K. E. ja kliinilise psühholoogia magister T. K. poolt (II kd tl 31-51), kes käisid ka kohtus ekspertiisiaktiga seoses ütlusi andmas. Samuti on kohtule uurimiseks esitatud Georg Eriku tervisekaart Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikust (II kd tl 72-81) ning väljatrükk politsei andmebaasist Georg Erikuga seotud juhtumitega (II kd tl 89-93), mis samuti /…/ Kaitsja leiab, et kriminaalasjas uuritud kirjalikud tõendid – politseiandmebaasi väljatrükk Georg Erikuga seonduvate sündmustega perioodil 13.09.2020-03.10.2020, mis tõendavad Georg Eriku /…/; Pärnu Haigla 07.10.2020 vastus politsei nõudekirjale koos koopiaga statsionaarsest epikriisist, mis tõendab Georg Eriku /…/; samuti Haigekassa retseptiandmete väljatrükk, mis tõendab Georg Erikule väljastatud ravimite retsepte – kinnitavad, et Georg Eriku /…/, mis kaitsja arvates /…/. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Georg Eriku käitumine politseiandmebaasis oleva info järgi /…/, kuna Georg Erikuga seotud juhtumikirjeldustest nähtuvalt on politsei toimetanud ta nii psühhiaatriakliinikusse oma tavapäratu käitumise ja politseile avaldatud info alusel, et /…/. Samuti nähtub Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku poolt edastatud andmetest, et
aastal on Georg Erikul /…/. Kahtlemata on tavapäratu ka Georg Eriku poolt nii 20.09.2020 /…/ (uurimisasutuse 20.11.2020 nõudekiri ja tickets.ee’le 08.12.2020 vastuskiri sellele, III kd tl 90-92, ning uurimisasutuse 03.12.2020 nõudekiri tickets.ee’le ja 27.12.2020 vastus sellele, III kd tl 9395). Seejuures kulutas Georg Erik lennupiletitele 742,69 eurot ning 2112,65 eurot. Kohtu arvates ei puutu need asjaolud süüdistusse ja ka pooled kohtuvaidluses nendele ei tuginenud. Kohus leiab, et kui inimene ei jõua lennukile või teeb valearvestuse, ei saaks sellest kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Lisaks ka /…/ on üldteadaolevalt tihti meeleolu äärmuslikke kõikumisi. Samuti on erinevad kohtus ütlusi andmas käinud tunnistajad viidanud /…/ – näiteks taksojuht V. A., kellega sõites soovis Georg Erik iga 20 minuti tagant värske õhu peatusi ning siis sootuks Tallinnasse sõidust mingi hetk loobus. Georg Eriku pikaaegne sõber, tunnistaja T. K., ei saanud aru, miks Georg Erik ühtäkki sõpruse temaga katkestada soovis ning oli teadlik Georg Eriku /…/. Samuti viitas tunnistaja, et Georg Eriku käitumine eelmise aasta septembris oli teistmoodi. Tunnistaja M. P., kes osutab puhastusteenust Aisa külalistemajas, avastas
aasta oktoobris ühel päeval, et Aisa külalistemaja katusel trepi kohal olid arvuti, klaviatuur, lillealus jm asjad, mispeale prooviti saada tuppa nr 63, kust need asjad pärineda võisid. Tuppa siseneti koos politseiga ning toas lebas voodis noormees, kes /…/. Perioodil 2016-2017 Georg Eriku tööandja, tunnistaja A. P., teadis rääkida, et Georg Erikul /…/. Tema 19 1-21-2077 sõnade kohaselt /…/. Georg Eriku sõbranna, tunnistaja E. T., oli teadlik, et Georg Erik /…/ (tunnistaja E. T. 12.10.2020 ülekuulamise protokolli lisa, IV kd tl 46-51). Ka Georg Eriku pikaaegne sõber, tunnistaja J. K., kinnitas, et /…/. Ka tunnistaja A. K. on andnud samasisulisi ütlusi eelnevatega – /…/. Ka tunnistaja K. L., kes oli Georg Eriku ja X pikaajaline peretuttav ning tema rühmajuhataja Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, oli Georg Eriku kaudu teadlik, et /…/. Samuti on Georg Eriku /…/ toa broneerimisel kirjeldanud 18.08.2021 kohtuistungil tunnistaja M. R., kes tajus Georg Eriku /…/ Eelnevalt kirjeldatud tunnistajate ütlused, politsei väljavõte politsei andmebaasist ning Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikust saadud andmed erinevate diagnooside kohta Georg Erikul /…/. Nimelt, ekspertiisiakti kohaselt kokkuvõtvalt: - /…/; Ekspertiisiaktis on põhistatud, et /…/. Eksperdid käisid 12.08.2020 kohtus ekspertiisiaktiga seonduvalt ütlusi andmas ning sisustasid kohtu jaoks piisava põhjalikkuse ja veenvusega, miks nad oma parimate teadmiste ja neile ekspertiisiakti koostamisel kättesaadavate andmete alusel sellisele järeldusele jõudsid ning kohus nõustub ekspertide selgituste ja järeldustega täielikult, sest selgitused on igati loogiliselt argumenteeritud. Kohtu jaoks said kõiksugu kahtlused /…/. Esmalt on kaitsja viidanud ekspertide poolt Georg Erikuga läbiviidud kahe intervjuu kestvusele, milleks oli kokku ligi kaks tundi. Ekspert K. E. on üheselt püstitatud kahtluse sellise lühikese intervjuu käigus järelduste tegemise osas ümber lükanud selgitusega, mille kohaselt ei anta inimese psüühilisele seisundile hinnangut läbiviidavate intervjuude põhjal, vaid eksperdid hindavad kõiki olemasolevaid andmeid ajalises järjekorras ja kogumis, uuritavat küsitletakse üksnes täiendavate andmete saamiseks, kui nende kasutuses olevates andmetes on tekkinud ebakõlad. Seejuures, vaadates ekspertiisiakti, nähtub, et andmed, millele eksperdid oma hinnangu andmisel tuginenud on, algavad Georg Eriku elukäigust sisuliselt alates kolmandast eluaastast, s.t alusandmeid ekspertiisiaktis tehtud järeldusteni jõudmiseks on olnud ekspertide käsutuses küllaldaselt. Ekspert selgitas kohtus, et /…/. Kui /…/. Mis puutub Georg Erikule /…/. Georg Erikule erinevatel perioodidel väljakirjutatud ravimite (vt väljatrükk Georg Eriku Haigekassa retseptiandmetest, III kd tl 70-71), kohta avaldas ekspert K. E., et enamikku ravimitest patsient ei ostnud üldse väljagi. Ta ostis välja /…/. Ekspert lükkas üheselt ümber ka /…/. Kõik ekspertide selgitused ja kirjeldused kohtus on loogilised ja viitavad ka eluliselt arusaadavalt X. Tõepoolest kõik need ekspertide poolt viidatud Georg Eriku tegevused, mis välistavad psühhoosi nähtuvad ka tõenditest: - kohtus ütluste andmisest keeldumise tõttu kohus avaldas poolte taotlusel G. Eriku varasemad ütlused (IV kd tl 159-165). 06.10.2020 esmasel ülekuulamisel räägib, et enne X juurde korterisse sisenemist „sai ta juhiseid“, mille kohaselt pidi ta korterit 20 1-21-2077 - - - - koristama. Kellelt „juhiseid“ sai ei julgenud nimetada ülekuulamisel. Siiski nimetas neid ohtlikeks isikuteks. Sisuliselt kirjeldab ilmselt olustikku, mis on toimunud pärast X tapmist antud korteris. Kirjeldab täpselt tegevusi ja sellele järgnenud tegevusi korterist lahkudes. Seejärel annab G. Erik ütlusi ka selle kohta, kui ta enne seda korteris käis ja siis oli ka korteris sama koll, kes teisel korral oli. Oluliselt hilisemalt, s.o 15.02.2021 ülekuulamisel G. Erik kirjeldab julgemalt ja detailsemalt „neid isikuid“. Ta märkis, et tal olid juba pikemat aega hääled peas. Korterisse sisenedes öeldi talle, et on kaks võimalust, kas tema ise tapab X ära või tapavad „nemad“ tema X eriti piinaval viisil. Seejärel kirjeldab detaili täpselt otsustust, kuidas läks kööki ja võttis kapisahtlist haamri. Seejärel suundus haamriga X tuppa. Kirjeldab X asendit ja tuba sel hetkel. Vestlesid X esmalt rahulikult, kuid seejärel võttis kiiresti haamri enda pükste vahelt välja paremasse kätte. Kirjeldab esimest lööki ja järgnevaid. Georg Erik märgib, et temale anti ka käsk, et ta X näo hävitaks. Seejärel kirjeldab tegevusi pärast X haamriga löömise lõpetamist – pesemist vannitoas, akna kaudu lahkumist, Olerexi tanklasse minekut ja hostelisse jõudmist. Ekspertiisiakti kohaselt ekspertidele avaldas hiljem Georg Erik, et täitis tulnukate korraldusi (ekspertiisiakt lk 33). Ka 12.08.2020 istungil tegi süüdistatav avalduse: „Ma uskusin, et mind kontrollivad tulnukad ja sellepärast mul polnud muud valikut, kui teha seda, et säästa teda piinadest. Muidu nad oleks teda piinanud. Sellepärast nad kontrollisid mind niimoodi, et ma pidin niimoodi selle haamriga tegema. Mul oli väga tugev meelepete.“. 27.09.2020 kell 02:36 sisenes Georg Erik Mai tänaval asuvasse Olerexi tanklasse. Asitõendi vaatlusprotokollis olevatelt fotodelt on näha, et Georg Erik sooritas ostu ning kell 02:40 oli tal vasemas käes hot dog´i taoline ese ja ka paremas käes hoidis midagi. Kell 02:40 väljus Georg Erik tanklast (19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega andmekandjatel nr 7 ja 8 – DVD-plaadid Olerex AS Pärnu Mai tankla sise- ja väliturvakaamerate salvestistega ajavahemikul 27.09.2020 kell 02:00-03:00, II kd tl 148-156). 27.09.2020 kell 02:33 tellis Georg Erik Pärnusse Mai Olerexi tankla juurde takso ning seda tellimust teenindas GoTakso Pärnu juht, tunnistaja V. A. (PPA Lääne prefektuuri 13.10.2020 nõudekiri kriminaalasjas nr 20267000912 ja OÜ GoTakso Pärnu 13.10.2020 vastus (II kd tl 86-88). Tunnistaja V. A. sõnul oli kliendiks meesterahvas, kes soovis sõita Hommiku tänavale Hommiku hostelisse.. 27.09.2020 kell 02:45 sisenes Georg Erik Hommiku Külalistemajja, kandes tumedat jopet ja heledaid saapaid, millised olid näha mh Olerexi siseturvakaamera salvestiselt. 27.09.2020 kell 09:13 lahkus Georg Erik Hommiku Külalistemajast, seljas olid endiselt sama tumedat värvi jope ja jalas heledad saapad. Kell 09:14 viibis Georg Erik Hommiku Külalistemaja hoovis suure prügikasti juures ja viskas enda käes olnud esemed prügikasti. Ekspert T. K. viitas täiendavalt, et Georg Erikul /…/. Seega välistamismeetodi alusel sai rääkida Georg Erik üksnes enda tegudest ja enda vabast tahtest neid tegusid juhtida, mis haakub süüdistusega. Samaselt ekspert K. E., ka ekspert T. K. selgitas, miks võivad lahku minna ekspertide ja varasemalt Georg Erikut ravinud arstide diagnoosid, sest tervishoiuteenuse osutamise puhul võib teenuse osutaja usaldada ka patsiendi enda poolt antud andmeid ja ei pea neid kontrollima seetõttu kasvõi kuni varajase lapsepõlveni välja. Ka patsiendil lasub vastutus anda õigeid andmeid oma raviarstile ja raviarst seeläbi ei pea patsienti kahtlustama ning võib ka patsiendi poolt usaldatud informatsioonist lähtuda. Samuti selgitati, et seetõttu võib ekslikult 21 1-21-2077 saata mõni ekslik diagnoos isikut ravidokumentide järgi kogu elu. Eksperdid aga ei osuta tervishoiuteenust, vaid koguvad kokku ise kõik andmed ja suured andmed võimaldavad leida üles ka objektiivsemad järeldused. Otsides juurde nii palju, kui on võimalik ja selliste algandmete rohkus annabki parima võimaluse võimalike vastuolude välja sõelumiseks ning seeläbi objektiivsema tulemuse. Selliseid võimalusi praktikas raviarstil aga ei ole. Maakohus märgib ka seda, et tegelikkuses ei ole võimalik leida Georg Eriku poolt /…/. Eksperdid on selle laiemate andmete kogumise pinnalt ka loogiliselt välistanud ja kirjeldanud. Seega ei ole piisavad kaitsja kahtlused, et Georg Erik /…/. Kaitsja kohtuvaidluses leidis, et ekspertiisiakt järeldused taanduvad sellele, et eksperdid „ei usu“, et Georg Eriku käitumises võisid esineda sellised momendid, mida kohus võiks õigusvastasust välistavate asjaolude alla liigita. Maakohus märgib, et eksperdid ei ole pelgalt uskumist väljendanud. Eksperdid on kogunud piisava andmehulga, analüüsinud seda parimate erialaste teadmiste ja kogemuste pinnalt ning seejärel sisuliselt heas usus väljendanud ka ühtse seisukoha. Sealjuures istungil ekspert K. E. kirjeldas ka enda piisavaid teoreetilisi ja praktilisi kogemusi X tuvastamisel. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt sõnal „uskuma“ on tähenduseks erineva rõhuga seinast seina värvinguid, s.t. lisaks võimalikuks pidamisele ka kontekstist tulenevalt kindla veendumuse tähendus:
kellegi v. millegi olemasolu ja mõjujõudu kindlaks v. võimalikuks pidama, ilma et seda tõestatud oleks.
milleski veendunud olema, milleski v. kelleski mitte kahtlema.
kellegi v. millegi suhtes mingil arvamusel olema, arvama, oletama. Kui eksperdid on väljatoonud faktid ja teoreetilised teadmised, siis see pole enam pimesi uskumine, vaid veendumus faktide ja parimate teadmiste analüüsi, mis on jälgitav, põhjal. Eelnevat kokku võttes on kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti ja väga põhjalikult ekspertide kohtus antud vastuste põhjal kohus jõudnud ekspertiisiaktis sedastatuga samale järeldusele ning toetab seda. Vaadates muuhulgas Georg Eriku käitumist kohtus, siis on samuti tuvastatav temapoolne n-ö adekvaatne toimetulek näiteks ka kohtuistungil õigel ajal küsimustele vastamise osas, ta saab toimuvast vastavalt oma teadmistele aru, ta suudab ise küsida. Järelikult on Georg Erik adekvaatne ning kohus toetab ekspertide järeldust, et /…/. Puuduvad meditsiinilised ja juriidilised tunnused, mis viitaksid Georg Erikul esinenud piiratud süüdivusseisundile teo toimepanemise ajal ning ka sellele eelnenud perioodil – kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt kogumis ekspertide kohtuistungil antud ütlustega lükkavad selle võimaluse üheselt ümber. Eeltoodut arvestades võib veendunult järeldada, et: 1) Georg Erik, rääkides tulnukatest ja saadud käsklustest, üksnes viitab sellele, et tajudes oma koletu teo tagajärgi, üritas pelgalt otsida sellele seletusi ning ei suutnud endaga teha rahu muul viisil, kui leida ekspertide poolt viidatud teooria ja teadusega vastuoksa olevad seletused enda tegevusele. Maakohus peab seda versiooni üksnes eksperimenteerimiseks, kuivõrd surnukeha avastati ca nädal hiljem, millest võis tekkida soov selliseks versiooni katsetuseks; 2) eksperdid üheselt selgitasid, et kui /…/. Samuti Georg Eriku käitumine pärast mõrva /…/, sest ta suudab adekvaatselt, sihipäraselt ja loogiliselt käituda – plaanitult haamri võtmisega seotud asjaolud, lahkub vargsi akna kaudu, vahetult pärast mõrva teeb tehinguid ja suhtleb, võrdlemisi rahulikult läheb ostab kehakinnitust tanklast, tellib takso ja sõidab hostelisse jne. Ilmselt Georg Erikut hiljem ja ühel hetkel tabanud teatud väga suur masendus ja kurbus, ei tähenda veel psühhoosi; 3) kohtus ülekuulatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi teinud eksperdid põhistasid parimate teadmiste valguses kohtu jaoks ära, et /…/. Ekspert E. selgitas kohtus, et /…/. 22 1-21-2077 Kokkuvõttes arvestades võistlevas menetluses kaitsja poole vastuväiteid, siis G. Eriku kontekstiga seotud sihikindlad ja mõtestatud tegevused ja nende analüüs välistab, et Georg Erikul oli tahtest olenematu käitumine X tapmise ajal. Seega puuduvad käesolevas asjas õigusvastasust ja ka süüd välistavad asjaolud. Georg Erik tuleb I episoodis süüdi mõista KarS § 114 lg 1 p 1 järgi. II Episood – süüdistus KarS § 199 lg 1 järgi 2.
Süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi tuleb kohtul tuvastada, kas Georg Erik: 1) 18.09.2020 kella 12:46 ajal, viibides Pärnu linnas Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas X AS-ile kuuluvas kaupluses X, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis tahtlikult elektrilise tõukeratta S5 Booster Plus väärtusega 749,99 eurot ning väljus kauplusest ja kaubanduskeskusest ratta eest tasumata (tegu); 2) pani eelkirjeldatud teo toime tahtlikult; 3) tegevuses esineb õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Nimetatud episoodis ei ole vaidlust selles, et Georg Erik talle etteheidetava teo toime pani, Georg Erik on oma tegu korduvalt kohtuistungitel ka tunnistanud (11.06.2021 kohtuistung, 24.11.2021 kohtuistung, lisaks kaitsja kohtukõne teesid, kinnitavad, et vaidlus puudub). 2.
Tegu Georg Eriku poolt talle etteheidetava teo – X AS Kaubamajaka X poest tõukeratta S5 Booster Plus, kui Georg Erikule võõra vallasasja äravõtmine selle omastamise eesmärgil, toimepanemine Georg Eriku poolt on tõendatud järgmiste kohtule esitatud tõenditega kogumis: 1) KarS § 199 lg 1 episoodis on kannatanuks tunnistatud X AS (kannatanuks tunnistamise määrus, III kd tl 119-121; X AS Äriregistri väljatrükk, III kd tl 117-118). millist juriidilist isikut esindab volikirjade kohaselt A. F. (III kd tl 122-125). 2) 08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokoll koos lisaga, millest nähtub, et 18.09.2020 kella 12:30-13:00 vahelisel ajal viibib Kaubamajaka X poes meesterahvas, kes on kohtule äratuntav kui Georg Erik (vt foto 2, III kd tl 128). Vaatlusprotokolli fotol 4 on näha, kuidas Georg Erik võtab tõukeratta ning fotodelt 5 ja 6 on näha, kuidas Georg Erik selle tõukerattaga poest maksmata väljub, s.o oma tegevusega võttis Georg Erik kauplusest võõra vallasasja, tõukeratta, ning väljus kauplusest selle eest tasumata, lõpetades kauplusepidaja valduse tõukerattale ning kehtestas sellele enda valduse. Selle tõendiga haakub ka Lääne prefektuuri 03.12.2021 nõudekiri X AS-ile ning X AS-i 06.01.2021 vastus sellele, milles avaldatakse mh, et isik (Georg Erik) on seotud X AS-iga ka läbi teise kriminaalasja (s.o käesoleva kriminaalasjaga), milles Georg Erik on tekitanud X AS-ile kahju (III kd tl 96-99). 3) Tunnistaja M. S. 18.08.2021 kohtuistungil antud ütlused, kes töötas 18.09.2020 Pärnu kaubamaja X kaupluses vahetusevanemana. Tunnistaja ütluste kohaselt Härra tuli tõukeratast ostma. Arutasime erinevate tõukeratta valikute üle, jõudsime enda arust selle hetkeni, kui hakati sõlmima müügitehingut. Mina läksin karpi tooma ja härra otsustas sellega ära sõita. 23 1-21-2077 Tunnistaja tundis kohtusaalis Georg Erikus ära isiku, kellele ta tõukeratast oli tutvustanud ning kes sellega kauplusest lahkus. Tunnistaja nägi Kaubamajakas ringi vaadates, et Georg Erik oli rattaga sõidus, tunnistaja üritas teda takistada ja jooksis järgi, kuid see ei õnnestunud. Lisaks teadis tunnistaja, et turvatöötaja oli mingi hetk selle tõukeratta kuskilt leidnud ja see toodi poodi tagasi, see juhtus tunni-kahe jooksul. 4) Eelnevate tõenditega haakuvad ka tunnistaja E. P. ütlused, kes töötas 18.09.2020 Pärnu Kaubamajaka turvatöötajana ning kes käis kohtus ütlusi andmas 18.08.
X kauplusest varastatud tõukeratta kohta sai tunnistaja teadlikuks paanikakutse kaudu ning ta jooksis sündmuspaigale. Hiljem leiti tõukeratas prügikastist. Tunnistaja nägi kaupluse turvalindistust ning teadis, et tõukeratta varastanud isik oli varem töötanud Pärnu Keskuses, kus ka tunnistaja turvatöötaja oli olnud. Nimepidi tunnistaja isikut ei teadnud, kuid teadis, et varguse toimepannud isik tuli järgmisel päeval Kaubamajakasse tagasi ning ostis Rademari kauplusest jope (viidatud asjaolu on tõendatud uurimisasutuse 22.01.2021 nõudekirja ja Rademari 22.01.2021 vastusega sellele, III kd tl 86-89, ning uurimisasutuse nõudekirjaga Swedbank AS-ile ja Swedbank AS-i vastusega sellele, milliste andmete alusel 06.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Georg Erik on 19.09.2020 sooritanud kaardimakse Kaubamajaka Rademari kaupluses, III kd tl 72-82). Tunnistaja oli mh Georg Eriku käest eelmise päeva sündmuste kohta küsinud, kuid viimane ei osanud midagi vastata. Kohtumenetluses on Georg Erik seevastu teo toimepanemist tunnistanud ning kõik tõendid kogumis, eeskätt punktis 2 viidatud asitõendi vaatlusprotokoll koos DVD-plaadiga, tema tegu üheselt ka tõendavad. Seega võimaldavad eelnevalt analüüsitud tõendid kogumis jõuda järeldusele, et Georg Erik, 18.09.2020 kella 12:46 ajal, viibides Pärnu linnas Papiniidu 8/10 asuva kaubanduskeskuse Kaubamajakas X AS-ile kuuluvas kaupluses X, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis tahtlikult elektrilise tõukeratta S5 Booster Plus väärtusega 749,99 eurot ning väljus kauplusest ja kaubanduskeskusest ratta eest tasumata. Täidetud on KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo objektiivne koosseis. 2.
Tahtlus Kõik eelnevalt varguse episoodi kinnitavad tõendid kogumis võimaldavad jõuda järeldusele, et Georg Erik pani KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime raskeimas tahtluse vormis, s.o kavatsetult. Iseäranis kinnitab seda X kaupluse turvakaamera salvestis ning tunnistaja M. S. ütlused, mille kohaselt lõi Georg Erik mulje, nagu sooviks tõukeratast osta, kuid paariminutilisel ajavahemikul, mil tunnistaja läks laoruumist puuduolevad detaile ratta juurde tooma, lahkus Georg Erik kauplusest tõukerattaga ning selle eest tasumata. Seega toimus valduse murdmine, mitte vabatahtlikult valduse üleandmine. Seejuures, arvestades Georg Eriku Swedbank AS kontol olevaid rahalisi vahendeid perioodil 01.09.2020-05.10.2020, mille kohaselt perioodi algjääk oli 10 487,39 eurot ning lõppjääk 453,51 eurot, ning enne tõukeratta varguse toimepanemist tehtud tehinguid, oli Georg Eriku kontol piisavalt vabu vahendeid, et tõukeratta eest ka maksta. Seetõttu pidi Georg Erik tõukeratta eest maksmata poest lahkumise seadma endale eesmärgiks ning teadma, et ta paneb sellise tegevusega toime varguse. Vargus on toime pandud kavatsetusega. 2.
Õigusvastasus ja süü Kohus ei tuvasta ka varguse episoodis õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Analüüs Georg Eriku vaimsest seisundist talle etteheidetavate tegude toimepanemise ajal on 24 1-21-2077 analüüsitud põhjalikult käesoleva kohtuotsuse p-s 1.
ning nende kordamine oleks tarbetu. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisis tehtud järelduste ja kohtus ütlusi andmas käinud ekspertide selgitustega on üheselt välistatud, et Georg Eriku vaimne seisund ei oleks võimaldanud tal aru saada oma teost ja selle keelatusest. Eelneva tõttu puuduvad ka KarS § 199 lg 1 toimepandud teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning seetõttu on kohus seisukohal, et Georg Erik tuleb II episoodis KarS § 199 lg 1 järgi süüdi mõista. III Karistus ja tõkend KarS § 56 lg 1 alusel karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3.
KarS § 114 lg 1 p 1 näeb ette kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seni omaks võetud kohtupraktika järgi mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kohtu ülesanne on seadusandja poolt ette antud piirides individualiseerida karistusseaduses ette nähtud karistus üksikjuhtumi jaoks. Prokurör nõudis karistuseks 11 aastat vangistust. Maakohus nõustub sellise karistusemääraga ka kvalifikatsiooni muutmise järel. Süüdistatav nimetas ka ise enda tegu koletuks mõrvaks ja avaldas kahetsust. Varasemad kriminaalkaristused Georg Erikul puuduvad. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Georg Eriku poolt avaldatud kahetsust. Teoorias puhtsüdamlik kahetsus ei tähenda täielikult süüdistuse väidete vastuvaidlematut aktsepteerimist. Ehkki Georg Erik üritas enese õigustamiseks menetluse käigus enda süüd vähendada, eksitades menetlejaid meelepetete ja tulnukate teemaga, on see versioon täielikult kohtus läbi kukkunud ning suurt osa teost isik ju valdavalt tunnistab ja kahetseb. Eeltoodust saab kohus aru nõnda, et Georg Erik ei osanud endaga rahu teha teisiti, kui selliselt menetlejaid eksitada üritades. Kohtumenetluse käik on näidanud, et Georg Erik on nimetatud sündmused uuesti ja samuti valuliselt läbi elanud ning andnud kokkuvõttes olulises osas õige hinnangu oma tegudele ka ise, pidades seda koletuks mõrvaks ja on ilmselt seetõttu ka ise valmis karistust vastu võtma. 3.
Varguse KarS § 199 lg 1 sanktsiooniraam on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Prokurör nõudis KarS § 199 lg 1 episoodis Georg Erikule karistuseks vangistuse 1 aasta. Kohus on seisukohal, et arvestades asjaolusid kogumis – Georg Eriku poolt tõukeratta jätmine Kaubamajaka juurde, kust see kannatanule tagastati mille järel kannatanu sai lõpuks tõukeratta (seejuures küll oluliselt väiksema väärtusega) realiseerida ning, et ühel korral on Georg Erik varavastase kuriteo eest väärteokorras karistatud (Karistusregistri väljatrükk Georg Eriku kohta, III kd tl 141) – ei ole põhjendatud rahalise karistuse määramine. Kohus on seisukohal, et käesoleva episoodi eest on proportsionaalne ning õiglane karistada Georg Erikut vangistusega 3 kuud. Kohus arvestab karistuse määramisel kergendavate asjaoludena Georg Eriku kahetsust ning tema soovi kannatanule tekitatud kahju hüvitada (12.08.2021 kohtuistungi protokoll lk 38). 25 1-21-2077 3.
Kokkuvõtvalt otsustas kohus mõista Georg Erikule karistuseks KarS § 114 lg 1 p 1 järgi 11 aastat vangistust ja KarS § 199 lg 1 järgi 3 kuud vangistust. Kuivõrd KarS § 114 lg 1 p 1 alusel kvalifitseeritava teo ebaõiglussisu käesolevas kriminaalasjas ületab oluliselt KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo oma, tuleb KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks oluliselt suurema karistusega ning seega lõplikuks liitkaristuseks mõista 11 (üksteist) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust tuleb hakata arvata alates 05.10.2020, mil Georg Erik kahtlustatavana kinni peeti ning mille järel kohaldati tõkendit vahistamine. Karistuse täitmise tagamiseks tuleb jätta tõkend vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. IV. Tsiviilhagi KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas on kannatanu X AS esitanud tsiviilhagi summas 294,99 eurot (I kd tl 11-13). Kuivõrd Georg Eriku poolt X kauplusest varastatud tõukeratas saadi hiljem kätte, seisneb tsiviilhagi nõue varguse tagajärjel tõukeratta väärtuse vähenemisest. Kannatanu X AS volitatud esindaja A. F. selgitas 18.08.2021 kohtuistungil, et tsiviilhagi summa on kujunenud järgmisest – Georg Eriku poolt varastatud tõukeratta müügihing kaupluses oli 749,99 eurot (tsiviilhagi lisa, III kd tl 140) ning kui Georg Eriku poolt kauplusest varastatud tõukeratas sinna tagasi jõudis, oli selle seisukord oluliselt halvenenud – „Seade on vigastatud, ta on töökorras, aga visuaalselt olid kriimustused ja mustus ning me ei suutnud seda realiseerida täis müügihinnaga. Meil on selleks outlet olemas. Me saatsime toote müüki outlet-i ja seal ta sai müüdud tunduvalt väiksema raha eest.“. Tõukeratta hind kaupluses ning selle seisukord pärast tagasisaamist on tõendatud hagiavalduse lisadega (III kd tl 131-140), kust nähtub, et tõukeratas on määrdunud, sellel on peal kriimustused, viga on saanud erinevad plastikdetailid, s.h tõukerattal olev helkur/tuli. Arusaadavalt ei ole sellise toote müümine kaupluses uuena ning täishinnaga enam võimalik. Nagu kannatanu esindaja kohtuistungil ka selgitas ning mis on tõendatud tsiviilhagi lisana esitatud fotoga (III kd tl 131), pandi toode outlet-is müüki hinnaga 649,99 eurot ning lõpuks müüdi toode outlet kaupluses 04.06.2021 30% suuruse soodustusega. Hagihinnaks kujunes tõukeratta väärtuse vähenemine summas 294,99 eurot, mille ulatuses sai X AS Georg Eriku põhjuslikus seoses oleva teo – tõukeratta varastamine ning selle kasutamine selliselt, et tõukeratta väärtus vähenes – tagajärjel kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevalt on tõendatud Georg Eriku poolt KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine – tõukeratta vargus X AS-ile kuuluvast Kaubamajaka X kauplusest ning selle teoga põhjuslikus seoses olev kahju tekkimine kannatanule, kuivõrd tõukeratast ei olnud võimalik realiseerida enam sellise hinnaga, millega see kaupluses varguse hetkel müügil oli. Kohtuvaidluses avaldatu alusel puuduvad ka vastuväited hageja poolt toodud faktilistes asjaoludes ja nõude summas. Eelneva tõttu tuleb kannatanu X AS-i tsiviilhagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel kogu ulatuses rahuldada ning Georg Erikult tuleb kannatanu X AS kasuks välja mõista tsiviilhagi summas 294,99 eurot. 26 1-21-2077 Tsiviilhagi tuleb tasuda kannatanu X AS kontole nr X. V. Menetluskulud

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd Georg Erik mõisteti kogu talle esitatud süüdistuses süüdi, tuleb temalt välja mõista ka menetluskulud. Käesoleva kriminaalasja menetluskulud on järgmised: 1)

§ 175

lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot; 2)

§ 175

lg 1 p 4 määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses osalemise eest kogusummas 4707 eurot; 3)

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja M.

R. hüvitatud keskmine päevapalk summas 54,35 eurot; 4)

§ 175lg 1 p 2 alusel ekspert K.

E. hüvitatud sõidu- ja ööbimiskulu seoses 12.08.2021 kohtuistungil osalemisega summas 96,78 eurot; 5)

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiiside teostamisega tekkinud kulu: ekspertiisiakt nr 20E-AOS0067/166 (surnu kohtuarstlik ekspertiis) summas 506 eurot; ekspertiisiakt nr 20E-GE1252 (DNA-ekspertiis) summas 3021 eurot; ekspertiisiakti nr 20E-TR0019 (jäljeekspertiis) summas 314 eurot, kokku 3841 eurot; 6) kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 633,90 eurot. Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale kohtueelses menetluses hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud moodustasid kokku 1300,20 eurot (III kd tl 164-192), kohtumenetluses hüvitatud riigi õigusabi tasu ja kulud moodustasid kokku 2449,20 eurot (I kd tl 34-35, II kd tl 52-54, IV kd tl 136-142, III kd tl 173-175) + 957,60 eurot kohtuvaidluse tasu (V kd tl 24-30), kokku 4707 eurot. Kohus pidas põhjendatuks ning rahuldas ka tunnistaja M. R. keskmise päevapalga summas 54,35 eurot ning ekspert K. E. sõidu- ja ööbimiskulu seoses 12.08.2021 kohtuistungil osalemisega summas 96,78 eurot. Samuti on olnud põhjendatud ja vajalikud kohtueelses menetluses tõendite kogumiseks tehtud ekspertiisid – ekspertiisiakt nr 20E-AOS0067/166 (surnu kohtuarstlik ekspertiis) summas 506 eurot; ekspertiisiakt nr 20E-GE1252 (DNAekspertiis) summas 3021 eurot; ekspertiisiakti nr 20E-TR0019 (jäljeekspertiis) summas 314 eurot, kokku 3841 eurot. Kohus loeb kõik eelnevalt viidatud menetluskulud põhjendatuks ning tõendatuks ja on seisukohal, et

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9 alusel tuleb Georg Erikult riigituludesse välja mõista sundraha 1460 eurot; kaitsjatasu 4707 eurot, tunnistaja ja eksperdi kulud summades 54,35 eurot ja 96,78 eurot ning ekspertiisiaktide tegemisega seotud kulu kogusummas 3841, s.o kokku tuleb Georg Erikult välja mõista menetluskulud kogusummas 10 159,13 eurot. Kohus ei pea põhjendatuks isikut menetluskuludest vabastada ega neid vähendada põhjusel, et isik asub kandma pikka vanglakaristust. Üksnes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisitasu summas 633,90 eurot tuleb jätta psühhiaatrilise abi seaduse põhimõtteid arvesse võttes Eesti Vabariigi kanda. 27 1-21-2077 VI. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara 5.1.

§ 126

lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde: - andmekandja nr 1, s.o DVD-plaat kaupluse X turvakaamera salvestisega (08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, III kd tl 126-130); - andmekandja nr 2, s.o DVD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega (05.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 84-85); - andmekandja nr 4, s.o DVD-plaat Häirekeskuse kõne salvestisega (15.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 82-83); - andmekandja nr 5, s.o DVD-plaat kõneeristuste koopiatega (16.08.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, IV kd tl 87-91A); - andmekandja nr 6, s.o DVD-plaat Hommiku Külalistemaja turvakaamerate salvestistega (26.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 102-133); - andmekandja nr 7, s.o DVD-plaat Olerex AS Mai tankla turvakaamerate salvestistega (19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 148-156); - andmekandja nr 8, s.o DVD-plaat Olerex AS Mai tankla turvakaamerate salvestistega (19.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 148-156); - andmekandja nr 10, s.o DVD-plaat Aisa Külalistemaja turvakaamerate salvestistega (25.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 163-172); - andmekandja nr 11, s.o DVD-plaat Circle K Hommiku tankla turvakaamerate salvestistega (29.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 173-176); - andmekandja nr 12, s.o DVD-plaat elektritarbimise andmetega (23.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, II kd tl 177-180); - andmekandja nr 13, s.o DVD-plaat mobiiltelefonist Xiaomi leitud andmetega (08.10.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, IV kd tl 79-85A); - andmekandja nr 14, s.o DVD-plaat Georg Eriku Swedbank AS arvelduskonto väljavõttega ajavahemikul 01.09.2020-05.10.2020 (06.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, III kd tl 7482); - andmekandja nr 16. s.o DVD-plaat V. E. ja Georg Eriku Selver AS kliendikaardi „Parnerkaart“ väljavõttega (11.02.2021 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, III kd tl 110-116). 5.2.

§ 126lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

a sündmuskoha vaatluse käigus (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) ära võetud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud asitõendid: - pakend nr 1 (teipide kogum); - pakend nr 2 (tualettpaberi rull); - pakend nr 3 (kilekott koos erinevate esemetega); - pakend nr 4 (töökindad); - pakend nr 5 (käekott koos erinevate esemetega); - pakend nr 6 (küünlavõti); - pakend nr 7 (3 plastmassist pudelit); - pakend nr 8 (vaip); - pakend nr 9.1 (karvad); - pakend nr 9.2 (sussid); - pakend nr 10 (tekk); - pakend nr 23 (DNA proov); - pakend nr 24 (DNA proov); - pakend nr 25 (DNA proov); 28 1-21-2077 - pakend nr 26 (DNA proov); - pakend nr 27 (tekk koos tekikotiga); - pakend nr 28 (padi koos padjapüüriga); - pakend nr 29 (mobiiltelefon Samsung); - pakend nr 30 (DNA proov); - pakend nr 36 (DNA-proov); - pakend nr 37 (DNA proov); - pakend nr 38 (jalatsijäljed želatiinkilel); - pakend nr 39 (naha papillaarkurrustiku jäljed želatiinkilel); - pakend nr 40 (mustrijälg želatiinkilel). 5.3.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada Georg Erikule 05.10.2020 sündmuskoha vaatlusel (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42263) ära võetud vaatlusprotokolli juurde kuuluv ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendis nr 32 olev triiksärk ning pakendis nr 33 olev jope. 5.4.

§ 126

lg 3 p 3 alusel tuleb anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse 05.10.2020 sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud (05.10.2020 sündmuskoha vaatlusprotokoll, I kd tl 42-263) ning 12.01.2021 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendis nr 31 olev mobiiltelefon Sony Xperia E1 dual koos ümbrise, SIMkaardi ja microSD mälukaardiga (01.02.2021 vaatlusorotokolli alusel kuulus V. E., III kd tl 38-44; uurimisasutuse 08.01.2021 nõudekiri Telia Eesti AS-ile ja 11.01.2021 vastus sellele, III kd tl 45-48) ning pakendis nr 34 olev sülearvuti HP (vastavalt 27.11.2020 asitõendi vaatlusprtokollile kuulus sülearvuti V. E., asutajanimi „X“, III kd tl 31-37). 5.5.

§ 126lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada 06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 142-147) vaadeldud jopelt võetud ning pakendisse nr 1 pakendatud DNA-proov, mis anti 12.01.2021 hoiule Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. 5.7.

§ 126

lg 3 p 3 alusel tuleb anda kohtuotsuse jõustumisel riigi omandisse 06.01.2021 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud pakendis nr 2 olev jope, mis anti 12.01.2021 hoiule Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse. 5.8.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 181-242) vaadeldud esemetelt võetud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendites nr 3.1, 3.2, E3.4, E3.5, E3.6, E6.1, E6.2, E6.3 ja E6.4 olevad DNA-proovid. 5.9.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 181-242) vaadeldud esemetelt võetud ning 18.11.2020 Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti saadedud pakendistes nr 33.1, 33.2, E3.1, E3.2 ja E3.3 olevad DNA-proovid. 5.10.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada Georg Erikule 16.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 181-242) vaadeldud ning 18.11.2020 Pärnu 29 1-21-2077 politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendites nr 1-6 olevad ning ekspertiisimaterjali võtmise käigus Georg Eriku seljast ning jalast võetud esemed (mantel, dressipluus, t-särk, püksid, sokid ja jalanõud). 5.11.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel tagastada Georg Erikule 08.10.2020 vaatlusprotokollis (IV kd tl 79-85A) vaadeldud ning 18.11.2020 Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlasse antud pakendis nr 1 olev mobiiltelefon Xiaomi Redmi 9, kuivõrd on kindlaks tehtud, et see kuulub Georg Erikule (uurimisasutuse 03.12.2020 nõudekiri Arvutitark OÜ-le ning vastus sellele, III kd tl 105-109). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Indrek Nummert (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunik Kristel Tael (allkirjastatud digitaalselt) Rahvakohtunik Teet Tärgla 30

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

1-21-2077/69

1-21-2077 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. detsember 2021, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-2077 (20267000912) Kohtukoosseis kohtunik Indr

§ 309lg 3, § 310 lg 1, § 311 – 313, § 315 lg 4, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1 1-21-2077 1. Süüdi tunnistada Georg Erik: Kar

§ 180

§ 175

§ 175

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja M.

§ 175lg 1 p 2 alusel ekspert K.

§ 175

§ 126

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

§ 126

§ 126

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126

§ 315

§ 319

§ 7

§ 294

§ 180

§ 175

§ 175

§ 175lg 1 p 2 alusel tunnistaja M.

§ 175lg 1 p 2 alusel ekspert K.

§ 175

§ 180

§ 126

§ 126lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

§ 126

§ 126

§ 126lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel 05.10.2020.

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126

§ 126