← Eesti

1-22-6631/3

Obsah (6)§ 180§ 318§ 175§ 179§ 2565§ 239

Kriminaalasi nr 1-22-6631 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. november 2022, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-6631 (22278001997) Kohtunik Lii

§ 180lg 3 alusel määrata menetluskulud kogusummas 555,30 eurot tasumisele osade kaupa 12 (kaksteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 1

(3)Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank, EE957700771001523585 LHV Pank), märkides viitenumbriks 99922700036890. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult

§ 318lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule. Süüdistus Järmo Krillot süüdistatakse selles, et tema juhtis 30.10.2022 kella 22:39 paiku Jõgevamaal, Põltsamaa linnas, Lossi tänav 5 juures mootorsõidukit Volkswagen Passat, registreerimismärgiga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,05 mg/l kohta. Sellega Järmo Krillo rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Järmo Krillo juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus Liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet, so mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seoses alkoholi joobes olekuga ei tulnud Järmo Krillo toime mootorsõiduki juhtimisega ja põhjustas liiklusõnnetuse, põrgates kokku politseibussiga Mercedes Benz Vito reg nr xxxxxx. Sellega pani Järmo Krillo toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu KarS § 424 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Järmo Krillole karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.10.2022-01.11.2022, s.o 3 päeva, mõistes karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Järmo Krillo ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud:

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja

§ 175

lg 1 p 9 ja

§ 179

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 981 eurot.

§ 2565

lg 2 järgi vähendatakse kiirmenetluses sundraha suurust poole võrra, so 490,50 eurot.

§ 180

lg 1 alusel mõista Järmo Krillolt menetluskuluna välja sundraha summas 490,50 eurot ja kaitsjatasu summas 64,80 eurot, s.o kokku 555,30 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil tuvastatu ja kohtu seisukoht Asja lahendamisel juhindub kohus

§ 239lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 2

(3)

§ 175

, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

§ 2565lg 2 alusel tuleb sundraha vähendada.

Süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör on täiendavalt kokku leppinud selle, et menetluskulud tuleb

§ 180lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et isik on töötanud alles suhteliselt lühikest aega ja töötasu pole veel saanud, oleks kogu menetluskulu ühe maksena tasumine talle ilmselt ülejõukäiv. Seega menetluskulude osadena tasumine aasta jooksul võimaldaks tal kohustust täita nõuetekohaselt ilma täiendavate kulude lisandumiseta, mis on süüdimõistetu resotsialiseerumist arvestades põhjendatud ja seaduslik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.