Obsah (6)

§ 174§ 657§ 659§ 651§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Margit Vutt Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-17-1453 Tsiviilasi Liina Pa

§ 174lg 10 järgi hüvitada koos käibemaksuga.

Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja esindajakulu 11 491 eurot 70 senti kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 14 203 eurot 70 senti (2050 + 662 + 11 491,70). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Maakohtu
2. augusti
3. a määruse tühistada osas, milles kohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata menetluskulu 12 934 eurot 30 senti (sh käibemaks) ja teha uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav menetluskulu 12 934 eurot 30 senti. Hageja ei vaidlusta maakohtu poolt välja mõistmata 5 eurot ja 10 senti. Hageja leiab, et maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel oma järeldusi piisavalt põhjendanud ja põhjendused on vastuolulised. Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et hageja argumentatsioon ja menetluslikud otsused on viinud kohtupraktika ja õiguskirjanduse seniste valitsevate seisukohtade muutmiseni. Tegemist oli keskmisest keerukama tsiviilasjaga, kuid kohus on jätnud nimetatud asjaolu arvestamata. Maakohus on mõistnud esindajakuludest välja üksnes alla poole. Hageja esindajakulud on kõigis kohtuastmetes kokku olnud 24 426 eurot. Jääb arusaamatuks, millises ulatuses oleks kohus pidanud esindajakulusid põhjendatuks ja vajalikuks siis, kui tegu ei oleks olnud keskmisest keerukama asjaga. Maakohus ei ole analüüsinud hageja esindajakulusid üksikasjalikult ja toimingupõhiselt. Samuti ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, kuidas ta 4 on jõudnud vastavate summadeni, seejuures on jäetud kuluaruannetes sisalduvatele toimingutele viitamata. Maakohtu menetlus kestis ebatavaliselt kaua (2,5 aastat). Nimetatud aja lõikes esindajakulu põhjendatuks pidamine üksnes 33 tunni ulatuses on hageja arvates ebamõistlik, seejuures oli tegelik esindajate ajakulu maakohtus 55,44 tundi. Ka ei selgu maakohtu määrusest täpselt, millises ulatuses on maakohus mingit konkreetset hageja esindajate tehtud toimingut pidanud põhjendatuks ja vajalikuks ning millises ulatuses mitte. Hagejal oli vaja teha olulisi pingutusi tunnistajate leidmiseks, taotleda ekspertiisi läbiviimist jms. Selliselt kulus arusaadavalt ka esindajate toimingutele kokku rohkem aega. Maakohus on ka ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud esindajakulusid kokku pidanud põhjendatuks üksnes alla poole (35,5 tundi). Tegelik ajakulu on 83,9 tundi. Maakohus luges esindajate põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu esimesel menetlemisel üksnes 14 tundi. Maakohus ei ole selgitanud, milliseid kuluridasid ta loeb põhjendatuks. Kuna esimese astme kohtulahend oli loogiliselt ja hästi argumenteeritud ning kooskõlas varasema õiguspraktika ja kirjandusega, tuli arusaadavalt kulutada õiguskirjanduse analüüsimisele ning apellatsioonkaebuse seisukohtade väljatöötamisele rohkem aega kui tavapäraselt. Jääb arusaamtuks, millises ulatuses maakohus pidas istungiks ettevalmistamist põhjendatuks ja vajalikuks, teiseks tuleb arusaadavalt eristada menetlusdokumendi kirjalikku koostamist ja istungiks ettevalmistamist. Maakohus luges põhjendatud ja vajalikuks esindajate ajakuluks Riigikohtu menetluses 14,5 tundi tegeliku 23,2 tunni asemel. Maakohus ei ole selgitanud, millises osas ta ei pea hageja toiminguid põhjendatuks. Riigikohtule tuli otsast peale koostada teistsuguse rõhuasetuse ja ümbertöötatud argumentidega menetlusdokumendid. Arvestamata on jäänud ka asjaolu, et hageja töö tagajärjel leidis aset praktikas oluline muudatus, mille tegemiseks pidas Riigikohus vajalikuks kokku kutsuda tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu. Ringkonnakohtu lahend erines nii sisult kui ka rõhuasetuselt maakohtu lahendist oluliselt ja lõppastmes jõudis Riigikohus siiski ringkonnakohtust erinevale seisukohale. Maakohus luges põhjendatuks teises ringkonnakohtu menetluses hageja esindajate ajakulu üksnes 7 tunni ulatuses. Hageja esindajate ajakulu teises ringkonnakohtu menetluses oli kokku 20,9 tundi. Hageja hinnangul saab lugeda istungiks ettevalmistumisele ja lõplike seisukohtade esitamisele kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Hageja leiab, et kohtu järeldused ei ole kooskõlas kohtu põhjendustega (mh asja keerukuse osas) ning kohus on jätnud põhjendamatult hageja esindajakulud olulises ulatuses arvestamata. Selliselt on maakohtu lahend vastavas ulatuses põhjendamata ja vastuoluline ning esindajakulusid tuleb arvestada tegelikult terves ulatuses.
4. Kostja palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti põhjendanud, osaliselt arvestanud nii hageja kui ka kostja argumente ning jätnud ka osa kummagi poole argumentidest arvestamata. Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja leiab jätkuvalt, et hageja menetluskulusid olnuks põhjust vähendada suuremaski ulatuses kui maakohus seda tegi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks 5 või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ning hageja määruskaebuse rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1, § 659).

Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 659ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastavalt

§ 651

lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 8.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui on ületatud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (Riigikohtu
3. veebruari
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 11). Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus hageja lepinguliste esindajate kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas

§ 175lg-s 1 sätestatuga.

Maakohus ei ole diskretsioonipiire ületanud.

1. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel hinnanud hageja esindamiseks vajalikku ajakulu ning arvestanud sealjuures tervikuna tsiviilasja olemust, keerukust ja mahtu. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole arvestanud, et tegemist oli keskmisest keerukama ja mahukama vaidlusega. Maakohus leidis õigesti, et hageja esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud kõikide kulude ulatuses ei saa osutatud teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on ajakulu vähendamisel selgitanud, millele tuginedes ei saa lugeda kõiki hageja taotletud menetluskulusid põhjendatuks.
2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga ka selles, et maakohtu määrus on vastuoluline. Maakohtu määrus on igati arusaadav ja jälgitav ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu määruses vastuolusid.
3. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid pigem tuleb asja hinnata tervikuna. Seda on maakohus ka teinud. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud hageja lepinguliste esindajate toiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta on jälgitav ning seostatud tsiviilasja olemuse, keerukuse ja mahuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesolevas vaidluses saab pidada põhjendatuks hageja õigusabikulu 68,5 tunni (33 tundi maakohtus ning ringkonna- ja Riigikohtus kokku 35,5 tundi) ulatuses, kokku seega 11 491 eurot 70 senti. Tähendust ei ole sellel, et see on alla poole hageja taotletud menetluskuludest, kuna menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist.
4. Maakohus on hageja esindajakulu maakohtu menetluses põhjalikult analüüsinud ja leidnud, et mitte kogu kulunud aeg ei olnud vajalik ega põhjendatud. Maakohus on kuupäevaselt välja 6 toonud, milliseid konsultatsioone ja miks ta ei pea põhjendatuks. Näiteks on maakohus mõne menetluskulu kohta (nt asjatundjatega peetud konsultatsioonide tulemused, kirjavahetused) märkinud, et kohtule ei ole vastavaid menetlusdokumente esitatud. Lisaks on maakohus selgitanud, millest lähtuvalt ta ei ole pidanud esindajate ajakulu kohtuistungite ettevalmistamiseks tervikuna põhjendatuks. Ringkonnakohus nõustub muuhulgas maakohtu seisukohaga, et menetlusosaline võib võtta kasvõi iga uue menetlustoimingu tegemiseks uue esindaja, aga esindaja vahetamine peab olema vältimatult vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hagejal olnud erinevad esindajad ning menetluskulude nimekirjas esitatud toimingute ajakulust saab järeldada, et esindajate vahetamine on põhjustanud täiendavat ajakulu. Sellist ajakulu ei saa pidada põhjendatuks, kui see ei ole tingitud erakorralisest asjaolust või esindaja ilmselgest ebapädevusest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja menetluskulud on maakohtu menetluses vajalikud ja põhjendatud 33 tunni ulatuses, kokku 3362 eurot 50 senti.
5. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulude kindlaksmääramise puhul on maakohus samuti põhjendanud hageja menetluskulude suurust ja vajalikkust ning selle tulemusena jõudnud põhjendatult seisukohale, et põhjendatud ja vajalikuks saab pidada menetluses tehtud toimingute ajakulu kokku 35 tundi ja 30 minutit (14 tundi ringkonnakohtus ja 14,5 tundi Riigikohtus ning 7 tundi teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus) kokku 6213 eurot 92 senti. Maakohus on õigesti märkinud, et hagejal oli ringkonnakohtus esimesel läbivaatamisel jälle kaks uut esindajat ja maakohus ongi sellest lähtuvalt vähendanud esindajate ajakulu, kuna uue esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisele ei saa pidada põhjendatuks. Hageja ei ole määruskaebuses toonud välja ühtegi argumenti ega põhjust, mis lükkaks maakohtu vastava seisukoha ümber. Samuti on maakohus põhjendatult vähendanud ringkonnakohtus istungi ettevalmistamiseks kulunud aega ja selgitanud, millest tulenevalt ta on vähendanud hageja esindajate ajakulu Riigikohtu menetluses ja ringkonnakohtu teistkordses menetluses.
6. Kokkuvõttes on maakohtu määrus põhjendatud ja seaduslik ja seda ei ole vaja muuta.
7. Määruskaebusega (

§ 178lg 4).

seotud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) 7