Obsah (6)

§ 317§ 223§ 162§ 657§ 307§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21

) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagejale kätte toimetatuks

1. aprillil
2. TMS § 223 lg-st 1 tulenev enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg (30 päeva) möödus
3. mail
4. a. Hagi on esitatud
5. juunil 2021, s.o pärast nimetatud tähtaja möödumist. Kohtutäitur leidis, et täitemenetlust puudutavate dokumentide avalik kättetoimetamine hagejale on olnud põhjendatud ning

§ 317lg 1 punktis 1 sätestatud 2 avaliku kättetoimetamise eeldused täidetud.

Kostja I taotles vaheotsuse tegemist hagi aegumise osas. Kui kohus leiab, et hagi ei ole aegunud, palus kostja I jätta hagi rahuldamata.

1. Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II leidis, et korteriomandi müügiga enampakkumisel ei ole hageja õigustatud huve kahjustatud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. Kostja III vaidles hagiavaldusele vastu ning palus kostja I vastuväited hagile lugeda ka kostja III vastuväideteks. MAAKOHTU LAHEND
3. Tartu Maakohus jättis
4. jaanuari
5. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja on esitanud nõude kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 223 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Riigikohtu praktika kohaselt on

§ 223

lg-s 1 sätestatud 30-päevase tähtaja näol tegemist aegumistähtajaga ning hagi esitamisel selle tähtaja ületamisel tuleb jätta hagi rahuldamata. Kuivõrd hagi aegumist arvestatakse kinnisasja enampakkumise akti kättesaamisest hageja poolt (

§ 223

lg 1), tuleb kohtul aegumise küsimuse lahendamisel teha kindlaks, millal on kinnisasja enampakkumise akt hagejale kätte toimetatud. Kohtutäitur on edastanud hagejale täitetoimingu teate Ametlikes Teadaannetes (tl 55), mis on avaldatud

1. aprillil
2. Teate kohaselt müüs kohtutäitur
3. märtsist 2021 kuni
4. märtsini 2021 toimunud elektrooniliselt enampakkumisel võlgnikule kuuluva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX, XXXXXXX) hinnaga 2600 eurot. Teate kohaselt loetakse enampakkumise akt kätte toimetatuks 15 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest (

§ 317

). Teates on selgitatud ka kaebamise korda, sh

§ 223lg-st 1 tulenevat tähtaega.

Kohus leidis, et kui

§ 317

alusel avaliku kättetoimetamise tingimused olid täidetud, siis tuleb lugeda, et hageja on enampakkumise akti saanud kätte 21. aprillil 2021 (

§ 317lg 5).

Kui tingimused ei olnud täidetud, saab lähtuda hageja poolt välja toodud dokumentide kättesaamise kuupäevast (s.o 8. maist 2021). Seega kontrollis kohus, kas eksisteeris alus hagejale enampakkumise akti avalikuks kättetoimetamiseks (

§ 317lg 1 ja TMS § 10 lg 2).

Hageja rahvastikuregistrijärgseks elukohaks on XXXXXXX (tl 67). Hagiavalduse kohaselt viibis hageja

1. a seoses tööga Soome Vabariigis ega saanud sealt lahkuda Covid-19 piirangute tõttu (tl 2). Maakohus leidis, et kostja I esitatud tõenditest (tl 65, 68, 69, 70) ja asjas esitatud asjaoludest nähtuvalt võis kohtutäitur mõistlikult eeldada, et hageja tegelik elukoht ei ole Eestis. Seda eriti olukorras, kus hageja ei teinud kohtutäituriga mingit koostööd dokumentide mõistliku kättetoimetamise võimaldamiseks (kõnede katkestamine, ise pidev eemal viibimine ja sellele toetumine kui kättetoimetamise takistusele, hageja tütre keeldumine dokumentide vastuvõtmisest jne). Hageja käitumine dokumentide vastuvõtmisel (selle vältimisel) viitab kohtu hinnangul selgelt täitemenetlusest kõrvalehoidmise soovile. Sellele, et hagejal puudus tegelik koostöötahe kohtutäituriga viitab ka asjaolu, et hageja on täitemenetluses jätnud varasemalt (
2. a) täitmata oma esindaja lubaduse võtta Eestisse jõudes kohtutäituriga ise 3 ühendust (vt tl 60). Dokumentide korrektse ja efektiivse kättetoimetamise soovi korral saanuks ta enda Soomes tööl viibimise ajaks volitada näiteks enda tütre dokumente vastu võtma või avaldada enda Soome aadressi, kuhu dokumendid saata, kuid ta ei teinud seda. Tõendatud ei ole, et hageja tegelik (selle aadress) viibimiskoht olnuks täiturile teada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja I saanuks talle täitemenetluse dokumendid (s.h enampakkumise akti) mõistlikult kätte toimetada muul viisil. Seega leidis kohus, et täitemenetluses täituri poolt dokumentide (s.h enampakkumise akti) avaliku kättetoimetamise eeldused olid täidetud. Menetlusest kõrvalehoidmise riske kandis hageja. Seoses hageja viidetega Covid-19 reisipiirangutele märkis kohus, et hageja oli teadlik, et kohtutäitur tegeleb aktiivselt temale kuuluva kinnisasja müügiga. Samuti pidi hageja vähemalt ajakirjanduse vahendusel olema
3. a jaanuari lõpust (üldteada on, et piirangud jõustusid juba
4. jaanuaril 2021) alates kursis, et ta ei saa pikemat aega Covid-19 piirangute tõttu Soome ja Eesti vahel reisida. Kuid hageja ei astunud mingeid samme, et tagada endale aktiivses täitemenetluses dokumentide efektiivne kättesaamine. Kokkuvõtteks oli täituril seega õigus toimetada enampakkumise akt hagejale kätte avalikult ning enampakkumise akti saab hagejale lugeda kätte toimetatuks
5. aprillist
6. Hagi esitamise viimane tähtaeg oli
7. mai 2021 ning hagi on esitatud pärast TMS § 223 lg-st 1 tulenevat tähtaega. Hagi on aegunud (TsÜS § 142). Kohus tegi lõppotsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Kohtutäitur ei ole tõendanud, et ta oleks proovinud enampakkumise akti hagejale kätte toimetada. Hageja tasus oma tütre Anna Oltjani pangakonto vahendusel igas kuus kohtutäiturile 100 eurot, mille tulemusel vähenes tema võlg enampakkumise toimumise ajaks 455 euro 29 sendini. Samal viisil võla vähendamise korral tasunuks hageja kogu võla 4,5 kuu jooksul. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei teinud võlgnik koostööd ning see andis kohtutäiturile aluse eeldada, et ta ei tee seda ka tulevikus. Hageja ja tema tütar A. Oltjan on 2020-
2. a korduvalt helistanud kohtutäituri büroo telefonile, mille kohta hageja esitas kohtule vastavad dokumendid. Hageja oli huvitatud oma võla tasumisest ning ta ei hoidunud täitemenetlusest kõrvale. Hageja töötab Soome Vabariigis ning
3. a esimesel poolel olid riikide vahel liikumispiirangud, mis ei võimaldanud hagejal regulaarselt koju sõita. Olukorras, kus ta oli püüdnud korduvalt kontakteeruda kohtutäituriga, tasus regulaarselt oma kohustusi ning võla jääk oli võrreldes korteriomandi väärtusega minimaalne, ei pidanud hageja eeldama, et kostja I ei teata talle vahetult enampakkumise läbiviimisest ja selle tulemustest, vaid kasutab selleks väljaannet Ametlikud Teadaanded. Kogu eelneva täitemenetluse jooksul oli kohtutäitur toimetanud hagejale dokumente kätte tema elukoha aadressil. Isegi olukorras, kus see ei õnnestunud, ei kasutanud kostja I varem

§-s 317 sätestatud võimalust. Ainuüksi asjaolu, et varasema menetluse käigus ei ole alati õnnestunud dokumente hagejale kätte toimetada, ei andnud piisavalt alust eeldada, et see ka 4 tulevikus eelduslikult ei õnnestu. Kohus ei analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, millest nähtuvalt püüdis hageja saavutada kokkulepet võlgnevuse tasumiseks ning täitis regulaarselt temalt välja mõistetud kohustust. Hagi esitamise tähtaeg hakkas kulgema ajast, millal hageja sai dokumendid isiklikult kätte, s.o

1. maist
2. Hagi on esitatud tähtaegselt.
3. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Kostja I jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja ei ole apellatsioonikaebuses ega ka varasemas menetluses tõendanud, et korteri XXXXXXX enampakkumise akti oleks kohtutäitur saanud toimetada hagejale kätte muul viisil kui väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Teade enampakkumisest avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded
4. aprillil
5. Asjas ei ole vaidlust selles, et nimetatud kuupäeva seisuga viibis hageja püsivalt Soomes ning hageja Soome aadress ei olnud kohtutäiturile teada. Kohtutäituri büroo töötaja (kuller) on hagejale dokumentide kättetoimetamise asjus mitmel korral helistanud ja ka sõnumeid saatnud. Seega oli hageja teadlik, et kohtutäitur soovib talle täitemenetlust puudutavaid dokumente edastada.
6. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik.
7. Kostja III vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

1. Hageja esitas hagi täitemenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis hagi aegumise tõttu rahuldamata, ilma, et oleks hageja nõuet sisuliselt hinnanud. Kuivõrd hagi aegumistähtaja kulgemise algus sõltub TMS § 223 lg 1 kohaselt enampakkumise akti kättetoimetamisest, on asja lahendamisel määrava tähtsusega küsimus, millal on kostjale enampakkumise akt kätte toimetatud. Sisuliselt on apellatsioonimenetluses määrav küsimus sellest, kas kohtutäitur võis enampakkumise akti kostjale avalikult kätte toimetada.
2. Ringkonnakohus leiab, et enampakkumise akti avaliku kättetoimetamise eeldused ei olnud täidetud. TMS § 10 lg 2 kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut TMS-s sätestatud erisustega. TMS ei sätesta erisusi dokumentide avalikuks kättetoimetamiseks. Seega tuleb avaliku kättetoimetamise lubatavust hinnata

-s sätestatud eeldustest lähtudes. Dokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust menetlusosalisele teada temale saadetud dokumentidest, mistõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised võimalikud kätteandmise viisid ei ole tulemust andnud. Sealjuures tuleb teha kõik mõistlikult võimalik, et isiku aadress välja selgitada ja dokumendid muul viisil kätte toimetada (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9;
3. detsembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09, p-d 10-11;
5. jaanuari
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-14, p 7). Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole kostja I ega teised kostjad väitnud, et kostja I oleks enne enampakkumise akti avalikult kättetoimetamist proovinud seda hagejale kuidagi muul viisil kätte toimetada. Kostja I on küll välja toonud, et ta on teinud pingutusi ja tal on 5 olnud probleeme teiste dokumentide hagejale kättetoimetamisel, kuid ta ei ole väitnud, et ta oleks üritanud enampakkumise akti hagejale muul viisil kui avalikult kätte toimetada. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võiks menetlusdokumentide avalikku kättetoimetamist, ilma teistsuguste kättetoimetamiskatseteta pidada lubatavaks juhul, kui varasemas menetluses tehtud kättetoimetamiskatsetest nähtub selgelt, et muul viisil kättetoimetamine ega isikuga kontakti saamine ei ole võimalik. Praegu see aga nii ei ole. Kostja I on välja toonud, et tal on õnnestunud hagejale isiklikult menetlusdokumente üle anda
7. septembril 2020 ning kohtul on õnnestunud tsiviilasjas nr 2-20-16624 tehtud määrus hagejale isiklikult kätte toimetada
8. jaanuaril
9. Samuti on kostja I välja toonud, et ta on varem hageja ja hageja tütrega telefoni teel suhelnud ning saanud seejuures ka infot hageja viibimiskoha kohta. Seejuures on ka hageja kostjale I tagasi helistanud. Seega oleks ringkonnakohtu hinnangul kostja I pidanud enne enampakkumise akti avalikult kättetoimetamist proovima seda hagejale muul viisil kätte toimetada. Eelkõige oleks olnud võimalik proovida saada hagejaga kontakti telefoni teel, et välja selgitada dokumentide kättetoimetamise võimalusi.
10. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostjate etteheidetele selle kohta, et hageja hoiab menetlusdokumentide kättesaamisest kõrvale järgmist. Asja materjalidest nähtub, et dokumentide hagejale kättetoimetamine on olnud problemaatiline, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei näita see veel hageja pahatahtlikku käitumist. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on olnud hagejale varem põhimõtteliselt võimalik. Raskused on selgitatavad hageja töötamisega Soomes ja
11. a alguses kehtinud reisipiirangutega. Kohtutäituril on täitemenetluses ka muud võimalused menetlusdokumentide kättetoimetamise lihtsustamiseks, mis on võrreldes avaliku kättetoimetamisega hageja õigusi vähem riivavad. Nimelt võimaldavad TMS § 10 lg 1 kolmas ja neljas lause kohtutäituril kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Kostja I ei ole praeguses asjas tuginenud sellele, et ta oleks seda võimalust menetlusdokumentide kättetoimetamise lihtsustamiseks kasutanud.
12. Kuivõrd enampakkumise akti avalik kättetoimetamine ei olnud lubatav, ei saa lugeda, et hageja oleks enampakkumise akti
13. aprillil 2021 kätte saanud. Lähtuda tuleb

§ 307lg 3 järgi hagis märgitud ajast 8.

maist 2021, mil hageja selle tegelikult kätte sai. Seega ei olnud hagi esitamise ajaks

1. juunil 2021 nõue aegunud. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata üksnes aegumise tõttu ja hageja nõuet sisuliselt ei käsitlenud, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise lahendada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, määrab menetluskulude jaotuse

§ 173lg 1 järgi maakohus asja lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin 6