Obsah (6)

§ 132§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-17088 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2022, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Kohtuasi R Ä hagi A Ä vastu sundtäitmise lubama

) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et väidetav tagasinõue ei ole aegunud. Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb VÕS § 70 lg 1 järgi ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Osamaksetena tagastatavast laenulepingust tulenevad kohustused on korduvad kohustused TsÜS § 154 tähenduses ja aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 154 järgi algas aegumistähtaeg 2017 aasta maksete osas 01.01.2018 kell 00.00 ja ning lõppes 2017 aasta maksete osas 31.12.2020 kell 24.

1. Hagi on esitatud 19.11.
2. Järelikult ei ole hageja nõue aegunud.
3. Kostja on viidanud TMS § 221 lg 1 ja on leidnud, et hageja väited, mis puudutavad aega enne täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumist 01.05.2020, on lubamatud ja need tuleb jätta arvestamata. Hageja viidatud Riigikohtu lahendi 3-2-1-11-15 p-s 10 on selgitatud, et TMS § 221 lg 1 alusel esitatud hagis on võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Tasaarvestuse kui kujundusõigusliku vastuväite korral peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema seega tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Määrav ei ole seega mitte tasaarvestusavalduse tegemise (kujundusõiguse teostamise) aeg, vaid tasaarvestusolukorra tekkimise aeg.
4. Kui tasaarvestusolukord tekkis kohtumenetluse ajal ja oli võimalik seal maksma panna, kuid seda ei tehtud, siis ei anna TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamiseks alust asjaolu, et tasaarvestusavaldus tehakse pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Seega ei oma tähtsust omaasjaolu, et hageja on teinud tasaarveldusavalduse teisele poolele 12.10.2020, so. peale tsiviilasjas nr 2-18-11619 tehtud otsuse jõustumist. Kohus leiab, et tasaarveldusolukord solidaarvõlgniku tagasinõudena, tekkis hagejal juba tsiviilasjas nr 2-18-11619 kohtumenetluse käigus, st. hageja oleks saanud oma 3 tasaarvelduse realiseerida selles menetluses kuni otsuse jõustumiseni 01.05.
5. Tsiviilasjas nr 2-18-11619 mõisteti kaasomandi lõpetamisel hagejalt kostja kasuks välja rahaline hüvitis, mida oleks saanud menetluse ajal tasaarvestada hageja rahalise nõudega kostja vastu, sest alates 01.10.2017-01.05.2020 väidetavalt hageja poolt tehtud maksete tagasinõue kostja vastu (tasaarveldusolukord) tekkis enne kohtuotsuse jõustumist. Seega saab arvesse võtta ainult makseid, mida hageja on teinud peale otsuse jõustumist, so. 01.05.2020-19.10.
7. Hageja nõudeks on tunnistada Viru Maakohtu 16.03.2020 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2-18-11619 sundtäitmine summas 4552,18 eurot lubamatuks, kuid pole välja toonud millise täiteasja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ta nõuab. Hageja on seisukohtades, avaldustes ja täpsustustes välja toonud erinevate täitemenetluste numbreid (hagis 042/2020/1284, 042/2020/477, järgnevalt 042/2021/15, 042/2021/168), kuid hageja viimasest 24.01.2022 täpsustusest ja hagiavaldusele lisatud täitmisteatest võib järeldada, et tegemist on täiteasjaga nr. 042/2020/1284, kuid hageja nõue jäi samaks. Täitmisteatest nähtub, et nõudeks on hüvitis 2750 eurot (oktoober 2020), samas kui hageja palub tunnistada sundtäitmise lubamatuks summas 4552,18 eurot. Järgnevatele hagi täiendustele on lisatud täitmisteade täitmisasjas nr. 042/2021/15, kuid täiteasi polnud hagi esitamise ajaks veel algatatud. Hageja väitel on ta kostja nõude 4552,18 eurot tasaarvestanud 12.10.2020 enda nõudega 4552,18 eurot ning järgnevalt märkinud, et seega oli oktoobrikuu makse summas 2750 eurot tasutud.
8. Vaatamata korduvatele täpsustustele, ei ole hageja esindaja suutnud selgelt ja arusaadavalt välja tuua, ega tõendada igakuiste laenumaksete suurust, millistest tehtud maksetest nimetatud summad koosnevad, millises ulatuses sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõutakse ja faktilisi asjaolusid loogiliselt kokku viia esitatud nõudega. Kohus ei pea hageja eest tegema arvutusi ja oletama millises ulatuses täitemenetluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hageja nõuab. Seda nii 4552, 18 euro, kui ka 2750 euro osas. Hageja väitel tõendab tema pangakonto väljavõte igakuiste laenumaksete suurust ning nt. 2020 oktoobri eest oleks makse 331,76 eurot. Kostja esitatud Luminor Bank AS 24.05.2021 nr 20-2.1/663 tõendi kohaselt on kostja tasunud hageja pangakontole 13.10.2020 aastal 331,76 eurot (laekumine nähtub hageja konto väljavõttelt), alates 08.06.2020-26.11.2020 kokku 1969 eurot ja perioodil 13.11.201926.11.2020 kokku 3948, 65 eurot. Eeltoodust järeldub, et kostja on tasunud sellel perioodil laenumakseid hagejale tervikuna, nagu kostja on õigesti väitnud. Selles osas ei saa hagejal olla tagasinõuet kostja vastu. Tagasinõue võib olla kostjal hageja vastu.
9. Õige on kostja viide sellele, et poolte abielu ajal tehtud makseid, ei saa arvesse võtta, kuna need on tehtud ühisvara arvelt. Poolte abielu lahutati 08.06.2018 jõustunud kohtu otsusega. Hageja ei ole esitanud väited, et abielu ajal tehti makseid muul viisil kui ühisvarast. Järelikult ei saaks arvestada maksetega mis on tehtud kuni 08.06.
10. Väidetavate kindlustusmaksete osas ei ole hageja samuti esitanud andmeid maksete tasumise kohta, sh, mis perioodil ja kui suure summa kindlustusmakseid on hageja tasunud ja milline oli kostja osa sellest. Hagi lisast pealkirjaga nõude hüvitamisest nähtuvad kindlustuspoliisid nr 6 / 361161 /13.08.2018 ja / 05.08.2019 (hagi lisana märgitud ei ole) kuumaksega ca 13 eurot, kuid nimetatu põhjal ei ole võimalik kindlaks teha tasutud osamaksete kogusummat kuni kaasomandi lõpetamiseni ja kostja osa sellest. Kokkuvõttes ei ole võimalik arvesse võtta kuni täitedokumendiks oleva kohtuotsuse jõustumiseni 01.05.2020 puudutavaid väited tasaarvestuse kohta, kostja on tasunud hagejale rohkem, kui on kostja osa solidaarvõlgnikuna ja tasaarvestada kuni poolte abielu 4 lahutamiseni 08.06.2018 ühisvarast tehtud laenu tagasimakseid. Seega ei ole hageja teinud usutavaks, et tal on tasaarvestatav nõue kostja vastu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Hagi hind

§ 132lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot.

Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. (

§ 132lg 5).

Hagi hind on 3500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (

§ 173lg 1).

Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist (

§ 174

lg 2).

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu 1020 eurot. Arvestades menetlustoimingute ja dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et

§ 175

lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1020 eurot vajalikud ja põhjendatud, sh. lepinguliste esindajate tunnitasu 120 eurot ja ajakulu. Kostja taotlusel ja

§ 177

lg 2 alusel tuleb hagejal tasuda viivist menetluskuludelt otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5