Obsah (7)

§ 113§ 401§ 76§ 100§ 108§ 397§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-134761 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finan

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.03.2022 kuni põhinõude 477,39 eurot täitmiseni. Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud D. D. kanda.
2. Määrata rahaliselt kindlaks OÜ Aktiva Finants põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 275 eurot (riigilõiv 175 eurot, õigusabikulu 100 eurot), mis mõista välja D. D.lt OÜ Aktiva Finants kasuks.
3. Välja mõista D. D.lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 477,39 eurot, intressi 47,91 eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 157,96 eurot; samuti viivise seadusjärgses määras alates 01.03.2022 kuni põhinõude 477,39 eurot täitmiseni. Kostja ja Placet Group OÜ sõlmisid 22.06.2020 krediidikonto lepingu nr. XXXXXXXXX, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas 477,39 eurot. Kostja kohustus lepingu sõlmimisel krediiti tagastama arvete alusel. Kostja ei ole põhiosa katteks makseid teostanud. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 477,39 eurot. Krediidikonto lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,99% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 15.02.2021 kuni 15.04.2021 summas 47,91 eurot (16,62+14,85+16,44). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 47,91 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku summas 40 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles Placet Group OÜ lepingu üles 02.05.
5. Placet Group OÜ loovutas nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 477,39 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 03.05.2021 kuni hagi esitamiseni 28.02.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,99%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 157,96 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 1.03.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.
6. 15.04.2022 edastas kostja e-postiga kohtule teate: „mul ei ole võimalik kinnitada, et olen teate kätte saanud kuna ei asu hetkel Eestis. Kuid olen asjaga kursis. Kas on võimalik leppida kokku uus maksekorraldus Teiega?“
7. 04.05.2022 edastas kohus pooltele e-kirja, milles andis tähtaja kompromissi sõlmimiseks 20.05.
8. Kompromissi kohtule ei laekunud. Kohtu põhjendused
9. Kostja teatas 15.04.2022 e-kirjas, et tal ei ole võimalik dokumentide kättesaamist kinnitada, kuna ta ei asu Eestis. TsMS § 325 esimene lause sätestab: „Kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest.“ Välismaal viibimine ei ole seaduslik alus dokumendi vastuvõtmisest või dokumendi kättesaamise kinnitamisest keeldumiseks. Kostja ei tuginenud sellele, et tal puudus võimalus dokumente avada nt dokumentide vormi tõttu. Välismaal viibimine ei takista ka hagi osas seisukoha esitamist. 2
10. Pooled kompromissi kohtule ei esitanud. Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 alusel asja lihtmenetluses.
11. Hagile lisatud dokumentidega on tõendatud järgmised asjaolud: 1) Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 22.06.2020 krediidikonto leping nr XXXXXXXXX (hagi lisad 1-2), mille kohaselt laenulimiit oli 500 eurot ja intressimäär 39,99% aastas. 2) Placet Group OÜ esitas kostjale arved (kõigi nr XXXXXXXXX) 2021 septembrist kuni 2021.a aprillini (hagi lisa 5). 3) Placet Group OÜ ja hageja on edastanud kostjale võlateatisi (hagi lisad 6-8). 4) Placet Group OÜ on lepingu üles öelnud alates 02.05.2021 (hagi lisa 3). 5) Placet Group OÜ loovutas nõude 04.05.2021 hagejale (hagi lisa 4).
12. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (

) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi; muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 113

lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“

§ 1132

lg 1 sätestab: „Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.“ Lõike 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot 8. Kostja ei ole vaidlustanud, et tal on lepingust XXXXXXXXX tulenev võlgnevus. Hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse 477,39 eurot, intressi 47,91 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 157,96 eurot, samuti viivise alates hagi esitamisest. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõuete suuruse kohta. 3 Põhivõlgnevust (kasutatud limiiti) 477,39 eurot on kajastatud laenuandja poolt esitatud veebruaraprill 2021 arvetel. Kostja ei ole tuginenud sellele, et võlgnevus oleks väiksem põhivõla tasumise tõttu. Põhinõue on põhjendatud. Intressivõlgnevus on perioodi veebruar-aprill 2021 eest ning esitatud arvetest nähtuvalt tuli sellel perioodil tasuda intressi 47,91 eurot (16,62 + 14,85 + 16,44). Intressinõue on põhjendatud. Sissenõudmiskulud 40 eurot on kooskõlas

§ 1132regulatsiooniga.

Kostja ei ole vaidlustanud, et laenuandja ja hageja on saatnud nõudekirju ja võlateatisi. Nõue on seega põhjendatud. Viivist on hageja arvestanud alates ülesütlemisele järgnevast päevast 03.05.2021 kuni hagi esitamiseni 28.02.2022 põhinõudelt 477,39 eurot viivisemääraga 39,99% aastas. Viivisearvestuse aluseks olevad andmed on korrektsed ning selle perioodi viiviseks kujuneb 157,96 eurot, seega on nimetatud nõue samuti põhjendatud. Hageja on palunud välja mõista ka viivise alates 01.03.2022 põhinõudelt 477,39 eurot kuni nõude tasumiseni seadusjärgse määraga. Kohus peab ka seda nõuet põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 723,26 eurot (põhivõlg 477,39 eurot, intressi 47,91 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 157,96 eurot) ning viivise alates 01.03.2022 põhinõudelt 477,39 eurot seadusjärgses viivisemääras kuni põhinõude tasumiseni. 9. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihinnaks on käesolevas asjas 761,45 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 175 eurot, mis on tasutud. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on palunud välja mõista õigusabikulud 480 eurot (toiminguks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse koostamisega seonduvate toimingutega). Kuivõrd antud juhul ei ole tegu keerulise ja mahuka hagiga või menetlusega, hagi näol on tegu sisuliselt standardse dokumendiga, siis peab kohus põhjendatud õigusabikuluks 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4 Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 275 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja, samuti tuleb kostjal tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5