Tsiviilasi nr 2-21-17093 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-17093 Tsiviilasi Kxx

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Saamata nõue € Jaotise % Eesti Töötukassa

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Einar Vallandi Kxxxx Pxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks Kxxxx Pxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses 712,80 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
3. Pankrotihalduri tasu 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, tasuda pankrotivara arvel.
4. Anda Kxxxx Pxxxxxx (pankrotis) hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot.
5. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 519,61 eurot, sh käibemaks, OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096) arvelduskontole nr EE
7. Algatada KxxxxxPxxxxx(pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne
8. aasta
9. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (

§ 1933lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

1. Jätta KxxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada KxxxxxPxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Vangistuses viibides kehtib Kxxxx Pxxxxxkohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh §
3. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel taotleda Tartu Vanglal teha üks kord aastas, iga aasta
4. oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt kohtumäärusega kinnitatud jaotistele. Kxxxx Pxxxxx tuleb selleks esitada Tartu Vanglale vastav avaldus.
5. Kuni Kxxxx Pxxx viibib vangistuses, tuleb usaldusisikul esitada kohtule pärast võlausaldajatele väljamaksete tegemist hiljemalt iga aasta
6. oktoobril aruanne, 2 kust nähtub teave võlausaldajate tehtud väljamaksete kohta. Samuti tuleb esitada kohtule järelevalve teostamiseks võlgniku vabakasutuskonto ja nõuete fondi konto väljavõte. Esimene aruanne tuleb esitada
7. oktoobril
9. Pärast vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
10. oktoobril) vastavalt kohtu kinnitatud võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele.
11. Pärast Kxxxx Pxxxx vangistusest vabanemist tuleb võlgnikul endal esitada kaks korda aastas, iga aasta
12. aprillil ning
13. oktoobril kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt selgitust võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldaja nõude katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajale väljamaksete tegemise kohta. Aruandele lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted.
14. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise 3 toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 16. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 17. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kxxxx Pxxx esitas 01.11.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 28.12.
2. a määrusega välja Kxxxx Pxxxi pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.
3. a. 06.06.
4. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 14.06.
5. a määrusega. 01.09.
6. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada KxxxxxPxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi Kxxxx Pxxxx pankrotihalduri kohustustest; 3) kinnitada Kxxxx Pxxxx pankrotivara arvel kantud kulu 0,16 eurot ja edaspidi kantav kulu 0,38 eurot; 4) määrata Kxxxx Pxxxx pankrotihalduri tasu 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr EE742200221013804535) kasuks; 5) mõista Kxxxx Pxxxx pankrotihalduri töötasu välja kahest allikast järgnevalt: 193,19 eurot (160,99 eurot + käibemaks 32,20 eurot) Kxxxx Pxxxx pankrotivarast; 519,61 eurot (433,01 eurot + käibemaks 86,60 eurot) riigi vahenditest; 6) otsustada KxxxxxPxxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. Kxxxx Pxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldab kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus on avaldanud 01.09.

1. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1000 eurot hiljemalt 22.09.
2. a. Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. ARUANNE
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 4 Võlgnikul ei ole müüdavat vara.

Võlgnikule tehakse vanglas oleku ajal makseid, millest riik eraldab osa võlgniku nõuete fondi. Rahandusministeerium on kandnud nõuete fondi kogutud rahast võlgniku pankrotivarasse (AS-is SEB Pank võlgniku nimele avatud arvelduskontole nr EE791010010824859019) kokku 168 eurot. Lisaks sellele on kohtutäitur Aive Kolsar täiteasja nr 192/2009/224 raames kandnud pankrotivarasse tsiviilasjas nr 2-07-28646 tehtud kohtulahendi alusel võlgniku isalt UxxxxxPxxxxxx sisse nõutud 23,82 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel kontol olnud summaga (1,91 eurot) on pankrotivara väärtus kokku 193,73 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi. 2.
3. Pankrotimenetluse kulu: Võlgniku kolmel kontol olnud positiivse saldo ühele kontole kokku kandmise eest on tasutud AS-ile SEB Pank teenustasu 0,16 eurot. Muud tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust, sellele lisanduvast käibemaksust ja pangaülekande teenustasust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Vastavalt FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse ses asjas kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse sätteid. Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 15

lg 2 ja

§ 171lg 11.

Pankrotihaldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgnikul puudub realiseeritav vara ning arestitav sissetulek on väike. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 65

lg 11 ja lg 111 kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid haldur taotleb kohtult 9 töötunni eest 594 euro suuruse töötasu määramist (66 eurot tund). Haldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 118,80 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta jms) 1 tund - kogutud teabega tutvumine, selle töötlemine, analüüs 1 tund - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 0,5 tundi - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,25 tundi - suhtlemine muude isikutega seoses võlgniku varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega, nende kontrollimine, vastuväide 1,5 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 0,75 tundi - pankrotimenetluse lõpparuande ja muude menetlusdokumentide koostamine 2,5 tundi Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub 5 käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud (Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande koostamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr EE791010010824859019 AS-is SEB Pank 193,57 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasuda pankrotihalduri töötasu 160,99 eurot, tasule lisanduva käibemaksu 32,20 eurot ning panga teenustasu 0,38 eurot. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa saab hüvitada riigi vahenditest ulatuses, milles kohus peab pankrotihalduri töötasu taotlust põhjendatuks. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3): Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4): Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5): Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Lisaks eeltoodule tegin iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viisin läbi koosoleku, koostasin ja esitasin dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtlesin võlausaldajatega, kontrollisin esitatud nõudeid ning tuvastasin kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa. 6.1. Haldur vaatas läbi 8 nõudeavaldust summas 7 919,09 eurot. Haldur esitas ühe võlausaldaja nõudest osale vastuväite, millega võlausaldaja nõustus ja vähendas ise nõude summat. Pankrotimenetluses tunnustatud nõuete summaks kujunes 7 873,78 eurot. 6.2. Vastavalt 01.07.2022 jõustunud FIMS §-le 68 lg 2 kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud avalduste menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 2022. aasta 30. juunini. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta avaldas haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.07.2022. Koosolek pidi toimuma 20.07.2022 algusega kell 10.10, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Võlausaldaja nimi, registri- või isikukood Võlasumma Jaotis Andmed võlausaldajale väljamaksete tegemiseks 6 Eesti Töötukassa

§ 162

lg 2 p 8): Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162

lg 2 p 9): Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktis 4. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Kuigi võlgnik lisas pankrotiavaldusse peatüki pealkirjaga „Seletus maksejõuetuse põhjuste kohta“, ei öelnud ta pankrotiavalduses maksejõuetuse põhjuste kohta halduri arvates sisuliselt midagi märkimisväärset. Haldur lähtub oma arvamust andes muudest allikatest kogutud andmetest, peamiselt erinevatest kohtulahenditest. Võlgnik on alates varasest noorusest harrastanud korratut eluviisi, millega alates

1. aastast on kaasnenud regulaarne vanglas viibimine. Pankrotihalduri andmetel viibib võlgnik vangistuses vähemalt kuuendat korda, vangistuses viibimise ajavahemikud ja süüks pandud kuriteod on järgmised: 1) 24.01.2014 – 13.06.2014 (Kars § 263 p 4); 2) 28.01.2015 – 29.06.2015 (Kars § 121); 3) 23.02.2017 – 23.05.2017 (KarS § 121 lg 2 p 3); 4) 04.01.2018 – 02.09.2019 (KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 1 ja 3; § 209 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8); 5) 25.11.2019 – 24.07.2020 (KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 1; § 209 lg 2 p 1; § 215 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 320 lg 1); 6) Alates 29.01.2021 (KarS § 121 lg 2 p 3; § 200 lg 2 p 7, 8, 9; § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p 8, 9; § 4231). Vangistusest vabanemise eeldatav aeg on 16.02.
2. Maksu- ja Tolliameti andmetel teenis võlgnik brutotulu
3. aastal Viru Vanglalt 26,60 eurot,
4. aastal Viru Vanglalt ja AS-ilt Eesti Vanglatööstus kokku 216,91 eurot,
5. aastal AS-ilt MO-xxxxxxxxxxx 130,31 eurot,
6. aastal Tartu Vanglalt 4,62 eurot ja
7. aastal Tartu Vanglalt 49,06 eurot. Viimane Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse kantud töösuhe kestis 14.09.2020 – 18.09.2020, tööandjaks oli AS MO-xxxxxxxxxxx. Pankrotimenetluses esitatud nõuded on tekkinud aastatel 2017 –
8. Üle 60% võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuete summast moodustab kriminaalmenetluste kulude hüvitamise nõue. Selliste nõuete tekkimine oleks õiguskuuleka eluviisi abil välditav. 7 Võlgnikult on suhteliselt paljude kannatanute kasuks kohtuotsustega välja mõistetud kuritegudega tekitatud kahju hüvitisi. Pankrotimenetluses esitas kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõude vaid Otepää Vallavalitsus, ehkki nõude oleks võinud esitada vähemalt kümme kannatanut. Kuriteo tõttu kannatanud isikud tihti ei soovi hilisemas elus olla kurjategijaga seotud ning nende poolt pankrotimenetluses nõude esitamata jätmine on halduri praktikas olnud pigem reegel kui erand. See ei kaota kannatanute kasuks tehtud täitedokumendi kehtivust ega võta kannatanutelt õigust soovi korral anda täitedokument sundtäitmisele pärast pankrotimenetluse lõppemist üldises korras (

§ 167lg 1).

Võlgniku varalised probleemid on halduri arvates lahutamatult seotud nende põhjustega, mis tingivad võlgniku eluviisi korratuse. Mõningast aimu nende põhjuste kohta võib saada võlgnikku puudutavatest kohtulahenditest. Näiteks, tsiviilasjas nr 2-07-28646 tehtud Tartu Maakohtu 14.03.2008 otsusega võeti võlgniku emalt ja isalt vanema õigused nende alaealiste laste, muuhulgas võlgniku suhtes. Võlgnik oli siis üheksa aastane, ta elas juba enne vanematelt õiguste äravõtmist lastekodus. Soovimata siin refereerida kohtuotsuse kirjeldavas osas avaldatud ebameeldivaid asjaolusid piirdub haldur lühikokkuvõttega, et võlgniku isal puudus oma laste vastu vähimgi huvi, võlgniku ema kohtles oma lapsi viisil, mis nende normaalset vaimset ja füüsilist arengut ilmselt ei soodustanud. Nähtavasti ei ole ka hilisem periood suutnud kompenseerida varases lapsepõlves tekkinud olulist puudujääki. Võlgnik tundub olevat vaimselt tasakaalutu, tema füüsis avaldub enamasti arutu agressiivsusena nii isikute kui asjade suhtes. Võlgnik pälvis esimese vanglakaristuse 15 aastaselt. Kantud karistused nähtavasti ei ole parandanud võlgniku ellusuhtumist ega sotsiaalseid oskusi. Haldur peab võlgniku maksejõuetuse üldiseks eelduseks seda, et kas normaalse arengukeskkonna puudumise tõttu või muul põhjusel kujunesid tal juba väga noorena hoiakud ja väärtushinnangud, mis ei soodustanud hariduse omandamist ja edasises elus enesega toimetulemist. Võlgnik on olnud pahatahtlik teiste isikute vara ja tervise suhtes. Selline ellusuhtumine ei ole toonud kasu võlgnikule enesele, ammugi mitte teistele. Ei ole kindel, kas võlgnik on praeguseks teadvustanud, et tema isikliku heaolu suurenemine ei ole võimalik, kui ta püsivalt ei panusta üldise heaolu suurendamisse (oma teadmiste ja oskuste abil mõne üldiselt vajaliku või kasuliku eesmärgi saavutamisse). Võlgniku varalised probleemid on tema harrastatud eluviisiga paratamatult kaasnev nähtus. Kuigi kuritegusid toime panemata oleks enamik võlgniku varalistest kohustustest olemata, haldur ei väida, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Halduri arvates ei saa omaette kuriteona käsitada seda, kui isiku poolt omaks võetud eluviis takistab tal elada nii, et ta suudaks rahuldada oma vajadused ja täita kõik oma tegevusega kaasnevad kohustused. Ei ole kindel, et võlgnik on kunagi olnud maksejõuline. Arvestades et võlgnikul on seniajani täitmata 2017. aastal ja hiljem tekkinud kohustusi, võib öelda, et võlgnik on olnud maksejõuetu hiljemalt 2017. aastast alates. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 8 Kuna Kxxxx Pxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Einar Vallandi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.

1. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne
4. a
5. juulit ning kohaldamisele tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
6. aasta
7. juunini. KxxxxxPxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisaldusid kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.01.2022.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Kxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Võlgnik kannab karistust kinnipidamisasutuses alates 22.02.2021. a ja tema prognoositav vabanemise aeg on 16.02.2025.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine

§ 175

lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Seega, kui kohus algatab käesoleva määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, möödub viis aastat oktoobris 2025 – eelduslikult vabaneb võlgnik kinnipidamisasutusest enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppu ja saab asuda vabaduses tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja seeläbi täita võlausaldajate nõudeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Kxxxx Pxxxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Kxxxx Pxxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

9

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 24.10.2022 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlausaldajate üldkoosolekule, mille päevakorras oli kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks kohustustest vabastamise menetluses ei ilmunud ühtegi võlausaldajat. Kohtule on esitatud võlgniku kirjalik kinnitus, et võlgnik on valmis täitma usaldusisiku kohustusi võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kxxxx Pxxx kinnitas ka ärakuulamisel, et ta on nõus täitma ise usaldusisiku kohustusi ja tuleb sellega toime. Kxxxx xxxx selgitas ärakuulamisel, et praegu on tema suhtes käimas kaks kriminaalmenetlust (süüdistused kinnipidamiskohas toime pandud tegude eest KarS § 113 ja § 120 järgi). Sel põhjusel peab võlgnik tõenäoliseks, et ta ei vabane kinnipidamiskohast senise kohtuotsuse järgi ehk aastal 2025. Kxxxx Pxxx on ennast kurssi viinud kohustustest vabastamise menetluse sisuga, s.h. selle toimetamisega kinnipidamiskohas karistust kandes. Tal on igakuiselt väike laekumine oma tuttavalt ja ta loodab vanglas ka veel tööd saada. KxxxxxPxxx avaldas valmisolekut laekuvast sissetulekust igakuiselt eraldisi teha võlausaldajate tarbeks. Vabanemisel teavitab kohut oma elukohast ja leiab võimaluse (võtab Töötukassas arvele) eraldisi ja väljamakseid teha võlausaldajatele. Kohus leiab, et Kxxxx Pxxx tuleb nimetada KxxxxxPxxxx kohustusest vabastamise menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid KxxxxxPxxxx nimetamise usaldusisikuks.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

Kohus kohustab Kxxxx Pxxxx vangistuses viibimise ajal kord aastas (iga aasta

1. oktoobril) ning pärast vangistusest vabanemist kaks korda aastas (iga aasta
2. aprillil ning
3. oktoobril) kohtule aruandeid. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt
4. oktoobril
5. a. Kxxxx Pxxxx vangistuses viibimise ajal tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada vabakasutuskonto ja nõuete fondi väljavõte. Pärast vangistusest vabastamist tuleb kohtule järelevalve teostamiseks esitada aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes 10 raha eraldamise ja võlausaldajatele arvelduskontode väljavõtet. väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku Vangistuses viibides kehtib Kxxxx Pxxxx kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44, mille esimese lõike kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele ning teise lõike kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Võlgnikul tuleb teha vastav avaldus, et temale laekunud rahast tehtaks võlausaldajatele väljamakseid käesoleva määruse alusel. Pärast vangistusest vabanemist kehtib võlgniku suhtes

§ 173

lg 3, mis näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Pärast võlgniku vangistusest vabanemist peab usaldusisik

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab võlgnikule kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. oktoobril). Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu ja kulud

§ 65lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust.

§ 65

lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 11 alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9 töötundi hinnaga 66 eurot tund, s.o 18 pooltundi hinnaga 33 eurot pooltund. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot. Pankrothalduri tasust 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, on võimalik tasuda pankrotivara arvel.

§ 65

lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 9 töötunni puhul on: 9 h × 66 eurot ehk kokku 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 594 eurot, sh käibemaks 118,80 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜle Õigusbüroo Faktootum. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning KxxxxxPxxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 519,61 eurot, sh käibemaks 86,60 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 193,19 eurot, sh käibemaks 32,20 eurot, tasuda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 12