3-21-1894/5

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1894 Määruse kuupäev

1. märts 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Dmitri Noskovi (Noskov) kaebus Viru Vangla
2. jaanuari
3. a käskkirja nr 6-3/65-1,
4. veebruari
5. a käskkirja nr 6-3/160-1,
6. juuni
7. a käskkirja nr 6-3/412-1,
8. novembri
9. a käskkirja nr 6-3/790-1,
10. juuni
11. a käskkirja nr 6-3/467-1 ja
12. juuni
13. a käskkirja nr 6-3/522-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks RESOLUTSIOON
14. Tagastada Dmitri Noskovi kaebus.
15. Jätta rahuldamata Dmitri Noskovi taotlus distsiplinaarmenetluse protokollide väljanõudmiseks. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale ja Viru Vanglale kätte. ASJAOLUD
16. Tartu Halduskohtusse saabus
17. augustil 2021 Dmitri Noskovi kaebus, milles kaebaja taotleb Viru Vangla
18. jaanuari
19. a käskkirja nr 6-3/65-1,
20. veebruari
21. a käskkirja nr 6-3/1601,
22. juuni
23. a käskkirja nr 6-3/412-1,
24. novembri
25. a käskkirja nr 6-3/790-1,
26. juuni
27. a käskkirja nr 6-3/467-1 ja
28. juuni
29. a käskkirja nr 6-3/522-1 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on seisukohal, et käskkirjad on ebaproportsionaalsed ning kaalutlusvigadega. Samuti taotleb kaebaja tunnistada õigusvastaseks järgmised vangla tegevused – kaebajale iga päev kartseris viibimise ajal lähedastele helistamise mittevõimaldamine ning kartserikaristuste kandmise ajal iga päev vaimse ja füüsilise tervise kontrollimata jätmine. Kaebaja märgib, et on esitanud kaebuse preventiivsel eesmärgil ning kaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot.
30. Viru Vangla edastas
31. jaanuaril 2022 vastusena kohtunõudele nõutud dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
32. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3-21-1894 Vastavalt HKMS § 121 lõike 2 punktile 1 võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on põhjendanud tuvastamisnõuete esitamist preventiivse huviga. Tuvastamisnõude esitamine ja menetlemine peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lõige 4 ja 44 lõige 1). Seaduse ja kohtupraktika järgi on tuvastamisnõuete esitamise võimalused piiratud. HKMS § 45 lõike 2 esimese lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Riigikohtu halduskolleegium on
33. oktoobri
34. a määruses asjas nr 3-19-882 selgitanud järgmist (punktid 23.1 ja 23.6). Tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske. Kui võimaliku tulevase õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole võimatu või ebamõistlikult raske, ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium.
35. Otsus selle kohta, kas kaebaja distsiplinaarkorras süüdi tunnistada ning teda sellest tulenevalt karistada, tehakse igakordselt konkreetseid asjaolusid arvestades. Seetõttu ei saa varasemale distsiplinaarkäskkirjale antud kohtu hinnang mõjutada vangla tegevust edasiste distsiplinaarmenetluste läbiviimisel. Kui kohus peaks tuvastama vaidlusaluste käskkirjade õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. Vaidlusaluste käskkirjade õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine ei taga, et vangla ei tunnistaks tulevikus kaebajat distsiplinaarkorras süüdi ega määraks talle distsiplinaarkarsitust. Seega on kohus seisukohal, et tuvastamisnõuete menetlemine seoses vaidlustatud distsiplinaarkäskkirjadega ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui vangla peaks tulevikus leidma, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo, on kaebajal oma õiguste kaitsmiseks olemas tõhusamad vahendid: kaebaja saab esitada vanglale esmalt distsiplinaarkäskkirja peale vaide ning seejärel kohtule vajadusel tühistamisnõude. Lisaks rõhutab kohus, et kaebaja saab ise oma käitumisega vältida enda distsiplinaarkorras karistamist, hoidudes uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest (Vrd Riigikohtu halduskolleegiumi
36. veebruari
37. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, punkt 8.1.) Täiendavalt osutab kohus, et kaebaja on Viru Vangla
38. juuni
39. a käskkirja nr 6-3/412-1 ja
40. novembri
41. a käskkirja nr 6-3/790-1 kohtus tühistamisnõuetega ka juba vaidlustanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Halduskohus tühistas
42. jaanuari
43. a otsusega haldusasjas 3-20-1778 Viru Vangla
44. juuni
45. a käskkirja nr 6-3/412-1 ning Viru Vangla esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on praegu Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Samuti nähtub kohtute infosüsteemist, et Tartu Halduskohus on
46. augusti
47. a määrusega haldusasjas 3-21-107 kaebaja tühistamisnõude Viru Vangla
48. novembri
49. a käskkirja nr 6-3/790-1 tühistamiseks menetlusse võtnud ning selles asjas on menetlus praegu pooleli. Seega nende nimetatud käskkirjade osas on kaebaja juba varasemalt asunud oma õigusi efektiivsemalt kaitsma.
50. Kaebaja taotleb tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevused, mis seisnevad selles, et vangla ei võimaldanud kaebajal iga päev kartseris viibimise ajal lähedastele helistada ega kontrollinud iga päev kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Kohus leiab, et kaebajal on tõhusad vahendid oma õiguste kaitsmiseks tulevikus sarnases olukorras. Kui vangla peaks otsustama kaebaja uuesti kartserisse paigutada ning kaebaja leiab, et enne kartserisse paigutamist või kartseris viibides on vaja kontrollida tema tervist, saab ta vastava 2 3-21-1894 sooviga pöörduda vangla meditsiinitöötajate poole. Kui kaebaja leiab, et vangla ei täida oma avalik-õiguslikku kohustust tagada meditsiiniabi kättesaadavus, on kaebajal võimalik esitada vanglale kohustamisvaie ning vajaduse korral taotleda vaidemenetluse ajal halduskohtult esialgset õiguskaitset. Samuti on kaebajal võimalik vanglale esitada taotlus nõudega, et tal võimaldataks kartseris helistada lähedastele iga päev. Keelduva vastuse saab kaebaja vaidemenetluses vaidlustada. Nagu öeldud, saab vaidemenetluse ajal kohtule esitada ka esialgse õiguskaitse taotluse. Pärast vaidemenetluse läbimist on võimalik kohtule esitada kohustamiskaebus. Kui kaebaja leiab, et talle on tekitatud kahju, saab ta vanglale ja seejärel halduskohtule esitada hüvitamisnõude. Samuti osutab kohus veel kord sellele, et kaebajal on kartserisse paigutamist võimalik ise vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes. Kohus ei suuna kaebajat praegu esitama kohustamiskaebust, sest kaebajal on vangistusseaduse § 11 lõikes 5 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Viru Vangla
51. jaanuari
52. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja on küll pöördunud vangla poole vastavate taotlustega
53. juulil 2021 (tervisekontroll) ning
54. oktoobril 2021 (helistamine), kuid kaebaja ei ole vangla keelduvaid otsuseid vaidega vaidlustanud. Seega ei oleks antud ajal sellised kohustamisnõuded lubatavad.
55. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel.
56. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus küsida vanglalt välja vaidlusaluste distsiplinaarkäskkirjadega seotud distsiplinaarmenetluste protokollid. Kohus jätab tõendite kogumise taotluse HKMS § 62 lõike 2 alusel rahuldamata.
57. Kohus märgib, et kaebuse esitamisel tasutud võimalik riigilõiv ei kuulu tulenevalt HKMS § 104 lõike 5 punktist 2 tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 3