Obsah (7)

§ 688§ 367§ 173§ 138§ 144§ 175§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 31.08.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-10443 Tsiviilasi X (X) hagi Y

) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • Hagejale kuulub ainuomandina kinnisasi asukohaga Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, xxx xx ja yyy yy // zzz zz, kinnistu registriosa number xxxxxxxx (edaspidi kinnisasi). Hageja on kantud kinnistusraamatusse nimetatud kinnisasja ainuomanikuna (tl 19). • Kostja on hageja poja, C, endine abikaasa, nende abielu on lahutatud. • Kostja ainukasutuses on: 1) kinnisasjal paiknevas elamus asuv ühetoaline eraldi sissepääsuga korter (koosneb köök-elutoast, vannitoast ja trepikojast) ametliku aadressiga zzz zz-6 pindalaga 29.5m2 (tl 20). Majasiseselt on hageja kasutanud renoveerimiseelset korterite numeratsiooni, mille järgi on tegemist korteriga nr 7; 2) yyy yy asuvas majas paiknev saunleiliruum, duširuum, riietusruum, köök- kaminaruum, tualettruum, lisaks esik ning garderoob (edaspidi saunaruum), kogupindalaga 40 m2; 3) kuuriboks pindalaga 6 m

1. Hageja poolt on Harju maakond, Tallinn, xxx linnaosa, zzz zz-6 asuvas ühetoalises korteris alates 31.01.2021 elekter välja lülitatud, kuna kostjal olid lisaks kasutuseelisele tasumata ka kommunaalkulude (sh elektri) eest. Elektri väljalülitamisest teatas kostja 31.01.2021 kell 17.40 Politsei-ja Piirivalveametile, misjärel politseipatrull kontrollis zzz zz, xxx asuvat sündmuskohta (tl 97-98). Hageja on teinud kostjale 16.11.2019 kohtuvälise ettepaneku kinnistu vabastamiseks (tl 2324). 11.12.2020 Harju Maakohtu otsusega (jõustus 06.12.2021) mõisteti kostja valdusest hageja otsesesse valdusesse välja kinnisasi asukohaga Harju Maakond, Tallinn, xxx linnaosa, xxx ja yyy (registriosa number xxxxxxxx) (tl 6-14). Tallinna kohtutäitur Risto Sepp poolt on 11.01.2022 koostatud kinnisasja väljaandmise teade, mille kohaselt kui võlgnik (kostja) ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, toimub kinnisasja valduse äravõtmine ja sundkorras väljatõstmine 14.02.2022 kell 10.00 (tl 6062). Kostja kolis hagejale kuuluvalt kinnisasjalt välja 14.02.2022 (tl 106). • • • • •
2. Hageja nõue kostja vastu tuleneb sellest, et kostja kasutab hagejale kuuluvat omandit ebaseaduslikult ning ei tagasta hagejale ruumide otsest valdust. Kuivõrd hageja leiab, et kostja valdab hagis nimetatud ruume õigusliku aluseta, soovib hageja kostjalt välja mõista kasutuseelise ruumide kasutamise eest perioodi 19.02.2021 kuni 30.06.2021 eest summas 1607,14 eurot; sama perioodi eest väljamõistetud viivise summas 14,82 eurot ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana ja alates kohtuotsusest kuni põhinõude täitmiseni; lisaks soovib hageja kostjalt välja mõista kasutuseelise hüvitise 300 eurot kuus alates 01.07.2021, kuid mitte kauem kui 30.11.2021, so 5 kuud. Peamiselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal on õigus hagis märgitud ruume õiguslikult vallata ning kui mitte, siis millises suuruses kasutuseelise väljamõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud.
3. Hageja põhinõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1, mis sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Seega on VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit kostja õigust eelkõige nende omandit või valdust, 4 praegusel juhul väidetavalt kasutamise teel, ning kostja on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Praegusel juhul võib kostja alusetu rikastumine seisneda kasutuseeliste saamises, mida kostja võisid saada seetõttu, et nad ei ole pidanud hagejale kui kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamise eest maksma.
4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 60 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 85 lg 1 sätestab, et valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–
5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised).
6. Riigikohus on 31.10.2018 asjas 2-16-9519 märkinud, et AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037-1040 kohaselt (vt ka Riigikohtu
7. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478/33, p-d 10-13). Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka kasutuseelised. Harilikku väärtust hinnatakse VÕS § 1037 lg 3 esimese lause järgi rikkumise aja seisuga (punktid 34.-34.1.). Omanikul on õigus nõuda tema asja valdajalt hüvitist asja kasutamise eest saadud kasuna (kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 mõttes) VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimese lause alusel sõltumata sellest, et valdaja oli heauskne ning oli saanud valduse kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel. Samuti ei välista eeltoodut nõuet asjaolu, et ebaseaduslik valdaja maksis kolmandale isikule lepingu alusel valduse saamise eest tasu, sh üüri üürilepingu alusel (p 38). Samas otsuses (punktis 37) on Riigikohus esile toonud, et Ringkonnakohus leidis, et aja eest kuni kinnistu valduse tagastamiseni võis hageja põhimõtteliselt nõuda kostjalt kasutuseeliste hüvitamist sõltumata üüri maksmisest ühingule (ringkonnakohtu otsuse p-d 31-35). Kolleegium nõustus hüvitisnõude osas põhimõtteliselt ringkonnakohtuga, kuid hüvitisnõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid tuvastada ja tõendeid hinnata kolleegium

§ 688lg-test 3-5 tulenevalt ei saanud.

1. Riigikohus on 20.03.2019, asja 2-17-1413 punktis 11 märkinud: „Tuvastades, et kostjad on kasutanud hageja kinnistut õigusliku aluseta, asus ringkonnakohus järgnevalt seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjatelt AÕS § 85 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamist (alusetult saadud kasutuseelist TsÜS § 62 lg 1 järgi). Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et hageja nõudele kohaldub VÕS § 1037 lg
2. Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16;
5. mai
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust, eelkõige tema omandit või valdust, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus (vt Riigikohtu
7. septembri
8. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478/33, p 11). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde.“
9. Käsolevas asjas puudub vaidlus selles, et hageja on kinnisasja omanik. Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Samuti on pooled üksmeelel selles, et kostja on hageja nõusolekuta ehk õigusliku aluseta kasutanud hageja omandit perioodil, mille eest hageja nõuab kasutuseelise hüvitist, so perioodil 19.02.2021 kuni 30.11.
11. Seega peab kohus järgmisena tegema kindlaks, milline on kostja saadud kasutuseelise väärtus rikkumise aja seisuga. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu 5 hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15).
12. Poolte vahel on vaidlus kasutuseeliste nõudesumma suuruse üle.
13. Riigikohus on selgitanud, et kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09, p 13; tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Hindamise aluseks on kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab leida abstraktselt- võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise väärtusega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13). Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides tuleks teha. Silmas tuleb seejuures pidada mitte lihtsalt maa kasutusõiguse keskmist väärtust, vaid konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 14; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, p 16). Eelduslikult on tee kasutajate osad võrdsed (vt Riigikohtu 12.10.2011 otsus tsiviilasjas nr 32-1-90-11, p 12), kuid arvesse tuleb võtta iga isiku osa tee kasutamisel.
14. Hageja hindab kasutuseelise väärtuseks 300 eurot kuus alates 19.02.
15. Kasutuseelise väärtuse hindamise aluseks on hageja võtnud kostja kasutuses oleva korteriga samas elamus paiknevate väljaüüritud eluruumide üürihinnad. Ka Harju Maakohtu 11.11.2020 otsusega tsiviilasjas number xxx mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise samas määras. Hageja leiab, et perioodil 19.02.2021 kuni 30.06.2021 on tal õigus saada kasutuseelise hüvitist seega viie kuu ja 10 päeva eest ehk kokku 5 x 300 + 300/28x10, so kokku 1607,14 eurot (tl 1-10). Kostja on seisukohal, et juhul, kui kohus leiab, et kostjal puudub õiguslik alus ruume kasutada, siis tuleb kasutuseelise hüvitise määramisel arvestada sellega, et ruumis, mida hageja nimetab korteriks nr 6, puudub alates 31.01.2021 elekter (seda kuni kostja lahkumiseni 14.02.2022) (tl 35; 106-107).
16. Hageja hindab kostja poolt kasutatud ruumide kasutuseelise väärtuseks 300 eurot kuus (tl 35). Kostja kasutuses oli eluruumina kasutatav korter aadressiga zzz zz-6, pindalaga 29.5m2 (tl 20); lisaks saunaruum kogupindalaga 40 m2 ja kuuriboks pindalaga 6 m
17. Hageja on esitanud tõenditeks tema (või tema poja) kui üürileandja ja üürnike vahel sõlmitud üürilepingud, mille kohaselt on samas asukohas ning samal ajaperioodil korteri ühe ruutmeetri keskmine üürihind 8,72 eurot (vt üürilepingud tl 63-72). Näiteks 19.01.2021 üürilepingu kohaselt oli üüritav üüripind 79 m2 üürimaksega 690 eurot kuus, so ühe ruutmeetri üürihinnaga 8,73 eurot (tl 63-65). 31.01.2021 üürilepingu kohaselt oli üüritav üüripind 67 m2 üürimaksega 530 eurot kuus, so ühe ruutmeetri üürihinnaga 7,91 eurot (tl 66-68). Kui arvestada, et kostja kasutuses olnud eluruumina kasutatava korteri üüripind oli 29,5 m2, siis 300 euro suuruse üürimakse puhul ühes kuus teeb selle ühe ruutmeetri üürihinnaks 8,75 eurot, mis on sarnane hageja poolt väljaüüritavate teiste korterite üürihindadega. Kostja kasutuses olnud korter erineb aga eeltoodud üüripindadest selle poolest, et vaidlustamata asjaoludel ei olnud selles alates 31.01.2021 elektrit. Elektri olemasolu eluruumis on keskmise inimese jaoks selles inimväärselt elamiseks oluline osa. Analüüsimata käesolevas vaidluses põhjuseid, miks elekter kõnealuses korteris 31.01.2021 välja lülitati, tuleb kohtu hinnangul kasutuseelise väärtuse määramisel arvestada asjaoluga, et kostja kasutuses olnud korteris puudus elekter. Seetõttu vähendab kohus poole võrra hageja enda poolt määratud kasutuseelise väärtuse summat, kuna kohtu hinnangul ei ole põhjendatud väärtuseks elektrita eluruumi kasutamise eest ühes kuus 300 eurot. Kohus peab põhjendatuks kostja kasutuses olnud ruumide kasutamise eest määrata kasutuseelise väärtuseks 150 eurot kuus (so ½ hageja nõutud väärtusest). Seega on hagejal õigus saada perioodil 19.02.2021 kuni 30.06.2021 kasutuseelise hüvitist viie kuu ja 10 päeva eest kokku 803,57 eurot (so 5 x 150 + 150/28x10=803,57 eurot).
18. Lisaks on hageja esitanud nõude mõista kostjalt välja kasutuseelise hüvitis 300 eurot kuus alates 01.07.2021 (so hagi esitamisest) kuni 30.11.2021, so viie kuu eest kokku 1500 eurot (5 x 300).
19. Tallinna Ringkonnakohus on 06.11.2017 otsuse punktides 33-34 märkinud, et Riigikohus on pidanud mööndustega võimalikuks, et VÕS § 1037 lg 1 alusel on kannatanul õigus nõuda rikkujalt kasutuseeliste eest hüvitist ka tulevikku suunatuna. VÕS § 1037 lg 1 järgi saab nõuda rikkumise 6 teel saadu hüvitamist. See tähendab loogiliselt võttes seda, et hüvitada tuleb juba toimunud rikkumise teel saadu. Samas ei ole siiski välistatud, et kui kannatanu on esitanud rikkuja vastu hagi, nõudes rikkumise lõpetamist ning see hagi rahuldatakse, kuid rikkuja ei ole rikkumist kohtulahendi tegemise ajaks lõpetanud, siis on kannatanul õigus nõuda VÕS § 1037 lg 1 alusel hüvitist ka tulevikus tekkiva alusetu rikastumisega seoses. See tähendab, et sellisel juhul saab rikkujalt kannatanu kasuks välja mõista hüvitise ka aja eest alates kohtulahendi tegemisest kuni rikkumise lõpetamiseni. Juhul kui rikkumise teel saadakse kasutuseeliseid, võib sellisel juhul olla mõistlik rikkujalt mõista kannatanu kasuks välja hüvitis perioodiliste maksetena analoogiliselt VÕS § 136 lg-s 1 sätestatuga (vt Riigikohtu otsus nr 2-15-18478, p 13). Kasutuseelise osas on rikkujaks mistahes valdaja, kellel puudub valduseks õiguslik alus, sellise valdaja heausksus ei välista kasutuseeliste väljaandmise kohustust (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-136-05, p 31).
20. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et kostja kasutas õigusliku aluseta hagejale kuuluvat kinnisasja ka perioodil 01.07.2021 kuni 30.11.2021, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt kasutuseelise hüvitist nimetatud ajaperioodi eest. Kohus on käesoleva otsuse punktis 21 leidnud, et põhjendatud kasutuseelise väärtuseks on 150 eurot kuus (so ½ hageja nõutud väärtusest). Kohus jääb selle seisukoha juurde ka tulevikku suunatud kasutuseelise vääruse kindlaksmääramisel. Seega on perioodi 01.07.2021 kuni 30.11.2021 eest kostjal kohustus tasuda hagejale kasutuseelise hüvitis summas 750 eurot (5 kuud x 150 eurot) ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
21. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kinnisasja asukohaga Harju Maakond, Tallinn, xxx linnaosa, xxx xx ja yyy yy // zzz zz (registriosa number xxxxxxxx) kasutamisest saadud kasutuseelise perioodi 19.02.2021 kuni 30.06.2021 eest summas 803,57 eurot ja perioodi 01.07.2021 kuni 30.11.2021 eest summas 750 eurot (so kokku 1553,57 eurot).
22. Hageja taotleb kostjalt perioodi 19.02.2021 kuni 30.06.2021 eest väljamõistetud viivist summas 14,82 eurot ning lisanduvat viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 01.07.2021 kuni kohtuotsuseni kindla summana ja alates kohtuotsusest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus on rahuldanud hageja põhinõude ½ ulatuses, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele perioodi 01.03.2021 kuni 30.06.2021 eest viivis kokku summas 7,42 eurot. Samuti taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuseni kindla summana. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Alates hagi esitamisest 01.07.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 31.08.2022 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt (803,57 eurot) kogusummas 75,21 eurot. Kohus mõistab VÕS § 113 lg 1 ja

§ 367

alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest (01.09.2022) kuni põhinõude (803,57 eurot) täitmiseni. Menetluskulude jaotus 27.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud 7 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 28.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas asjas jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda

§ 163lg 1 alusel.

1. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjad kogusummas 1170 eurot, sellest 300 eurot tasutud riigilõiv ja 870 eurot õigusabikulu 7,25 tunni eest, tunnihinnaga 120 eurot (28, 31-32, 90-91). Kostjal menetluskulud puuduvad.
2. Kohus jätab hagi osalise rahuldamise tõttu

§ 163

lg 1 alusel hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 8