Väärteoasi 4-20-193 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juulil 2020.a. Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Jul

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. 2) 16.09.2019 kell 06:57 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone esimese üksuse kambris nr OK4-08 L.B , olles vahistatu Tallinna Vanglas, pritsis hommikusööginõude kokku korjamise ajal läbi kambri nr OK4-08 avatud toiduluugi selle taga seisnud valvur K-T M pudelist veega. Pudelist pritsis vesi vastu K-T M rindkere, mille tõttu sai tema seljas olnud särk märjaks. Sellise käitumisega L.B tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur K -T M, mistõttu pani L.

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise.

1. Menetlusalune isik L.B esitas 14.02.2020 Harju maakohtule kaebuse, mille juurde ta ka kohtuistungil jäi ja milles taotles väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja selgitas istungil esimese episoodi kohta, et kui talle võimaldati telefonikõnet siis tema M-L ei solvanud, selle kohta ei ole ühtegi tõendit ega tunnistajat. Menetlusalune isik leiab, et sõnad, mis on kirjas otsuses on kontekstist välja rebitud tuues näite, et sõna pederast käib meesterahva kohta ja sõna lits on tarvitatav mingis konkreetses situatsioonis. Menetlusalune isik väljendas istungil rahulolematust vanglaametniku M -L´i vene keele oskamatuse kohta viidates, et vanglaametnik peaks õiguskantsleri hinnangul rääkima nii eesti, vene ja võimalusel inglise keeles ning viitab sellele, et vanglaametnik M-L on süstemaatiliselt väljendanud seda, et ta ei saa vene keelest aru. Menetlusalune isik leiab, et kõnealuse vanglaametniku enda käitumise ja suhtumisega on näidanud lugupidamatust provotseerides konflikte ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt on konfliktid temaga pidevad. 12.08.2020 ei tulnud vanglaametnik ajal, mida menetlusalune isik oli oma taotlusesse märkinud. Ütluste kohaselt nõuab vangla helistamise avalduses kellaaega ning kõnealusel päeval ametnikku ei tulnud, ta jõudis palju hiljem. Menetlusalune isik väidab, et ta küsis normaalselt ja viisakalt, miks ta kirjutab avalduses kellaaja, kui ametnik tuleb palju hiljem ja ta ei saa seepärast helistada. Ametnik M-L hakkas midagi eesti keeles rääkima millest menetlusalune isik aru ei saanud kuid ametnik andis telefoni ja ta sai helistada, jäädes samal ajal menetlusaluse isiku kõrvale seisma. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt ütles ta ametnikule, et sellepärast nad ei jõuagi oma tööd tehtud, kuna viimane seisis tema kõrval selle asemel, et minna muud tegema. Ametnikule ei meeldinud märkus ja menetlusaluse isik tegi uue märkuse, et kui ta ei oska telefonistina töötada, siis ei ole vaja võtta seda tööd endale, mingu tegelegu oma kirjadega. Menetlusaluse isiku sõnade kohaselt konflikti ja solvanguid ametniku suunas ei olnud ja temalt keegi seletust ei küsinud. Menetlusalune isik soovis istungil juhtida tähelepanu, et vanglas on taoline situatsioon tavapärane, et ametnik ja kinnipeetu on kahekesi, keegi ei tõenda mis nende vahel juhtus, kes mida ütles ja pärast ametnik kirjutab kaebuse, et kinnipeetav solvas teda ja mitte keegi ei kontrolli kas ametniku jutt vastab tõele. Menetlusalune isik tõi välja asjaolu, et ta on viibinud vanglas pikka aega ja tal on olnud mitmeid erinevaid konflikte ametnikega ja tema on kirjutanud kaebusi, mis ametnikele ei 2 meeldi. Olukord kus ametnik kirjutab raporti ilma tunnistajateta ja selgituseta annab ametnikule võimaluse kinnipeetavaga arveid klaarida. Menetlusaluse isiku väitel kui Tallinna Vangla kirjutab, et ametnikul M-Lil ei olnud mingit põhjust tunda ebameeldivat tunnet L.B suhtes selgitab kaebaja, et tal on selle ametnikuga olnud süstemaatilisi konflikte kui viimane kirju laiali jagas, viidates, et ametnik teab väga hästi, et kui ta kirjutab raporti siis karistatakse selle eest viidates, et pole esinenud ühtegi olukorda kus vangla oleks tunnistanud oma tegude ebaõigsust, et ta oleks vabandanud. Kinnipeetavaga võidakse läbi viia vestlus, aga ikkagi karistatakse, isegi siis kui on õigus. Kaebaja selgitab, et ta on olnud kaebuse arutamise hetkel poolteist aastat üksikkambris, peale neid konflikte, peale seda kui ametnikud lahkusid vanglast ei ole tal ka enam probleeme, ei ole raporteid kuivõrd vahetused on erinevad ja töötavad erinevalt. Mis puudutab ametniku K-Ti episoodi siis selgitas menetlusalune isik et ta unustas õhtusel loendusel avalduse anda, millest ta andis teada ja öeldi et õhtune valve tuleb aga kedagi ei tulnud. Kohtus selgitas menetlusalune isik, et hommiku toidu ajal palus ta korrapidajat, et ta võtaks tema avalduse vastu kuid korrapidaja keeldus ning kaebaja selgitusele, et tal ei ole võimalust sellisel juhul nelja päeva jooksul telefoniga rääkida korrapidaja ei reageerinud mistõttu otsustas kaebaja korraldada konflikti teadvalt kuivõrd kui vanglas ei korralda mingit konflikti, siis see probleem ei lahene. Kaebaja selgitas, et ta võttis pudelisse vett ja kallas ametniku veega üle. Peale seda sündmust mindi kaebaja sõnul tema kambrisse läbiotsimist teostama ja võeti ära kõik elektrilised esemed, lapse fotod eesmärgiga kaebajale kahju tekitada. Kaebaja andis bloki ülemale selgitusi miks konflikt toimus ning ainus kidas lahendada mõnd probleemi on konfliktide abil. Karistuseks hoiti kaebajalt äravõetud asju viis päeva peale mida anti need talle tagasi. Kaebaja selgitas, et peale tema korraldatud konflikti saab anda avaldust ka hiljem või hommikul kui unustad õigel ajal anda mida aga enne nende konflikti ei olnud. Kaebaja selgitas, et ta ei tahtnud ametnikku T solvata vaid see oli kõigest võimalus administratsiooni tähelepanu pälvida kuna üksi kambris istudes võid küll kaebuse esitada kirja teel kuid seda vaadatakse alles 30 päeva jooksul ja ei ole ette teada, mis vastus sealt tuleb.
2. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi väärteootsuses nimetatu juurde. Esimese episoodi osas leidis kohtuväline menetleja, et tegemist on sõna-sõna vastu olukorraga mistõttu on tunnistaja kohutusse kutsutud. Teises episoodis, mis leidis aset 16.09 hommikuse toidunõude ära korjamise ajal käsitletakse solvamisteona veega pritsimist, mida ka menetlusalune isik ise tunnistab, seetõttu jääb kohtuvälisele menetlejale arusaamatuks milles vaidlus seisneb. Kokkuvõtvalt jääb kohtuvälise menetleja varasema juurde. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID
3. 05.06.2020 istungil kuulati üle tunnistaja M-L P , kes töötab valvurina Tallinna Vanglas. Ütluste kohaselt on kaebuse esitaja talle tuttav, ta paikneb selles üksuses kus tema töötab, kaebaja kannab karistust. 12.08.2019 täitis tunnistaja töökohustusi võimaldades kinnipeetutel telefonikõnesid teha. Peale lõunat jõudis tunnistaja helistamisega kaebaja isiku juurde ja kui ta kambriluugi lahti tegi, ütles ta tere ja kaebaja hakkas teda venekeelselt sõimama. Tunnistaja sõnade kohaselt üritas ta kaebajat maha rahustada, pakkus talle telefonikõne teha kuid kaebaja jätkas tema sõimamist. Sõim seisnes erinevatest roppudest sõnadest vene keeles, millest kaks jäi tunnistajale meelde. Kõigest ei saanud tunnistaja aru. Need kaks sõna olid šljuha ja pederast. Tunnistaja selgitas, et ta saab veene keelset aru mingil määral, osas mis on töökohustuste täitmiseks vajalik, aga ta ei räägi vene keelt. Kaebaja poolt öeldud sõnade 3 tähendusest sai tunnistaja aru ja ta võttis seda isiklikult põhjendades, et igasugune solvamine mõjub inimesele halvasti. Tunnistaja ütluste kohaselt ta vanglatöötajana teab, et loomulikult tuleb sellised asju tihti ette, aga see ei tähenda seda, et see on õigustatud ja lubatud. Põhjus, miks kaebaja hakkas sõimama oli selles, et tema jaoks jõudis telefon liiga hilja, muud põhjust seal ei olnud. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas tunnistaja M-L P, et kui tema kaebaja juurde läks siis L.B istus kambris üksinda. Sündmuse vahetus läheduses valvureid või teisi kinnipeetavaid ei olnud, täps ustades, et see korrus oli peaaegu tühi. Tunnistaja veendus, et need sõnad olid adresseeritud talle, sellepärast et kaebaja ütles need mulle otsa vaadates, neil oli silmkontakt läbi avatud kambriluugi. L.B kehahoiak ja meelestatus oli väga agressiivne mistõttu oli tunnistajal väga halb tunne. Tunnistaja sõnul hakkas kaebaja sõimama kohe kui ta selle luugi tegelikult avas ja tere ütles . Tunnistajal oli halb olla, see rikkus ära ta tuju ja peale juhtunut ei tundnud ta ennast enam hästi. Varasemalt tööl teiste kinnipeetavate poolt ilmselt ei ole talle nii öeldud. Peale seda puutus tunnistaja L.B-ga kokku ning tunnistaja sõnul ei mäleta ta asjaolu, kas L.B vabandas oma varasema käitumise eest. Kaebuse esitaja L.B küsimustele vastas tunnistaja M-L P, et selliseid konflikte kindlasti ei ole olnud kellegagi teisega. Sõna pederast oli suunatud talle, kuna kaebaja vaatas talle otsa läbi avatud kambriluugi ja sõimas teda. Kohtu küsimustele vastas tunnistaja, et kaebaja on tihti väga ärritunud ja sõimab kõiki pederastiks. Kasutab seda väljendit tihti, aga seekord oli see suunatud otse talle selgitades, et kui inimene vaatab läbi luugi sulle otsa ja sõimab sind, siis ei ole kahtlust kellele see suunatud on, kui seal ümbruses ei ole rohkem inimesi. Tunnistaja K-T M andis kohtus ütlusi ning meenutas 16.09.2019, mil ta töötas Tallinna Vanglas. Sel päeval toidu jagamise ajal soovis L.B anda helistamise taotlust, mida tunnistaja keeldus vastu võtmast. Hiljem toidujagamise ajal nõusid ära võttes palus L.B uuesti, et tunnistaja ta taotluse vastu võtaks kuid tunnistaja jätkuvalt keeldus sellest. Siis L.B ägestus ja pritsis tunnistajat veega. Sündmust nägi pealt kaks kinnipeetava, kellest üks pani kinni toiduluugi läbi mille L.B vett pritsis. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et keeldus avaldust vastu võtmast kuna avalduse vastuvõtmise aeg oli eelmisel õhtul, loenduse ajal ja temale teadaolevalt ei ole ta näinud et teised ametnikud võtaksid avaldusi vastu muul ajal ning seetõttu ei teinud ka tema seda kunagi. Kohtuvälise menetleja küsimustele vastas tunnistaja K-T M, et toidunõude tagasikorjamise ajal kinnipeetav L.B ägestus kuna tunnistaja ei võtnud ta avaldust vastu, enne seda ta oli rahulik. Tunnistaja selgitas, et telefoni avaldusi võetakse õhtuti vastu kuna hommikul võtab telefonist avaldused ja hakkab nendega tegelema. Kui telefonist tuleb varem näiteks ja ametnik võtab avalduse hommikul vastu, siis äkki telefonist ei saa seda kätte. Töökorralduslikult öisel vahetusel mingisugust kohustust neid kontrollida ei ole. Tunnistaja ei mäleta, kas selgitas L.B’ele avalduste vastuvõtmise korda. Kinnipeetav võttis ketšupi pudeli, pani selle vett täis ja pritsis läbi toiduluugi ava tunnistajat veega. Seda tunnistaja ei näinud, kuidas L.B pudelisse vett pani, tal oli eelnevalt see pudel valmis pandud. Tunnistaja veendus, et tegemist oli veega kuivõrd vedelikul polnud lõhna ning see oli läbipaistev. Tunnistaja terve ülakeha sai veega kokku, tal hakkas külm, märg ja vastik ning ta tundis ennast solvatuna ja tema töökohustused pidid ootama kuna tunnistaja pidi minema ennast kuivatama. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta sattunud segadusse, ta ei teadnud miks L.B teda veega pritsis. L.B tunnistaja ees vabandanud ei ole. Kaebuse esitaja L.B küsimustele vastas tunnistaja, et ta ei tööta enam vanglas ja ei tea öelda, miks hakati avaldusi vastu võtma peale lõunat ja teistel aegadel. 4 Kuivõrd kohtusse ei ilmunud sündmuse toimumise hetkel kinnipeetavana olnud tunnistaja M R, kelle asukoht ei ole kohtule ega kohtuvälisele menetlejale teada ning isik on vanglast vahepealsel ajal vabanenud, avaldas kohus tema 11.10.2019 antud ütlused ning loeti ülejäänud osas väärteomaterjalid avaldatuks. Väärteomaterjalide hulgas on ametnike M-L P ja K-T M ettekanded ning nende tunnistajatena ülekuulamise protokollid, Tallinna Vangla direktori käskkirjad ametnike ametisse nimetamise kohta ja ametijuhendid, tunnistaja M R ülekuulamise protokoll, asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll. Väärteomaterjalide hulgas on L.B kaebused nii kohtule kui ka kohtuvälisele menetlejale, L.B vaie ja vaide tagastamine Tallinna Vangla poolt, kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 650019000187, 08.07.2019 käskkiri vahistatu L.B suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, eelnimetatud käskkirja muutmise käskkiri 16.09.2019 ja sama käskkirja muutmise käskkiri 20.09.2019, akt esemete äravõtmise kohta, Tallinna Vangla vastused L.B erinevatele pöördumistele ja kaebustele. KOHTU SEISUKOHT
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et menetlus tuleb lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel. 11.12.2019 koostatud väärteoprotokolli kohaselt heidetakse L.B ’ele ette kahe väärteo episoodi toimepanemist, mis on kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi järgmiselt: 1) 12.08.2019 kella 14:17 paiku Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone esimese üksuse kambris nr OK4-09 L.B, olles vahistatu Tallinna Vanglas, solvas talle kambrisse helistamist võimaldama tulnud valvur M-L P, nimetades valvurit „pederastiks ja „litsiks“. Sellise käitumisega L.B tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur M-L P, mistõttu pani L.

§ 275

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. 2) 16.09.2019 kell 06:57 Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vangla OP-hoone esimese üksuse kambris nr OK4-08 L.B , olles vahistatu Tallinna Vanglas, pritsis hommikusööginõude kokku korjamise ajal läbi kambri nr OK4-08 avatud toiduluugi selle taga seisnud valvur K-T M pudelist veega. Pudelist pritsis vesi vastu K-T M rindkere, mille tõttu sai tema seljas olnud särk märjaks. Sellise käitumisega L.B tahtlikult solvas ametikohustusi täitnud valvur K-T M, mistõttu pani L.

§ 275lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise. 5.1 Kar

S § 275 objektiivse koosseisu moodustab avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamine seoses tema ametikohustuste täitmisega. Pole kahtlust ega vaidlust asjaolu üle, et M-L P ja K-T M olid teo toimepanemise hetkel vanglaametnikuna avalikku korda kaitsvad võimuesindajad, seda kinnitab kohtule esitatud Tallinna Vangla direktori käskkirjad ametnike ametisse nimetamise kohta ja ametijuhendid. Avaliku korra kaitse hõlmab laiemas tähenduses 5 lisaks korrakaitseseadusele mh ka vangistuse täideviimist, kui õiguskorra kaitse üht vormi (VangS § 6 lg 1). Seega saab vangivalvurit ja teisi vanglaametnikke, kes lähtuvalt tööülesannetest teostavad avalikku võimu kinnipeetavate suhtes, pidada avalikku korda kaitsvaks võimuesindajaks KarS § 275 lg 1 tähenduses. Objektiivse koosseisu omistamisel tuleb tuvastada, kas L.B käitumine riivas ülalkirjeldatud võimuesindajate au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtu hinnangul on solvamine määratlemata mõiste, mille sisustajaks on kohtu hinnangul kohtupraktika. 12.08.2019 episoodi osas on solvamisteoks valvuri solvamine vahistatu poolt sõnadega ja Arvestades asjaolu, et tunnistaja ei valda vene keelt sellisel määral, et oleks aru saanud kõikidest talle öeldud sõnadest tuleb kohtul arvesse võtta neid tunnistajal meelde jäänud sõnu šljuha ja pederast. Tunnistaja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta võttis neid sõnu isiklikult kuivõrd need olid suunatud otse temale ning L.B lausus neid talle silma vaadates. Samuti möönab tunnistaja, et vanglaametnikuna töötades tuleb taolisi olukordi ette tihti kuid tunnistaja sõnul ei tähenda see, et see võiks olla õigustatud ja lubatud. Tunnistaja kirjeldas, kuidas L.B kehahoiak ja meelestatus oli väga agressiivne mistõttu oli tunnistajal väga halb tunne, see rikkus ära ta tuju ja peale juhtunut ei tundnud ta ennast enam hästi. Kohtu hinnangul nõuab vanglaametniku, kes suhtleb kinnipeetavatega, amet keskmisest kõrgemat pingetaluvust kuivõrd vanglakaristust kandvad isikud sihtgrupina üldiselt ongi meelestatud tihtipeale ärritatuna, võimalik, et ka agressiivsena ning nende sõnakasutust ei oska ette prognoosida. See on üldtuntud teada asjaolu ka mitteametnikele. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütluste ebausaldusväärsuses, lugedes M-L P antud ütlused usaldusväärseks tõendiks. Kohus analüüsides, kas eelnimetatud väljendid solvasid vanglaametnikku tuleb nõustuda, et kinnipeetava väljaöeldud väljendid võivad solvata ning kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt need isiklikult teda sedavõrd puudutasid ei ole kohtul alust arvata vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 275 objektiivsed asjaolud on täidetud – on tuvastatud, et L.B käitumine riivas M-L P kui võimuesindaja au ja väärikust ja solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. 16.09.2019 episoodi osas on solvamisteoks pudelist veega pritsimine, mille tagajärjel sai valvuri vorm märjaks ja ta pidi katkestama oma tööülesanded selleks, et riideid vahetama minna. Ka siinkohal peab kohus märkima, et vanglaametnik, kes suhtleb kinnipeetavatega, peaks olema keskmisest kõrgema pingetaluvusega kuivõrd vanglakaristust kandvad isikud sihtgrupina üldiselt on meelestatud tihtipeale ärritatuna, võimalik, et ka agressiivsena ning nende käitumist ei oska ette prognoosida. Kohus peab kinnipeetavate ettearvamatut käitumist üldtuntud teada asjaoluks ka mitteametnikele. Kohtul ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütlustes, lugedes K-T M antud ütlused usaldusväärseks tõendiks. Kohus analüüsides, kas eelnimetatud tegevus - valvuri veega märjaks pritsimine solvas vanglaametnikku tuleb nõustuda, et kinnipeetava tegevus võis solvata, ta ei saanud jätkata tööülesannetega kuivõrd märg vormiriietus ei ole esiteks nõuetekohane vormi kandmisel ning olukorras, kus valvur peab suhtlema edasi teiste kinnipeetavatega õõnestaks see tõenäoliselt valvuri üldist autoriteeti, mis raskendaks järgnevate töökohustuste läbiviimist. Nimetatud sündmust nägi pealt ka teine tunnistaja M R, kes kohtusse ei ilmunud ja kohus avaldas tema 11.10.2019 kohtueelses menetluses antud ütlused. M R ütluste kohaselt töötas ta kinnipeetavana toidu komplekteerijana ja toidujagajana ning vaidlusaluse päeva lõuna toidunõude kokku korjamisel ei allunud üks kinnipeetav korraldusele anda nõud, soovides anda helistamise taotlust valvurile. Sama taotlust soovis ta anda ka eelnevalt, toidu jagamisel kuid valvur seda vastu ei võtnud. Kui valvur K oli keeldunud avalduse vastu võtmisest pritsis kinnipeetav läbi luugi ketšupi pudelist vett valvuri suunas, mille peale valvur eemaldus. Kui valvur taas lähemale 6 läks, pritsis kambris olev isik uuesti valvurit veega, mille peale lükkas tunnistaja M R kambri toiduluugi kinni. Tunnistaja ütlused riimuvad teiste tõenditega on ning kohtu hinnangul usaldusväärsed. Nimetatud olukord on jäädvustunud ka turvakaamera videosalvestusele, mille kohta on koostatud asitõendi vaatlusprotokoll. Kohus vaatas salvestist, salvestiselt nähtub, et valvur läheb koos kahe isikuga kambri juurde, asitõendi vaatlusprotokollis on tuvastatud, et kambriks on OK4-08, videosalvestiselt konkreetselt kambri numbrit näha ei ole kuid kohtul ei ole kahtlust, et tegemist on nimetatud kambriga kuivõrd turvakaamera vaateväli on suunatud sektsioonile O5 esisele alale, mille vaatevälja jääb ka nimetatud kamber. Videosalvestiselt on näha kuidas kambri söögiluugist ulatub välja punakas ese, tuvastatud asitõendi vaatlusprotokollis kui ketšupi pudel, ning valvur eemaldub uksest. Kui valvur üritab toiduluuki kinni panna visatakse luugist välja kandik. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt visati läbi luugi välja ka kauss. Videosalvestis ning asitõendi vaatlusprotokoll on kattuvad ja kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid kuigi vaatlusprotokollis on kirjeldatud nähtut kohtu hinnangul detailsemalt kui videosalvestiselt tuvastada saab. Vaatlusprotokoll koos fototabeliga riimub tunnistajate ütlustega ning kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kuivõrd tunnistaja K-T Merilaiu ütluste kohaselt veega pritsimise tegu teda isiklikult sedavõrd solvas, tunnistaja kirjeldas, et tal hakkas külm, märg ja vastik ja ta ei saanud jätkata oma töökohustusi enne kui ta oli saanud kuivad riided selga, ei ole kohtul alust arvata vastupidist ning tegu tuleb kohtu hinnangul lugeda solvavaks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et KarS § 275 objektiivsed asjaolud on täidetud – on tuvastatud, et L.B käitumine riivas K-T M kui võimuesindaja au ja väärikust ja solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et L.B on täitnud KarS § 275 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul on L.B käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi. 5.2 Kuivõrd tegemist on väärtegudega piisab subjektiivse koosseisu kõigi objektiivsete koosseisuasjaolude suhtes ettevaatamatusest (KarS § 15 lg 3). Kohtu hinnangul on L.B mõlemad episoodid toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. L.B oleks pidanud 12.08.2019 episoodi osas aru saama, et valimatute sõnadega vangivalvurit sõimates võib ta panna toime solvamisteo ametniku suhtes. Põhjendused, et selliselt ta suhtlebki on ennast õigustavad ning kohtu hinnangul tuleb ka vanglas viibides käituda tavapäraste sotsiaalsete normide kohaselt õiguskuulekalt. Sama kehtib ka 16.09.2019 episoodi osas. Tekkinud konflikti lahendamiseks olnuks teisi võimalusi, L.B pidi aru saama, et valvur ei saa märgade riietega oma tööülesandeid edasi täita ja ta pidi möönma, et taolist märjaks pritsimist võib käsitleda solvamisteona ametniku suhtes. 5.3 L.B’e süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 5.4 KarS § 275 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Kohtu hinnangul ei too süülise väärteo toimepanemine endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Käesoleval juhul leiab kohus, et karistuse kohaldamine L.B ’e suhtes ei ole otstarbekas. VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Seega näeb seadus ette õigusliku aluse väärteomenetluse lõpetamiseks juhul, kui asetleidnud rikkumine on isiku väärteo korras karistamiseks ebaoluline või vähetähtis. Kohtu hinnangul on Gintas 7 L.B’e tegu koosseisupärane ja puuduvad ka õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud, seega on tegemist väärteoga ja menetlust VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada ei saa. Küll aga leiab kohus, et asetleidnud rikkumine on vähetähtis, menetlusaluse isiku süü ei ole suur ning väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus möönab, et kuigi kinnipeetavate suhtlusviis võib olla ebameeldiv, väljaöeldud sõnad ning teod võivad olla solvavad siis käesoleval juhul, arvestades kõiki asjaolusid kogumine ja vaatamata täidetud väärteo koosseisule peab kohus menetlusaluse isiku süüd väikeseks. Mõlema episoodi puhul oli tegemist ametniku ning kinnipeetava vahelise konfliktiga, mis päädis solvamisteoga ametiisiku suhtes. Ühel juhul (12.08.2019 episoodis) on tuvastatud, et kumbki pool ei saanud üksteisest täiel määral keelebarjääri tõttu arugi, seega oli konflikti lahendamine etteulatuvalt keerulisem kui keelt valdavate isikute puhul. Süü suuruse on kohtuväline menetleja jätnud põhistamata nii otsuses kui ka oma seisukohas. Arvestades määratud rahatrahvi suurust - 15 trahviühikut s.o 60 eurot järeldab kohus, et ka kohtuväline menetleja ei saanud süüd isegi mitte keskmiseks pidada kuivõrd määratud rahatrahvi suurus jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Pole tuvastatud, et rikkumisega kaasnes kahju või muu raske tagajärg. Samuti ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Asja edasist menetlemist ei tingi ka avaliku menetlushuvi olemasolu mistõttu on kohus seisukohal, et väärteomenetlus tuleb VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel lõpetada. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111; §132 p 3; § 133-135. Piret Liivo kohtunik 8