, § 120 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Silja Seeder Süüdistatav V.Z - isikukood XXX; elukoht: xxx; kodakondsuseta; keskharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1)07.11.2007.a Harju Maakohtu otsusega
järgi rahalise karistusega 200 päevamäära (11800 EEK),
lg 2 alusel tuli koheselt tasuda 2950 krooni, 8850 krooni
lg 1 alusel tingimisi katseajaga 3a; 2)12.12.2008.a Harju Maakohtu otsusega
järgi – 4 kuud vangistust, millest eelvangistusena kantud 1 päev,
lg 2 alusel suurendati karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o rahalise karistuse 8850 kr võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 kuud ja 29 päeva vangistust ja rahaline karistus 8850 kr.
lg 1 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täitmisele 2-aastase katseajaga;
Harju Maakohtu 18.06.2010.a määrusega pikendati katseaega 1 kuu võrra (kuni 11.01.2011.a); väärteokorras karistatud korduvalt (1 trahv tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld (oli kahtlustatavana kinni peetud 06.- 07.04.2010) Kaitsja määratud korras advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada V.Z
järgi ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust,
järgi 2 kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskema karistusega, mõista karistuseks kuritegude kogumi eest 6 (kuus) kuud vangistust, millest
Ärakandmisele kuuluv karistus on 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendada V.Z-ile mõistetavat karistust Harju Maakohtu 12.12.2008.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu ja 29 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5 ja
alusel asendada vangistus 9 kuud ja 27 päeva (ehk 297 päeva vangistust) üldkasuliku tööga 594 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajal on V.Z kriminaalhooldaja järelevalve all kohustatud täitma
Tõkend – elukohast lahkumise keeld - pärast kohtuotsuse jõustumist tühistada.
Samuti tema, 06.04.2010.a ajavahemikus kella 18.00-st kuni kella 19.00-ni, viibides korteris Xxx, vahetult peale oma abikaasa NM löömist, võttis sülle oma poja A ja ütles, et täna elavad nad viimast päeva, ning kuna V.Z on oma naist varem ähvardanud, et ta paneb kõik korterisse luku taha ja põletab maha ning ta oli NM eelnevalt löönud ja talle füüsilist valu ning tervisekahjustusi põhjustanud, siis tundis kannatanu reaalset ohtu oma ja laste elule ja tervisele ning kartis V.Z-i ähvarduse täideviimist, mistõttu põgenes ta võimaluse avanedes oma venna AVjuurde. Seega V.Z pani toime tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduste täideviimist, s.o
Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus V.Z-i süüditunnistamist
järgi ning karistamist vangistusega 6 kuud,
järgi ning karistamist vangistusega 2 kuud.
lg 1 alusel taotleb prokurör liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust, millest eelvangistusena on kantud 2 päeva vangistust
lg 2 alusel liita mõistetud karistusele V.Z-ile Harju Maakohtu 12.12.2008.a otsusega mõistetud kandmata karistus – vangistus 3 kuud ja 29 päeva – ning liitkaristuseks mõista 9 kuud ja 27 päeba vangistust. Juhindudes
lg 5 ja § 69 asendada kandmata jäänud vangistus (9 kuud ja 27 päeva) - 297 päeva üldkasuliku tööga 594 tundi tähtajaga 1 a ja 6 kuud ning kohustada V.Z üldkasuliku töö tegemise ajal täitma
Kohtuliku arutamise järeldused. Kohtuistungil V.Z tunnistas ennast temale inkrimineeritud süüdistuses süüdi. Ta kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning oma õigustest ja kokkuleppe sõlmimise tagajärgedest on ta teadlik. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning V.Z tuleb süüdi tunnistada
Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastatud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjatele makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 417,03 eurot . Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.