4-21-3706/7

4-21-3706 KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2021 Tallinna kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-21-3706 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kaebuse sisu B.M kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale Kaebuse esitaja B.M, isikukood XXX, elukoht xxx xx, xxx, xxx vald, Harju maakond. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Pärnu mnt 139, Tallinn Menetluse liik kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B.M kaebus kohtuvälise menetleja 19.09.2021 otsuse peale ning tühistada väärteoasja nr 2315,21,004393 otsus karistuse kandmise viisi osas.
2. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. LS § 227 lg 2 alusel määratud karistus - rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 120 eurot - jätta muutmata. KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel kuulub rahatrahv kogusummas 120 eurot tasumisele 6 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 20 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE701700017001577198 Luminor pangas või EE777700771003813400 LHV pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
3. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsus väljastada kohtuvälisele menetlejale ja kaebuse esitajale.
4. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja menetluse käik 1.1 Kaevatav otsus 19.09.2021 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi V patrullpolitseinik Sten-Siim Tiits kiirmenetluseotsuse 2315,21,004393 selle kohta, et B.M 19.09.2021 kell 13:26 juhtis xxx tee xx, xxx küla, xxx vald, Harju maakond mootorsõidukit kiirusega 78+-3 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Isik rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Isiku poolt toime pandud väärteod on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mis on asendatud heli- ja videosalvestusega, menetlusaluse isiku ütlustega. 1.2 Taotlus Kohtule esitatud kaebuses palus kaebaja võimalusel talle määratud rahatrahvi kergendada. Ta kahetseb väga. Kuna on tegu tema jaoks emotsionaalselt väga raske ajaga, ta mattis just samal päeval oma xxx, oli ta politsei kinnipidamisest šokeeritud, hakkas nutma ja ei suutnud adekvaatselt oma teguviisi kirjeldada. Tegemist on teelõiguga, mis piirneb ühelt poolt metsa ja heinamaa moodi maastikuga, teisel pool on ka esimeste majadeni tükk tühja maad ning muremõtteisse uppununa arvas olevat tegu alaga, kus kiirusepiirang on
5. Kaebaja kuusissetulek on momendil xxx xxx saadav xxx toetus ehk nn. xxx xxx abiraha 584 eurot. Oktoobris 2021 sai ta seda viimast korda ning on majanduslikult väga täbaras olukorras. Kaebaja palub trahvisummat vähendada, kuna 120 eurot on hetkel tema jaoks hirmutavalt suur summa. Ta lubab omalt poolt edaspidi 100% tähelepanuga liikluses kohal olla ja mitte kunagi kiirust ületada. 1.3 Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja, tutvunud väärteoasjas kogutud tõenditega asus seisukohale, et B.M-ile on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebusega ja jääb oma otsuse juurde. Menetlusaluse isiku 19.09.2021 kohapeal antud ütlused ei lange kokku kaebuses esitatuga. Oma ütlustes B.M väitis, et tuli xxxlt ja läks järgmise tööülesande kohtumisele kuhu oli juba hiljaks jäänud. Menetlusalune isik ei ole kaebuses toodule kinnitamiseks lisanud ühtegi tõendit xxx matmise kohta xx.xx.xxxx. Kalmistute registri kohaselt ei leitud B.M lahkunud xxx matmise kohta ühtegi kirjet. Kohtuväline menetleja juhib kohtu tähelepanu ka asjaolule, et pühapäeviti Tallinnas krematooriumid ei tööta. Oma kaebuses menetlusalune isik väidab, et arvas olevat tegu alaga, kus on kiiruse piirang 70 km/h. Arvestades menetlusaluse isiku lähedal asuva elukohta ei ole eluliselt usutav, et isik võiks segamini ajada sel teelõigul kehtivat kiirusepiirangut. 2 Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut ehk 400 EUR või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Riigikohtu praktikale tuginedes tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. B.M karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja KarS § 56 lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust kergendavat asjaolu so isiku kahetsust ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Oma käitumisega võis ta ohustada nii iseennast kui ka teisi liiklejad. Antud karistuse eesmärgiks on mõju avaldamine isiku edasisele käitumisele. Tuginedes eeltoodule leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule süüksarvatud väärtegu, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi on aset leidnud ja menetlusaluse isiku poolt toime pandud. Samuti on väärteomenetluses tõendatud menetlusaluse isiku poolt antud süüteo toimepanemise subjektiivne külg, isik on väärtegu toime pannud otsese tahtlusega, mis on tõendatud eelkõige menetlusaluse isiku enda ütlustega.
6. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud B.M poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja otsuse ja seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120-le lahendada kirjalikus menetluses. Kohus on seisukohal, et B.M ’le määratud karistus rahatrahv 30 trahviühikut, s.o. 120 eurot tuleb jätta muutmata, küll aga kuulub kaebus rahuldamisele määratud karistuse kandmise viisi osas ja kohus määrab KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel kohtuvälise menetleja üldmenetluse otsusega määratud rahatrahvi 120 eurot tasumisele 6 kuu jooksul. Kohus põhjendab oma otsust alljärgnevalt. Vastavalt VTMS § 123 lg-le 2 kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, s.o selgitab välja, kas isik on pannud toime teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Seejuures tugineb kohus talle esitatud tõenditele ning hindab tõendeid nende kogumis. Otsustamaks B.M ’le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb kohtul esmalt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseisu tunnused ja kontrollib vastavalt kolmeastmelisele deliktistruktuurile kõiki asjaolusid. Vaidlust ei ole, et menetlusalune isik pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Objektiivselt teo toimepanemist kinnitavad väärteoasjale lisatud tõendid – videosalvestuse ja kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll mis on asendatud video- ja helisalvestisega. Nähtuvalt B.M juhtis 19.09.2021 kell 13:26 xxx tee xx, xxx küla, xxx vald, Harju maakond mootorsõidukit kiirusega 78+-3 km/h. Antud teelõigul on suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h, millega rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Liiklusseadus § 50 lg 5 p 3 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus on väärteoasja materjalidega tutvudes tuvastanud, et kiirmenetluseotsus on koostatud õigesti. Kiiruse mõõtmine on toimunud laser tüüpi seadmega LaserCam 4, mis on fikseerinud konkreetselt just selle sõiduki kiirust millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) mistõttu on välistatud eksimise võimalus. Samuti on kohtule esitatud materjalidest nähtav asjaolu, et kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Eelnimetatut kinnitab materjalide juures oleva videosalvestis. Seega asub kohus seisukohale, et teo objektiivne koosseis on täidetud. Samuti arvestab kohus siinkohal asjaolu, et menetlusalune isik ei vaidle kiiruse ületamise osas, nõustudes määratud kvalifikatsiooni ja süü suurusega. Kohus, arvestades esitatud väärteomaterjale ning esitatud tõendeid asub seisukohale, et ka subjektiivne koosseis on täidetud ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 20 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtule esitatud materjalide kohaselt ei ole tuvastatud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Karistusraami siseselt konkreetsele teole vastava karistuse leidmisel annab juhiseid eeskätt KarS § 56 lõige
7. Selle järgi on karistuse mõistmisel esmaseks aluseks isiku süü ehk see, millisel määral on konkreetne tegu isikule etteheidetav. Vaidlust ei seisne süü osas mis puudutab rahatrahvi määramist. Kohus analüüsides süü suurust käesoleva kaebuse raames, toob välja asjaolu, et süü suurus oleneb süüteo toimepanemise asjaoludest. Süü suurust mõjutavad asjaolud võivad olla nii objektiivsed kui ka subjektiivsed ning antud kaebuse läbivaatamisel on kohus seisukohal, et süü suuruse puhul tuleb arvestada kergendavana asjaoluna süü tunnistamist ning ka isikust tulenevaid asjaolusid, et B.M ei ole varasemalt süütegusid toime pannud. Eelnimetatust tulenevalt on kohus seisukohal, et B.M ’le LS § 227 lg 2 alusel inkrimineeritud rikkumine on leidnud täielikku tõendamist, samuti, et see on kvalifitseeritud õigesti ning kuulub karistamisele Liiklusseaduse alusel. Võttes arvesse eelpooltoodud asjaolusid, hinnates kogumina teo asjaolusid ja tõendeid on kohus seisukohal, et karistuse suurus on proportsionaalne süü suurusega ning puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohtu hinnangul, arvestades menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on põhjendatud määratud rahatrahvi suurusega alla sanktsiooni keskmise määra, seega on piisavalt põhjendatud B.M ’le karistuse mõistmine LS § 227 lg 2 alusel 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot. Kohtuväline menetleja on karistuse määramise asjaolusid põhjendanud ning kohus nõustub nendega. Samuti nähtub kiirmenetluseotsusest, et kohtuväline menetleja on määranud trahvi tasumise 3 kuu peale, mis näitab ilmekalt, et karistuse määramisel on arvestatud ka kaebaja majanduslikku seisu. Kohus jätab hetkel tähelepanuta kohtuvälise menetleja poolt viidatud ütluste vastuolulisuse, kuid viitab, et avalikkusele üldteada asjaoluluna B.M, olles X. X. õde, sel ajaperioodil tõepoolest oma xx kaotas ning tema emotsionaalne seisund on kohtu jaoks mõistetav. Kaebaja on algusest peale oma rikkumist tunnistanud ning seda siiralt kahetsenud. Kohtu hinnangul on kaebajale määratud rahatrahv keskmisest madalamas määrast 4 seaduslik ja põhjendatud, karistust kergendavaid asjaolusid on arvestatud, samuti on arvestatud, et kaebaja on varasemalt karistamata. Arvestades kaebaja majanduslikku seisukorda ning eeltoodut on kohtu hinnangul põhjendatud võimaldada B.M’l rahatrahvi tasumise osade kaupa 6 kuu jooksul. Seega, eeltoodust tulenevalt määrab kohus, et määratud rahatrahv summas 120 eurot kuulub tasumisele 6 kuu jooksul (s.o igakuiselt vähemalt 20 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest. Samas märgib kohus siinkohal, et rahatrahvi võib tasuda ka ühekordse maksena ning kiiremini ja igakuiselt suuremates osamaksetes kui on kohtu määratud osamaksete suurused. Nimelt kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka arhiiviandmetesse. Kohus juhindub VTMS § 120 lg 1, § 132 p
8. Piret Liivo kohtunik 5