) § 50 p 3 alusel, sest töötaja ei ilmunud komisjoni istungile.
lg 4 järgi, kui menetlus lõpetatakse käesoleva seaduse § 27 lg 2 p-des 1 ja 6 ning § 50 p-des 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §s 58 sätestatud korras.
lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Töötaja on saanud töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määruse kätte 08.06.2021. Menetluse lõpetamisele ei järgnenud lepitusmenetlust. Praeguses tsiviilasjas on hageja hagiavalduse esitanud 11.03.2022, seega
lg-s 1 sätestatud 30 päevane tähtaeg kohtusse pöördumiseks töövaidlusasja läbivaatamiseks, oli möödunud. Viidatud sättes sisalduv kohtusse hagi esitamise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg. Seega on samade poolte vahel vaidluses samal alusel sama hagieseme üle jõustunud lahend kohtueelses menetluses (töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määrus töövaidlusasjas 4-1/743/21), mistõttu tuleb lõpetada menetlus praeguses vaidluses TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. 2 TsMS § 169 lg 2 alusel jättis kohus 28.07.2022 kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohus määras, et menetluskulud kuuluvad TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel kindlaksmääramisele määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. MÄÄRUSKAEBUS 3. Hageja esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, millega kohus menetluse lõpetas. Hageja taotleb määruse tühistamist ning tsiviilasjas menetluse jätkamist. Hageja ei vaidlusta, et pöördus saamata jäänud töötasu nõudega töövaidluskomisjoni poole ning töövaidluskomisjon lõpetas menetluse põhjusel, et hageja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile. Selle minetusega on hageja võtnud endalt võimaluse pöörduda uuesti töövaidluskomisjoni, kuid mitte kohtu poole.
lg 1 järgi olukorras, kus menetlus on lõpetatud, ei saa pool sama nõudega samal alusel pöörduda töövaidluskomisjoni poole. Praegusel juhul on tegemist töövaidluskomisjoni määrusega, millega ei ole asja sisuliselt läbi vaadatud avaldaja istungile ilmumata jätmise tõttu. TsMS näeb sellisel juhul ette (hagi)avalduse läbi vaatamata jätmise, mille tagajärjel loetakse, et hagi ei ole menetluses olnud ning hageja võib uuesti pöörduda kohtu poole. Kohtu tõlgendus, mille kohaselt tuleb menetlus lõpetada, on ekslik ega vasta seadusandja tahtele. Seadusandja pole soovinud välistada töötaja hilisemat nõudeõigust olukorras, kus töövaidluse eelduslikult nõrgem pool ei ole subjektiivsetel põhjustel ilmunud töövaidluskomisjoni istungile ja seetõttu ei vaadatud nõuet sisuliselt läbi. Selline välistus ei ole leitav nt varasemalt kehtinud individuaalse töövaidluse lahendamise seadusest (ITVS). Ka ITVS nägi ette avalduse läbivaatamise jätmise olukorras, kus avaldaja istungile ei ilmunud, kuid samas puudusid piirangud sama avalduse uuesti menetlemiseks.
täpsustab võrreldes ITVS-ga, kuidas on võimalik menetlus taastada.
sätte sõnastus kohustab kohtusse pöörduvat poolt esitama andmed töövaidlusasjast ja lisama otsuse ärakirja. Olukorras, kus töövaidlusasja sisuliselt ei lahendatud, lõpetatakse töövaidlusasi määrusega. KOSTJA SEISUKOHT
p 3 alusel, sest hageja ei ilmunud töövaidluskomisjoni istungile, ning ei esitanud põhjendatud taotlust töövaidlusasja arutamise edasilükkamiseks.
lg 2 järgi, kui töövaidlusasja menetlus lõpetatakse § 50 punkti 3 alusel, taastab töövaidluskomisjoni juhataja määrusega töövaidlusasja menetluse, kui avaldaja esitab 14 kalendripäeva jooksul pärast istungil osalemist takistava asjaolu äralangemist põhjendatud taotluse töövaidlusasja menetluse taastamiseks.
lg 4 kohaselt, kui menetlus lõpetatakse § 27 lõike 2 punktides 1 ja 6 ning § 50 punktides 3 ja 5 sätestatud alusel ning lepitusmenetlust ei alustata, on pooltel õigus pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud korras.
lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. 9.2. Praegusel juhul ei saa analoogia korras kohaldada TsMS § 426 lg-t 1, sest
lg 3 järgi on töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga
-is sätestatud erisustega.
lg 4 näeb ette, millise tähtaja jooksul võib
Maakohus leidis õigesti, et
lg 1 tulenev kohtusse pöördumise tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaande II osa, § 428 lg 1 p 2 kommentaarid, punkt 3.3.3 d). Kuna hageja sai töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määruse kätte 08.06.2021, siis oli 11.03.2022 maakohtusse hagi esitamise ajaks
Hagejal ei ole võimalik samade nõuetega enam kohtusse pöörduda, sest töövaidluskomisjoni 07.06.2021 määrus on
Eeltoodut arvesse võttes on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. 10. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.