← Eesti

2-20-7852/120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-7852 Kohtuasi X hagi Y vastu ühisvara jagamiseks Y vastuhagi X vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. detsembri 2021 otsus Kaebuse esitaja ja liik X apellatsioonkaebus Kaebuse hind 12 400 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Vassiljev Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Asja läbivaatamine
  3. septembri 2022 kohtuistungil RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. detsembri 2021 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada otsuse põhjendusi.
  6. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
  7. Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud, v.a X-le riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, X kanda.
  8. Määrata, et Y-l puuduvad apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2-20-7852 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
  9. X (hageja) esitas
  10. mail 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus jagada Harju maakonnas Tallinnas XXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) ja jätta see kostja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt hageja kasuks 31 000 eurot; alternatiivselt palus hageja jagada korteriomandi kaasomandisse, millest ½ mõttelist osa kuulub hagejale ja ½ mõttelist osa kuulub kostjale ning kohustada kostjat andma nõusolek kannete tegemiseks kinnistusraamatusse; jagada korteriomandi kasutuseelis, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt 150 eurot alates
  11. jaanuarist 2020 kuni kohtulahendi jõustumiseni.
  12. augustil 2020 avaldas hageja, et korteriomandit ei saa jagada kostja ainuomandisse kuna kostja seda ei soovi, mistõttu ühisvara tuleb jagada hagiavalduses märgitud alternatiivselt esitatud viisil ja jagada korteriomand poolte kaasomandisse.
  13. jaanuari 2021 nõuete korrigeerimise avalduses palus hageja jätta korteriomand hageja ainuomandisse ning määrata kostjale korteriomandi kaotuse eest rahaline hüvitis 30 000 eurot järgmiselt: 6000 eurot kohtuotsuse jõustumisel ja 24 000 järelmaksuga viie aasta jooksul (400 eurot kuus), ning kohustada kostjat andma nõusolek korteriomandi jagamiseks ja kinnistusraamatusse uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna sisse hageja.
  14. aprilli 2021 kohtuistungil selgitas hageja, et tema
  15. jaanuaril 2021 täpsustatud nõue on hageja esmane nõue.
  16. juunil 2021 esitas hageja täiendavad nõuded ja palus jagada Swedbank AS-iga sõlmitud lepingust tulenevad kohustused poolte vahel viisil, et hageja maksab 50% ja kostja maksab 50% laenugraafiku järgsetest tagasimaksetest; alternatiivselt jätta lepingust tulenevad kohustused hageja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt rahaline hüvitis 4200 eurot.
  17. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja
  18. juunil
  19. Poolte abielu lahutati Harju Maakohtu
  20. jaanuari 2020 otsusega, mis jõustus samal päeval. Abielu kestel omandasid pooled Harju maakonnas Tallinnas XXX asuva korteriomandi. Kostja jäi elama poolte ühisesse korterisse, kuid hageja kolis koos poolte alaealise lapsega üürikorterisse. Kostja ei ole nõustunud korterit jagama. Kostja on keeldunud tasumast hüvitist korteri ainukasutamise eest. Hageja majanduslik seis ei võimalda tal taotleda korteriomandi endale jätmist ja tasuda kostjale välja tema osa korteriomandi kaotuse eest. Kostja vastuväited
  21. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
  22. Kostja on nõus korteriomandi jagamisega, kuid mitte hageja näidatud viisidel. Kostja majanduslik seis ei võimalda maksta hagejale rahalist hüvitist. Kostja ei ole ka huvitatud korteri edasisest kasutamisest ning ei soovi olla selle omanik. Korteriomandi jätmisega poolte kaasomandisse oleks kostjal korteriomandi kaasomandi osa veelgi keerulisem müüa, kui korteriomandit tervikuna. Korteriomandi ühisomand tuleb lõpetada selle müügiga ja jagada müügist saadud tulu võrdselt hageja ja kostja vahel. Korter osteti elamiseks ja kostja kasutab hetkel seda elamiseks. Hageja kolis omal soovil elama teise kohta. Kostja on korduvalt 2 2-20-7852 pakkunud hagejale, et hageja koliks tagasi, kuid hageja pole seda ise soovinud. Hageja jätkab korteri kasutamist hoiustades seal enda asju. Kostja vastuhagi nõue
  23. Kostja esitas
  24. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hageja vastu vastuhagi, milles palus lõpetada korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) ühisomand müües korteriomand avalikul enampakkumisel ning saadud raha peale müügi ja avaliku enampakkumise kulude ning Swedbank AS nõuete tasumist, mis tulenevad kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud eluaseme lepingust nr 04-452855-EL, jagada poolte vahel võrdsetes osades; alternatiivselt palus kostja jätta korteriomand hageja ainuomandisse ja määrata kostjale korteriomandi kaotamise eest rahaline hüvitis 30 000 eurot selliselt, et välja mõista hagejalt kostja kasuks 6000 eurot koheselt ning 24 000 eurot järelmaksuga viie aasta jooksul tasudes igakuiselt 400 eurot.
  25. jaanuaril 2021 avaldas kostja, et ühisvara jagamine alternatiivsel viisil ei ole võimalik, paludes lõpetada korteriomandi ühisomand korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Maakohtu otsus ja põhjendused
  26. Harju Maakohus jättis
  27. detsembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus lõpetas hageja ja kostja ühisomandi korteriomandile (registriosa nr XXXXXXX) korteriomandi müügiga avalikul enampakkumisel. Maakohus otsustas, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb tasuda müügi ja avaliku enampakkumise kulud (sh kohtutäituri tasu), rahuldada Swedbank AS nõuded, mis tulenevad kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 04-452855 ning ülejäänud müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdsetes osades. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Pooltele antud menetlusabi kulud ja hagejale antud riigi õigusabi kulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.
  28. Maakohus tuvastas, et pooled abiellusid
  29. juunil 2004 ja poolte abielu lõppes
  30. jaanuaril 2020, mil jõustus
  31. jaanuari 2020 kohtuotsus, millega lahutati poolte abielu.
  32. Pooled ei vaidle selle üle, et korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) kuulub nende ühisomandisse.
  33. Pooltel on vaidlus selle üle, kas poolte ühine kohustus kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust nr 04-452855-EL, mis võeti seoses korteriomandi ostmisega, on poolte vahel jagatud kohtuväliselt. Kohus leidis, et hageja poolt poole laenumaksete kandmist kostja pangakontole, kes on sõlmitud laenulepingu pooleks, kuigi laen on polte ühine kohustus, ei saa käsitleda kui laenu kohtuvälist jagamist. Pooltel on solidaarne kohustus panga ees.
  34. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on, kaaludes korteriomandi jagamise viise, põhjendatud korteriomand müüa avalikul enampakkumisel. Korteriomandi avalikul enampakkumisel müümisel saab täidetud poolte laenukohustus panga ees ja ülejäänud müügist saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Korteriomandit ei ole võimalik vastu tahtmist jätta kostja ainuomandisse. Korteriomandi kaasomandisse jätmisel ei saabu poolte vahel õigusrahu, kuna siis peaks kostja, kes korteriomandit ei soovi, taotlema kaasomandi lõpetamist.
  35. Pooled ei vaielnud selle üle, et peale abielu lahutamist kolis hageja koos alaealise lapsega korterist üürikorterisse. Maakohus tuvastas, et hageja kolis vabatahtlikult korterist ära, kuna ei pidanud võimalikuks jagada korteriomandi valdust kostjaga. Kostja ei vahetanud ukselukke. Kostja soovis vaid seda, arvestades hageja toimetamist korteris kostjat sellest teavitamata, et 3 2-20-7852 hageja tuleks korterisse vaid kostja juuresolekul. Seega ei ole alust kostjalt hageja kasuks hüvitist välja mõista. Apellatsioonkaebus
  36. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jagada poolte ühisvara ja jätta korteriomand (registriosa nr XXXXXXX) hageja ainuomandisse, määrates kostjale korteriomandi kaotamise eest rahaline hüvitis 30 000 eurot ja mõista hagejalt kostja kasuks välja 6000 eurot kohtuotsuse jõustumisel ning 24 000 eurot järelmaksuga viie aasta jooksul (400 eurot kuus); kohustada kostjat andma nõusolek korteriomandi (registriosa nr XXXXXXX) jagamiseks selliselt, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse, samuti kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatusse uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuks hageja. Alternatiivselt palub hageja jagada korteriomandi hageja ja kostja kaasomandisse, s.o ½ mõttelist osa hagejale ja ½ mõttelist osa kostjale. Hageja palub jagada laenulepingust tulenev kohustus selliselt, et laenugraafiku järgsetest maksetest tasub hageja 50% ja kostja 50%; alternatiivselt jätta laenukohustus hageja ainuomandisse ning välja mõista kostjalt rahaline hüvitis summas 4200 eurot. Hageja palub jagada korteriomandi kasutuseelis, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 150 eurot igakuiselt alates
  37. jaanuarist 2020 kuni ühisvara jagamise osas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
  38. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme, mis on viinud sisuliselt vale otsuseni.
  39. Kostja esitas vastuhagi, milles esitas muuhulgas nõude jätta korteriomand hageja ainuomandisse ning määrata kostjale korteriomandi kaotuse eest rahaline hüvitis 30 000 eurot selliselt, et hageja tasub kohe 6000 eurot ja 24 000 eurot tasub hageja järelmaksuga viie aasta jooksul (400 eurot kuus). Hageja võttis kostja vastuhagi nõude õigeks. Maakohus keeldus põhjendamatult osaotsusega hagi selles osas rahuldamast hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
  40. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et hageja poolt laenumaksete kandmist kostja pangakontole ei saa käsitleda kui kohtuvälist kokkulepet kohustuse jagamiseks. Poolte solidaarne kohustus panga ees ei oma õiguslikku tähendust abikaasade vahel kohustuste jagamise seisukohalt.
  41. Pooled olid ühisvara jagamise viisi osas ühel meelel, et see jagada hagejale. Maakohus jagas poolte ühisvara sisuliselt poolte ühise tahteavalduse vastaselt. Maakohus ei ole poolte huve tegelikult kaalunud ega hinnanud, missugune lahendus nende huvidele kõige paremini vastab. Maakohtu otsusest ei nähtu, miks laenukohustuse jagamiseks tuleb see täita ja selleks on vajalik müüa korteriomand ning kelle huvides on laenukohustuse täitmine. Hageja on kogu aeg väitnud, et ta ei ole nõus laenukohustuse ennetähtaegse täitmisega. See ei ole ka kostja huvides.
  42. Poolte huvidele vastab kõige rohkem kostja vastuhagis pakutud viis jätta korteriomand hageja ainuomandisse ning määrata kostjale korteriomandi kaotamise eest rahaline hüvitis 30 000 eurot selliselt, et hageja tasub kohe 6000 eurot ja 24 000 eurot tasub hageja järelmaksuga viie aasta jooksul (400 eurot kuus). Hageja on maakohtu menetluses välja toonud, et tema omandis ei ole hetkel eluruume ning ta on sunnitud koos poolte alaealise psüühikahäirega lapsega elama üürikorteris. Üürikulude maksmise vältimiseks on hageja huvitatud ühisvara esemeks oleva korteriomandi omandamisest. Hageja ei ole korteriomandi enda omandisse jätmist taotlenud ainuüksi põhjusel, et hageja majanduslik seis ei võimaldanud tal taotleda korteriomandi jätmist endale kohustusega maksta kostjale välja koheselt tema osa rahas. 4 2-20-7852
  43. Jättes kasutuseelise nõude rahuldamata, on maakohus jätnud põhjendamatult kohaldamata asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 2 (koosmõjus AÕS § 70 lg-ga 6), mille alusel on ühisomanikul õigus esitada teise ühisomaniku vastu, kes kasutab üksi ühisomandis olevat asja, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Abikaasadele kui ühisomanikele kuulub ühine õigus ühist asja kasutada ning ühine õigus saada asjalt kasutuseeliseid. Poolte kooselu lõppemise tõttu oli ühisomandis oleva korteriomandi kaasvaldus välistatud alates
  44. aasta jaanuarikuust. Korteriomand oli sellest ajast kostja ainukasutuses. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et korteriomandi üürihind moodustab vähemalt 300 eurot kuus. Sellest tulenevalt on hagejal õigus saada kasutuseeliseid ½ üürihinnast ehk 150 eurot. Maakohtu hinnang tõenditele nagu ei oleks kostja takistanud hagejal korteriomandi valdust teostamast, on põhjendamatu ja vastuoluline, mis ei tulene tõendite sisust. Kostja on selgesõnaliselt keelanud sisse tungida kostja elukohta, millest nähtub, et kostja pidas poolte ühist korteriomandit vaid enda isikliku elukohana, teatades abinõude rakendamisest, kui hageja peaks korterisse soovima siseneda. Korteriomandi kaasvalduse teostamise võimatuse tõttu oli hageja sunnitud elama üürikorteris, tasudes selle üüri. Kostjal ei olnud põhjust loota, et ta võib kasutada tasuta oma ühisomandi osast suuremat kasulikku pinda, samal ajal kui hageja ühisomandi kasutamise võimatuse tõttu on sunnitud elama üürikorteris. Vastustaja seisukoht
  45. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  46. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
  47. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale sisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  48. Abikaasade ühisvara jagatakse perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt (AÕS § 77). Kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu
  49. jaanuari 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-159117, p 11). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud poolte ühisvara jagamisel diskretsiooni piire ega oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kuigi maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud hageja väidetele, ei ole selline rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud rikkumised kõrvaldada ja põhjendab otsust alljärgnevalt.
  50. Vaidluse lahendamisel on olulised järgmised maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille üle pooltel ei ole vaidlust: - hageja ja kostja abiellusid
  51. juunil 2004; - hageja ja kostja abielu lahutati
  52. jaanuari 2020 kohtuotsusega, mis jõustus
  53. jaanuaril 2020; 5 2-20-7852 - hageja ja kostja ei ole sõlminud abieluvaralepingut ning nende varalistele suhetele kohaldatakse abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut; - hageja ja kostja omandasid abielu kestel korteriomandi Tallinnas XXX (registriosa nr XXXXXXX), mis kuulub nende ühisvarasse ja on jagamata; - kostja sõlmis Aktsiaseltsiga Hansapank (praegune Swedbank AS) laenulepingu nr 04-452855EL korteriomandi Tallinnas XXX ostmiseks; - peale abielu lahutamist kolis hageja kostja ja hageja ühisest korterist koos poolte ühise lapsega üürikorterisse.
  54. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kuidas jagada korteriomandit. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette seda, et kohus on jaganud ühisvara poolte ühise tahte vastaselt. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Vaidlust ei ole, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet ühisvara jagamiseks ja vaidlevad ühisvara jagamise viisi üle ka apellatsioonimenetluses, mistõttu ei ole võimalik järeldada poolte väidetavat ühist tahet jagada ühisvara viisil nagu seda soovib hageja.
  55. Kolleegium nõustub hagejaga, et poolte vaidlusaluse laenukohustuse jagamisega pole põhjendatud iseenesest korteriomandi müümine avalikul enampakkumisel, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, miks käesoleval juhul on põhjendatud ja õiglane jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel. Ühisomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem (vt Riigikohtu
  56. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-114-17, p 22). Kolleegiumil pole põhjust kahelda hageja soovis korteriomandi ainuomanikuks saada (II kd tl 60–67), kuid huvi korteris elada on vaid üks tingimus otsustamaks, kas korteriomand jagada hagejale. Kui asi jäetakse AÕS § 77 lg 2 alusel ühele kaasomanikule, tuleb sellele kaasomanikule, kelle kaasomand asjale lõppes, maksta välja tema osa rahas. Seega saaks kohus ühisomandi lõpetada selle jätmisega hagejale üksnes juhul, kui hageja on asja omandamisest huvitatud ja nõus kostjale tema osa rahas välja maksma. Riigikohus on selgitanud mitmes lahendis, et kaasomanikule, kes jääb kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja õiglane hüvitis, kuna see riivab intensiivselt põhiseaduse§ 32 lg-s 1 sätestatud omandi puutumatuse põhimõtet (vt Riigikohtu
  57. veebruari 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Kui hageja tahab korterit endale, kuid ta ei suuda kostjale tema osa rahas välja maksta, ei ole ühisomandi lõpetamine korteri hagejale jätmisega võimalik (vt Riigikohtu
  58. mai 2017 otsus nr 3-2-1-39-17, p 13). Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal ei ole võimalust tagada korteriomandi jagamisel hagejale koheselt kostja osa rahas. Põhjendamatu on hageja arvamus, et kui täitemenetluses müüakse korteriomand eelduslikult turuhinnast madalama hinnaga, siis peaks korteriomandi jagama hageja ainuomandisse kostjale omandi kaotuse eest hüvitise maksmise ajatamise võimalusega. Kuna kostja ei ole nõustunud korteriomandi jagamisega hageja ainuomandisse, et hageja tasuks kostjale korteriomandi kaotamise eest rahalist hüvitist 30 000 eurot viie aasta jooksul, milles 6000 eurot tasutakse kohe ja 24 000 eurot järelmaksuga 400 eurot kuus, siis ei ole põhjust järeldada, et selline ühisvara jagamise viis koormaks ühisomanikke kõige vähem ja kaaluks üles teised asjas välja pakutud ühisvara jagamise viisid, sest selline viis ei taga kostjale ühisvara jagamisel kohest hüvitist korteriomandi kaotamise eest korteriomandi kaotamise aja seisuga (I kd tl 150, II kd tl 69). Lähtudes eeltoodust on põhjendatud ja õiglane maakohtu otsustus jagada poolte ühisvaraks olev korteriomand viisil, et see müüakse avalikul enampakkumisel.
  59. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt ka selle üle, kas Swedbank AS-ga sõlmitud eluasemelaenu lepingust nr 04-452855-EL tulenevad kohustused kui ühisvara on hageja ja kostja jaganud kohtuväliselt. 6 2-20-7852
  60. Maakohus tuvastas, et hageja poolt igakuiste laenumaksete kandmisega kostja arvelduskontole ei ole tõendatud poolte kokkulepe laenukohustuse jagamiseks. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohus on rikkunud menetlusõigust laenumaksete kohta tõendeid hinnates ning järeldades, et hageja ei ole tõendanud, et pooled sõlmisid laenukohustuse jagamiseks kokkuleppe, kuid täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et poolte kokkulepet, mille kohaselt hageja hüvitab kostjale 50% laenu tagasimaksetest, kandes igakuiselt vastava rahasumma kostja arvelduskontole, saab tõlgendada ühisvara jagamise kokkuleppena. Ühe isiku tahteavaldusest sõlmida selline kokkulepe ei saa järeldada teise isiku tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled omavahel kokku leppinud kogu laenukohustuse jagamises.
  61. Pärast abielusuhete lõppemist täidetakse kohustusi reeglina lahusvara arvel (vt Riigikohtu
  62. märtsi 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 14). Kuivõrd perekonnaseaduses ei ole sätestatud kuidas jaguneb solidaarkohustus abikaasade omavahelises suhtes, saab lähtuda solidaarkohustust abikaasade vahel jagades võlaõigusseaduse (VÕS) §-st
  63. Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma VÕS § 69 lg 1 järgi võrdsetes osades (vt Riigikohtu
  64. veebruari 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-14, p 14). Solidaarkohustuse täitnud abikaasale läheb VÕS § 69 lg 2 järgi üle võlausaldaja nõue teise abikaasa vastu osas, mis tulenevalt abikaasade omavahelisest suhtest ületab talle endale langevat osa. Seega ongi mõistlik järeldada, et hageja on pärast abielusuhete lõppemist täitnud 50% laenumaksete tasumisega kostja arvelduskontole omaenda solidaarkohustust võrdselt kostjaga, mitte seetõttu, et pooled jagasid laenumaksete tagastamise kohustuse omavahel. Kolleegiumi arvates ei ole hageja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega tõendeid, millest saaks järeldada, et pooled sõlmisid laenulepingust tulenevate kohustuste jagamise lepingu, sh vahetasid vastastikuseid tahteavaldusi ja saavutasid kohustuste kui ühisvara jagamise kokkuleppe VÕS § 9 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 1 tähenduses. Kahepoolse kokkuleppe sõlmise tõendamiseks ei piisa vaid hageja soovist või tahteavaldusest selline kokkulepe sõlmida. Hageja igakuistest maksetest kostja arvelduskontole, et tasuda hageja osa 50% solidaarselt tasumisele kuuluvast laenumaksest, ei ole võimalik järeldada kostja tahet väidetavaks kokkuleppeks jagada laenukohustust, mis välistaks laenukohustuse jagamise käesolevas menetluses.
  65. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse sarnaselt muu varaga vastava nõude või vastuväite alusel. Kuna poolte ühisvara hulka kuulub ka laenulepingust tulenev laenu tagastamise kohustus, siis on põhjendatud, et ühisvara jagamise käigus tuleb otsustada ka laenu tagasimaksmisega seonduv ning maakohus ei saanud eirata kostja soovi arvestada korteriomandi jagamisel ka korteriomandi soetamiseks võetud laenukohustusega.
  66. Kuna poolte ühisomand korteriomandile tuleb lõpetada korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel, kuid ühisvara on koormatud hüpoteegiga laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks, siis on põhjendatud ühisvaral lasuvad kohustused täita vara jagamise käigus. Koos hüpoteegiga ei ole korteriomandit võimalik müüa sellise hinna eest, mis ei arvestaks hüpoteegiga tagatud nõuet. Sellest tulenevalt on ebamõistlik ühisomandi jagamine enampakkumise teel ilma kinnisasjaga seotud laenukohtuste täitmiseta, et need jagada eraldiseisvalt korteriomandist. Ebamõistlik on jagada solidaarkohustust omavahel, kui solidaarvastutusest pooled võlausaldaja ees ei vabaneks, sest VÕS § 65 lg 1 järgi võib võlausaldaja ka pärast solidaarkohustuse omavahelist jagamist nõuda kummaltki abikaasalt kohustuse täielikku täitmist.
  67. Hageja apellatsioonkaebuses toodud väited, et temal on õigus nõuda kostjalt korteriomandi kasutuseelise jagamist ja hüvitamist ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks. Hageja 7 2-20-7852 esitas apellatsioonkaebuses samad väited, mis maakohtus ja maakohus on neid otsuses hinnanud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse järeldustega, et kostja ei pea hüvitama hagejale ühisvara kasutamise eest kasutuseeliseid.
  68. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudnud õigele järeldusele, et kostja ei ole teinud hagejale takistusi korteriomandi kasutamiseks, s.o korteris elamiseks. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme poolte väidete hindamisel, kui tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et hageja kolis poolte ühisest korterist välja vabatahtlikult. Maakohus pidi ühisomandi kasutuseelise nõude rahuldamiseks ühisomandi eripära arvestades tuvastama, kas kostja tegi hagejale takistusi ühisomandis olevas korteris elamiseks (vt Riigikohtu
  69. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 13; vt ka Riigikohtu
  70. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-19-12055, p 14.3 kolmas lõik). Asjaolust, et hageja ise ei pidanud tulenevalt abielulahutusest võimalikuks korterit kasutada, kuna hagejat võivad selleks takistada sotsiaalsed ja psühholoogilised takistused, ei saa järeldada, et kostja oleks teinud hagejale takistusi ühise korteriomandi kasutamiseks. Maakohus tugines esitatud tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega, ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes.
  71. Maakohus tuvastas, et poolte sõnumitega ei ole tõendatud, et kostja takistas hagejal korteriomandit kasutamast. Maakohus tuvastas, et poolte sõnumid olukorras, kus hageja viis kostjat teavitamata ära korterist asju ning kostja soovis vaid, et hageja tuleks korterisse ajal, mil seal on ka kostja, ja kui hageja seda ei tee, siis on kostja sunnitud ära vahetama korterivõtmed, ei ole võimalik järeldada, et kostja oleks hagejat takistanud korterit kasutada. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et nendest kahest sõnumist, mis järgnesid kostja poolt vastureaktsioonina, kui hageja oli korterist ära viinud ilma kostja teadmata asju, ei ole võimalik järeldada muud, kui et kostja sooviks on olla korteris samal ajal, kui hageja soovib korteris ringi vaadata ja korterist asju ära viia. Kuna hageja ole avaldanud soovi mingilgi viisil korteris elada või kasutada seda koos kostjaga, siis ei ole võimalik eeltoodud sõnumitest ka järeldada, et kostja oleks teinud hagejale selleks takistusi.
  72. Lähtudes eeltoodust ei ole asja lahendamisel tähtsust hageja väidetel ja tõenditel kasutuseelise suuruse kohta ning neid ringkonnakohus ei hinda. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  73. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks.
  74. TsMS § 171 lg 1 järgi kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata. Seega jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud, v.a hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, hageja kanda. Kostja ei ole apellatsioonimenetluses kandnud menetluskulusid. Sellest tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kostjal puuduvad apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Hagejale on Harju Maakohtu
  75. aprilli 2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-5254 antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. (allkirjastatud digitaalselt) 8 2-20-7852 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.