Obsah (5)

§ 424§ 68§ 69§ 75§ 50

1-22-5600 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2022, Tallinn Kriminaalasja number 1-22-5600 (22231702126) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424lg 2 järgi Kokkuleppemenetluses Natalia Duškina (osaleb kohtulikus arutamises Kr

MS § 246 lg 2 ja § 69 lg 2 p 1 sätestatud korras) Marcel Vichmann (osaleb kohtulikus arutamises KrMS § 246 lg 2 ja § 69 lg 2 p 1 sätestatud korras) Ik: 36501172715, xxx kodanik, xxx haridus, töökoht: xxx, elukoht: xxx. Prokurör Süüdistatav Tõkend: elukohast lahkumise keeld, KrMS § 217 korras oli kinni peetud 05.07.2022 kuni 06.07.2022 ja 14.07.2022. Varasem karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, 2 kehtivat väärteokaristust Kaitsja Advokaat Indrek Sirk RESOLUTSIOON 1. Marcel Vichmann süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.07.2022 kuni 06.07.2022 ja 14.07.2022, s.o 3 päeva, lugedes mõistetud karistusest ära kandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva. 3.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada mõistetud ja ära kandmata vangistus, s.o 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 537 (viissada kolmkümmend seitse) tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 1

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutada Marcel Vichmann üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning Marcel Vichmannile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1 kuni 6 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 5 ja 8 ning lg 4 sätestatud kohustusi Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn, tel: 612 7758, e-post: harjukrho.info@just.ee). 5.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5, 6 kohaselt kohustada Marcel Vichmanni järgima käitumiskontrolli ajal kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Marcel Vichmanni käitumiskontrolli ajal vastavalt Marcel Vichmanni antud eelnevale nõusolekule jätkama alkoholivastasele ravile allumist xxx AS-s. 7.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marcel Vichmanni käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või sellega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. 8.

§ 75

lg 4 alusel kinnitada käitumiskontrolli ajaks Marcel Vihmanni võetud kohustusena

§ 75

lg 2 p 2 loetlemata kohustus ja kohustada Marcel Vichmanni hiljemalt 1 kuu jooksul alates käitumiskontrolli algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. 9.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel kohaldada Marcel Vichmanni suhtes lisakaristust, võttes Marcel Vichmannilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 5 (viis) kuuks. Kohaldatud lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lisakaristus lõpeb 5 kuulise tähtaja möödumisel.

1. Vastavalt LS § 127 sätetele, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Marcel Vichmannilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel: - teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Marcel Vichmann,
3. 2 1-22-5600, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos arveldusarvete numbrite ja viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Marcel Vichmanni poolt avaldatud elektronpostile või elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Süüdistuse sisu Marcel Vichmanni süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.07.2022 kella 22.41 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 91a ja Pärnu mnt 71 vahelisel viaduktil (lähim aadress Vana-Lõuna tn 30) mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik lugem 0,88 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l, mõõtetulemus 0,79 mg/l). Samuti tema juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 14.07.2022.a kella 01.27 ajal Tallinnas, Pärnu mnt-l, suunaga Tõnismägi 3 poole mootorsõidukit xxx reg/nr xxx, olles joobeseisundis (lõplik tulem 0,90 mg/l, laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l mõõtetulemus 0,81 mg/l)). Marcel Vichmann oma tegudega rikkus LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, § 36 lg 4 p 2 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 - Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega pani Marcel Vichmann toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud koduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 20.09.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina, süüdistatav Marcel Vichmann ja tema kaitsja Indrek Sirk sõlminud järgneva kokkuleppe:

§ 424

lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus Marcel Vichmannile karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 3 päeva eelvangistust /05-06.07.22 ja 14.07.2022/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab üks tund ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 537 tundi ÜKTd, mille tegemise tähtajaks määrata 18 kuud. 3 Määrata Marcel Vichmann üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on Marcel Vichmann kohustatud järgima

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 4 alusel määrata süüdistatavale lisakohustus hiljemalt 1 kuu jooksul alates katseaja algusest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada Marcel Vichmanni käitumiskontrolli ajal jätkama alkoholi vastase ravikuuri xxx AS-s, kuna ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Marcel Vichmanni käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.

§ 50

lg 1 p 1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5ks kuuks. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: puudub. Kriminaalmenetluse kulud 981eurot: KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Süüdistatavale on selgitatud, et vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha suurus teise astme kuriteo toimepanemise eest on 1,5 kuupalga alamääras s.o 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta: mootorsõiduk xxx reg/nr xxx, mis asus PPA parklas (Tallinn, Rahumäe tee 6 – t.l. 14), 07.07.22 on tagastatud omanikule; mootorsõiduk xxx reg/nr xxx, mis asus PPA parklas (Tallinn, Rahumäe tee 6 – t.l. 33, 42), 15.07.22 on tagastatud omanikule; Kohtu seisukoht 4 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kokkuleppe ja kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri ja kaitsja arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse (KrMS § 245, § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313) sätteid järgides. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle

§ 424

lg 2 järgi süüks arvatud kuritegudes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5