Obsah (7)

§ 47§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-22-10898 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 19. oktoober 2022, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 47lõiked 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lõige 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

1. Jätta menetluskulud R.J. kanda.
2. Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
3. R.J.(avaldaja/võlgnik) esitas XX.XX.XXXX Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr XXX). Avalduse kohaselt on võlgnik puuduva töövõime ja raske puudega, kes ei saa oma võlgadega enam hakkama. Vanglas puudub tal töö tegemise võimalus. Vanglast vabanedes hakkab ta saama toimetulekutoetust XXX eurot kuus.
4. Kohus võttis 08.09.2022 määrusega R.J. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E.V..
5. Usaldusisik on 10.10.2022 esitanud kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused

1. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed Võlgnik sündis XXX. Põhihariduse omandas XXX Koolis. Hiljem on õppinud umbes ühe aasta jooksul XXX Kutserehabilitatsiooni Keskuses XXX eriala. Õpinguid ei lõpetanud. Võlgnik ei ole olnud abielus, lapsi ei ole. Võlgnik on olnud kooseludes, kuid need on lõppenud ilma taastumise võimaluseta. Võlgnik on olnud vägivaldne ja on viitega karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 punktidele 2 ja 3 kandnud vanglakaristust ajavahemikus XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX ja XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. Pärast vanglast vabanemist elab võlgnik ajutiselt vanaema juures, kuid loodab, et edaspidi õnnestub kohaliku omavalitsuse antava abi toel üürida omaette eluruum. Võlgniku kinnitusel on tal olnud probleeme tervisega ja raskusi hariduse omandamisega 2 alates lapsepõlvest, probleemide kompenseerimiseks on ta saanud riigilt pensioni ja muid sotsiaaltoetusi. Võlgniku väitel on tal tuvastatud puuduv töövõime. Sellele vaatamata on ta aeg-ajalt teinud lihtsamaid töid, vahel ametlikult ning vahel mitteametlikult. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku tulu suurus
2. aastal olnud keskmiselt 220,25 eurot (neto) kuus (töötasu MTÜ Valga Abikeskusest XXX eurot, pension XXX eurot, haigushüvitis XXX eurot). Vara Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga (27.07.2022) oli AS-is SEB pank avatud võlgniku kontodel raha XXX eurot – arvelduskontol nr XXX XXX eurot ja kogumishoiusel nr XXX XXXeurot. Kogumishoiuse saldo on püsinud muutumatuna aastaid, arvelduskonto saldo moodustus
3. aasta septembris ja oktoobris võlgnikule pensioni ja sotsiaaltoetuse maksmise tulemusena. Pank debiteerib kontolt iga kuu teenustasu XXX eurot. AS SEB Pank üsna raskesti mõistetavate tõekspidamiste tõttu ei ole usaldusisikul kindlat teadmist, kas kontode saldod on enam-vähem sama suured ka praegu ja edaspidi kuni pankroti väljakuulutamiseni. Võlgnik vabanes vanglast 30.09.2022 ning tema kinnitusel ei ole ta pärast seda oma kontosid käsutanud. Usaldusisik eeldab, et võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkel tema kontodel olev summa hakkab täies ulatuses kuuluma pankrotivara hulka. Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuuluks või oleks varem kuulunud realiseerimisväärtust omavat materiaalset vara. Samuti puuduvad andmed mistahes alusel varaliste nõuete olemasolu kohta. Vanglas viibimise ajal puudus võlgnikul sissetulek. Loodetavasti hakkab ta edaspidi taas saama Sotsiaalkindlustusametilt pensioni ja puudega inimese sotsiaaltoetust. Võlgniku väitel püüab ta leida tööd ning hakata teenima töötasu. Kohustused Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:
21. Võlausaldaja nimi: Aadress: Võlasumma: Aktsiaselts PlusPlus Capital Osaühing Aktiva Finants OK Incure OÜ Intrum Debt Finance AG Elisa Teleteenused AS Maksu- ja Tolliamet Holm Bank AS OMEGA INVEST OÜ Politsei- ja Piirivalveamet Coop Pank AS A.K. R.A. R.L. Õ.P. O.K. A.B. S.T. J.R. KOKKU: menetlus@plusplus.ee ylar@julianus.ee mail@okincure.ee mail@intrum.ee elisa@elisa.ee emta@emta.ee info@holmbank.ee mail@omegainvest.ee ppa@politsei.ee info@cooppank.ee XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX XXX 8538,87 € 8104,45 € 1625,73 € 1342,18 € 684,48 € 550,00 € 484,14 € 324,30 € 164,00 € 7,97 € 4422,00 € 732,89 € 492,00 € 358,00 € 228,00 € 141,00 € 114,00 € 76,62 € 28 390,63 € Maksejõuetus Võlgnik on kasutanud krediiti, juurdlemata seejuures võetud kohustuste täitmise võimalikkuse üle. Tõenäoliselt puudus ka võlgnikule krediiti pakkunud isikutel mainimisväärne huvi võlgniku varalise võimekuse suhtes. Eeltoodust tuleneb, et krediidi taotleja sai kergelt ja kiiresti raha oma tarbimissoovide rahuldamiseks ning krediidi pakkujad on saanud nõudeõiguse, millel ei ole väärtust ega hakkagi olema. Enamik võlgnikku kohustavatest kohtulahenditest on tehtud
22. ja
23. aastal. 3 Võib eeldada, et kohustused on võetud mõnevõrra varem, so perioodil, mille kohta AS SEB Pank teavet ei anna, mis aga põhimõtteliselt välistab usaldusisiku poolt ammendava teabe kogumise ning takistab usaldusisiku ülesannete täitmist (puudub võimalus võlgniku poolt laenude võtmise aja, laenude mahu ja kasutamise viisi väljaselgitamise ning analüüsimise abil anda arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja tekkimise tõenäolise aja kohta). Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Kuna võlgnik suhtus varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergekäeliselt, on selle tagajärjeks maksejõuetus. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Edasise menetluse käigus on võimalik asjaolusid täpsustada, kuid esialgsetele andmetel on võlgnik olnud püsivalt maksejõuetu hiljemalt alates
24. aastast.
25. Usaldusisiku aruande kohaselt koosneb võlgniku teadaolev vara Sotsiaalkindlustusametilt loodetavasti saadavast sissetulekust, millest seaduse kohaselt arestitav osa on väga väike. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht on 28 390,63 eurot. Isegi kui võlgnik hakkab tulevikus teenima töötasu, on tema tervise seisundit ning hariduse ja kutseoskuste piiratust silmas pidades vähetõenäoline, et ta suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale võlgniku jooksva sissetuleku, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud R.J. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus (võlgniku suhtes toimub 22 täitemenetlust). 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks E.V., kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. 7.

§ 45

lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 8. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise 4 menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E.V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks.

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt XX.XX.XXXX. Usaldusisiku tasu 9.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed. Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 14 pooltundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär XXX eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu XXX eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (14 pooltundi) tuleb E.V. le tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata XXX eurot, millele lisandub käibemaks XXX eurot, kokku XXX eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 54

lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5