Obsah (7)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 20.05.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-121644 Tsiviilasi E. K., K. K.

§ 62lg 2).

2 Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 03.09.2021 esitatud ja 06.09.2021 täpsustatud hagiavalduse kohaselt on E. K. (hageja I) ja K. K. (hageja II) sündinud D. K.i (kostja) ja V. L. (hagejate seaduslik esindaja) kooselust. Vanemate kooselu on lõppenud 2019 aastal, mil kostja on kuriteo toimepanemises kinni peetud ja millele järgnevalt kannab ta kinnipidamisasutuses talle mõistetud vabaduskaotuslikku karistust. Kooselu lõppemise järgselt elavad hagejad koos emaga. Hageja I kulud moodustavad kokku 610,55 eurot, s.h korteri üür 150 eurot (450/3), kommunaalkulud 50 eurot (150/3), Internet 8,35 eurot (25/3), elekter 11,65 (35/3), võimlemise trennid 45 eurot, vitamiinid 10 eurot, juuksur 10 eurot, riided ja voodikomplektid 75 eurot, jalatsid 40 eurot, toitlustus 155, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid /vitamiinid 5 eurot, mänguasjad (s.h. raamatud) 20 eurot, jalgrattas, tõukerattas 5,95 eurot, tahvelarvuti 14,60 eurot. Hageja II kulud moodustavad kokku 608,55 eurot, s.h korteri üür 150 eurot (450/3), kommunaalkulud 50 eurot (150/3), Internet 8,35 eurot (25/3), elekter 11,65 (35/3), jalgpalli trennid 43 eurot, mähkmed 50 eurot, D vitamiinid 10 eurot, juuksur 10 eurot, riided ja voodikomplektid 75 eurot, jalatsid 40 eurot, toitlustus 155, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid /vitamiinid 5 eurot, mänguasjad (s.h. raamatud) 20 eurot, jalgrattas, tõukerattas 5,95 eurot, tahvelarvuti 14,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad kostjalt välja mõista mõlemale hagejale elatise alates 15.07.2021 kuni hagejate täisealiseks saamiseni summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui seadusega sätestatud elatise alamäär. 04.02.2022 täpsustasid hagejad oma nõuet ning palusid kostjalt välja mõista elatise alates 15.07.2021 kuni 31.12.2021 summas 292 eurot kuus ning alates 01.01.2022 kuni laste täisealiseks saamiseni PKS §-s 101 sätestatud määras. Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses nõuet osaliselt. Kostja on võimaluste piires püüdnud lapsi toetada paludes selleks abi oma lähedastelt ja tuttavatelt. Kostjale teadaolevalt on sel viisil hagejale I antud üle 150 euro sünnipäevakingituse ostmiseks ja samuti on saanud hageja seaduslik esindaja ülekandega raha laste vajadusteks. Kostja viibib vanglas ning tema võimalused lastele elatist anda on piiratud. Kostjal puudub regulaarne sissetulek ning ka vara, mille arvel võiks lapsi materiaalselt toetada. Hagejate nõude rahuldamine tähendaks seda, et vanglast vabanemise ajaks oleks kostjal tekkinud märkimisväärne võlg, mille tasumine võib osutuda mõistliku aja jooksul raskendatuks. Kostja jaoks on laste igakuised kulud arusaamatud ja ülepaisutatud. Justiitsministeeriumi tellimusel valminud ning Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi läbi viidud uuringu järgi kulub ühele lapse ülalpidamiseks Tallinnas 431 eurot kuus, millest mõlemad vanemad peaksid katma võrdse osa. Kostjale teadaolevalt hagejate seaduslik esindaja ei tööta ning ta saab linnalt sotsiaaltoetust, mis katab kulutused üürile ja kommunaalmaksetele. Muid sissetulekuid hagejate seaduslikul esindajal ei ole, mistõttu on arusaamatu, millisel viisil kavatseb ta katta oma osa laste ülalpidamises. Kostja hinnangul tuleb arvestada ka seda, et laste ülalpidamiseks vajalikust summast katab lastetoetus 60 eurot kuus lapse kohta. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ning võimalusi saada sissetulekut on ta suuteline käesoleval ajal tasuma elatistena kuni 100 eurot kuus üle lapse kohta. 3 Kohtu põhjendused 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot.
4. Käesolevas tsiviilasjas on kohus tuvastanud, et hagejate vanemateks on kostja ja V. L. (dtl 30, 31). Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejatega käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejatel on seega kostjast lahus elavate alaealiste lastena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Kohus selgitab, et nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saaks lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. 4 PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1).
5. Kohus selgitab, et kohtule esitatud elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist seega, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS §-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks oma ülalpidamiskohustust regulaarselt ja vähemalt miinimumulatuses elatise tasumisena täitnud. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud ega elatist igakuiselt tasunud, siis on elatise nõude esitamine kostja vastu iseenesest õiguslikult põhjendatud.
6. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista elatise miinimumsuuruses. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lastel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Kuna hagejad on palunud välja mõista elatise miinimumsuuruses, siis ei olnud hagejatel iseenesest vajalik esitada ka tõendeid igakuiste kulude olemasolu ja kandmise kohta. 6.1 Hagiavalduse kohaselt moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 610,55 eurot, s.h korteri üür 150 eurot, kommunaalkulud 50 eurot, internet 8,35 eurot, elekter 11,65, võimlemise trennid 45 eurot, vitamiinid 10 eurot, juuksur 10 eurot, riided ja voodikomplektid 75 eurot, jalatsid 40 eurot, toitlustus 155, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid /vitamiinid 5 eurot, mänguasjad (s.h. raamatud) 20 eurot, jalgrattas, tõukerattas 5,95 eurot, tahvelarvuti 14,60 eurot. Hageja II kulud moodustavad kokku 658,55 eurot (hagis märgitud 608,55 eurot), s.h korteri üür 150 eurot, kommunaalkulud 50 eurot, internet 8,35 eurot, elekter 11,65 eurot, jalgpalli trennid 43 eurot, mähkmed 50 eurot, D vitamiinid 10 eurot, juuksur 10 eurot, riided ja voodikomplektid 75 eurot, jalatsid 40 eurot, toitlustus 155, hügieenitarbed 10 eurot, ravimid /vitamiinid 5 eurot, mänguasjad (s.h. raamatud) 20 eurot, jalgrattas, tõukerattas 5,95 eurot, tahvelarvuti 14,60 eurot. 5 Kostja ei vaidlustanud hagejate kulusid trennile, juuksurile, hügieenile, ravimitele/vitamiinidele ning mänguasjadele ja raamatutele, s.o hageja I osas puudub vaidlus 90 euro ulatuses ja hageja II osas 88 euro ulatuses. 6.2 Hagejad on välja toonud eluasemekulud kokku summas 211,65 eurot, s.h üür 150 eurot, kommunaalkulud 50 eurot ja elekter 11,65 eurot. Hageja on esitanud kohtule ka üürilepingu, mille kohaselt tuleb tal igakuiselt tasuda üüri 450 eurot (dtl 91-98). Samuti nähtub üürilepingu p-st 1.3, et üüripinda kasutavad kolm inimest. Hageja poolt esitatud arved elektrienergia tarbimise eest ajavahemikus juuli 2021 kuni detsember 2021 moodustavad kokku summa 173,77 eurot (dtl 100-119) ning korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arved ajavahemikus juuli 2021 kuni detsember 2021 moodustavad kokku summa 709,04 eurot (dtl 120-125). Seega on hagejate leibkonna kogukulud eluasemele olnud perioodil juuli 2021-detsember 2021 (so kuue kuu jooksul) kokku 3 582,81 eurot (üür 2700 eurot + kommunaalkulud 709,04 + elekter 173,77), s.o keskmiselt 597,14 eurot ühes kuus. Ühe hageja osa sellest moodustab seega keskmiselt 199,05 eurot. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-69-13 (p 18) asunud seisukohale, et asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluaseme ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel, s.h ka kommunaalkulude kandmisel. Kohtu hinnangul on seega põhjendatud eluasemekulud mõlema hageja osas 199,05 eurot. 6.3 Hagejad on välja toonud kulutused riietele, jalanõudele ning voodikomplektidele kokku 115 eurot. Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et lapsed vajavad igapäevaselt riideid ja jalanõusid. Kasvueas lapse sage garderoobi uuendamine on hädavajalik ning oluline on asjaolu, et laps elab kliimavööndis, kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samas on kohus seisukohal, et igakuiselt ei ole vajalik riideid ega jalanõusid osta ning samuti saab valida millisest kauplusest ja millise hinnaga garderoobikaupasid osta. Samuti ei saa iseenesest voodikomplektide ostmist pidada ebavajalikuks. Samas puudub vajadus ka nende tihedaks uuendamiseks. Kohus peab põhjendatud riiete, jalanõude ja voodikomplektide kuluks kokku 80 eurot. 6.4 Hagejad on välja toonud kulutused toidule summas 155 eurot. Asjaolu, et inimesed tarbivad igapäevaselt toitu on üldtuntud ja tõendamist mittevajav asjaolu. Üldteadaolevalt vajavad lapsed lisaks igapäevastele toiduainetele ka nt puuvilju ja juurvilju ning nende toidulaud peab olema mitmekesisem. Kohtu hinnangul on 155 eurot igakuiselt mõistlik ja vajalik kulu. 6.5 Lisaks tavapärasele ravimi ja vitamiinikulule on hagejad välja toonud ka eraldi D-vitamiini kulu summas 10 eurot. Kohus asub seisukohale, et iseenesest ei ole D-vitamiini tarbimine ebavajalik, kuid seda ei tule teha aastaringselt. Arvestades, et antud vitamiine müüakse erinevates kogustes ja erinevas hinnaklassis ning aeg-ajalt tehakse ka sooduspakkumisi, siis peab kohus mõistlikuks kuluks 3 eurot. 6 6.6 Hagejad on välja toonud ka internetikulud summas 8,35 eurot, kulud jalgratastele, tõukeratastele ja tahvelarvutitele kokku summas 20,55 eurot kuus ning hageja II osas ka kulud mähkmetele 50 eurot. Arvestades laste vanusega asub kohus seisukohale, et hagejatel ei ole vaja iga aasta osta uut ja kallist tahvelarvutit ega ka jalgrattaid, tõukerattaid. Kõiki nimetatud tooteid saab osta ka soodsamalt ja järelturult. Samas ei saa pidada iseenesest ebavajalikuks internetikulusid, kuna ka internetist saavad lapsed vaadata harivaid videoid ning meelelahutuslikke multikaid. Arvestades, et hageja II on käesoleval ajal 3 aastane, siis ei pea kohus mähkmete kulu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt on nimetatud kulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud kokku 20 eurot. 6.7 Kostja on viidanud oma vastuväidetes Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse veebruar 2020 lõppraportile „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“. Kohus selgitab, et kostja poolt viidatud uuringust nähtuvad laste keskmised igakuised kulud. Kohtul tuleb kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda aga konkreetse isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei saa vähendada elatist üksnes tehtud analüüsi pinnalt. Seega ei pea kohus vajalikuks ega põhjendatuks elatist mingis osas vähendada lähtudes nimetatud uuringust. 6.8 Seega on hageja I põhjendatud igakuine kulu 547,05 eurot ja hageja II põhjendatud igakuine kulu 545,05 eurot. Kostja osa moodustab seega nendest vastavalt ca 274 eurot ja 273 eurot. Kohus ei pea vajalikuks sendi täpsusega kulusid arvestada, kuna kulud võivad kuude lõikes erineda.
7. Kostja on oma vastuses palunud arvestada ka asjaoluga, et hagejate seaduslikule esindajale laekub lastetoetus. Samuti on kostja viidanud, et laste ema on saanud ka toimetulekutoetust. 7.1 Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-35-17 p-s 20.3 märkinud, et lapse vajaduste kaetuse hindamisel saab kogumis muude asjaoludega arvestada ka selleks mõeldud riiklike vm lapsetoetustega. PHS §-de 15 ja 16 kohaselt on peretoetuste, mille liigiks on mh lapsetoetus, eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS-st ei tulenenud iseenesest, et kohus saaks miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS kohaselt tuleb nimetatut aga arvesse võtta ning vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus asub seisukohale, et ka kuni 31.12.2021 elatise suuruse määramisel saab arvestada lastetoetusega, kuna lastetoetus on ettenähtud tagamaks hagejate osaliste kulude hüvitamine. Seega tuleb kuni 31.12.2021 makstavalt elatiselt, s.o summadelt 274 eurot ja 273 eurot maha arvestada ½ lapsetoetust, see on 30 eurot ning tasutavaks elatiseks jääb 244 eurot ja 243 euro. Alates 01.01.2022 kehtivas elatise miinimumsumma suuruses on juba seadusandja arvestanud lapsetoetusega. 7.2 Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejate emale on laekunud perioodil 18.08.202118.01.2022 ühekordselt 16.09.2021 toimetulekutoetus summas 456,31 eurot (dtl 126). 7 Kohus selgitab, et toimetulekutoetuse saamine ei vabasta kostjat oma ülalpidamiskohustuse täitmisest ega vähenda kuidagi hagejate igakuiseid vajadusi. Seega ei ole põhjendatud nimetatud asjaoluga käesoleval juhul elatise suuruse määramisel arvestada.
8. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis on põhjendatud hageja II elatist alates 01.01.2022 vähendada 15 % võrra kuni hageja I täisealiseks saamiseks. Seega on hageja I põhjendatud elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt summas 213,44 eurot ja hageja II elatiseks 181,42 eurot. Alates 01.04.2022 on vastavateks summadeks 225,64 eurot ja 191,79 eurot.
9. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on viidanud menetluses oma halvale majanduslikult olukorrale tulenevalt asjaolust, et kostja viibib vanglas ning vabaneb alles 18.06.
10. Kohus selgitab, et vanem ei vabane lapse ülalpidamisekohustusest põhjusel, et ta ei saa vanglas viibimise tõttu sissetulekut teenida. Kostja viibib vanglas oma tegude tagajärjel ning on kuni vabanemiseni sisuliselt riiklikul ülalpidamisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tal ei oleks võimalik vangis olles üldse sissetulekut teenida. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama ning § 43 lg 1 kohaselt makstakse kinnipeetavatele ka töötasu. Kostja poolt kohtule esitatud Kinnipeetavate rahaliste vahendite arvestusest nähtuvalt on kostjal vabu vahendeid 1942 eurot, sh vabakasutuskontol 265,32 eurot ning täitmata on osaliselt nõuded Maksu- ja Tolliametile (dtl 55-61). Teiste nõuete olemasolu ei saa kohtu hinnangul olla samuti elatise vähendamise aluseks. Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 32-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite 8 saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard.
11. Kohus asub seega seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Alates 15.07.2021 kuni 31.12.2021 tuleb kostjalt välja mõista hageja I kasuks elatis summas 1353,81 eurot (s.o 244 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640,32 eurot (s.o 213,44 eurot kuus). Alates 01.04.2022 on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja I kasuks summas 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja mida on vähendatud 15 % võrra). Samuti on kostjalt põhjendatud hageja II kasuks välja mõista elatis alates 15.07.2021 kuni 31.12.2021 summas 1348,26 eurot (s.o 243 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 544,26 eurot (s.o 181,42 eurot kuus). Alates 01.04.2022 on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis hageja II kasuks summas 191,79 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ning mida tuleb vähendada kuni hageja I täisealiseks saamiseni 15 % võrra). Elatist indekseeritakse iga aasta
12. aprillil vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
13. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Hagejate taotlusel tuleb elatise summad tasuda hagejate seadusliku esindaja arveldusarvele igakuiselt
14. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
15. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist

§ 459lg 1 alusel.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 12. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises 9 abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 10