Obsah (4)

§ 152§ 104§ 108§ 179

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-260 Määruse kuupäev 26. september 2022 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Terje Pihlaku ja Peedo Pihlaku kaebus kohustada Tartu linna teos

) § 152 lg 1 p

1. Vastustaja ei toonud välja, millisel alusel tuleks menetlus lõpetada. Vastustaja leidis, et ta ei ole algatanud järelevalvemenetlust, ehkki on käinud kaebajate taotlusel kohapeal olukorraga tutvumas ning suunanud piirinaabreid kokkuleppe sõlmimisele. Vastustaja teostas ka enne kaebajate kohtusse pöördumist paikvaatlusi ning selgitas kaebajatele asjaolusid. Seega ei saa öelda, et vastustaja tegi toiminguid kohtusse pöördumise tõttu. Tegemist on vastustaja tavapärase tegevusega ehitusjärelevalve teostamisel. Praeguseks on saavutatud olukord, mida kaebajatele selgitati juba 31.01.2022, s.t naabrid peavad omavahel kokku leppima. Menetluskulude vastustaja kanda jätmine oleks ebaõiglane. Kaebuse eesmärki tuleb vaadata laiemalt, arvestades kaebajate põhjendusi järelevalvemenetluse alustamiseks. Kaebajate sooviks oli, et vastustaja viib läbi ehitusteatise menetluse, kuhu on kaasatud kaebajad. Vastustaja ei ole kaebajate soovitud kujul järelevalvemenetlust läbi viinud. Läbi ei ole viidud ka tugimüüri ehitusteatise menetlust või Ujula tn 69 elamu ehitusloa muutmise menetlust seoses tugimüüri rajamisega kaebajate ja kolmanda isiku vahelisele piirile. Paikvaatlus teostati järelevalve vajaduse hindamiseks. Vastustaja järelevalve ametnikud ei ole keeldunud paikvaatluste teostamisest ja seda oleks vajadusel tehtud ka ilma kaebuse esitamiseta. Kaebajad ja kolmas isik jõudsid kokkuleppele ilma vastustaja osaluseta. Kaebajad oleks võinud kohe kolmanda isiku poole pöörduda.
2. Kaebajad leidsid, et menetlus tuleb lõpetada

§ 152lg 1 p 4 alusel ning menetluskulud jätta vastustaja kanda.

Kaebajad esitasid menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid, mille järgi nende menetluskulud on kokku 3425 eurot, s.h kulutused õigusabile (esindajale) 3339 eurot (sisaldab käibemaksu). Kaebajad ei ole käibemaksukohustuslased. Kaebajad pöördusid 25.01.2022 vastustaja poole, kuna Puiestee tn 7d toimuv ehitustegevus oli ootamatult liikunud üle piiri kaebajate kinnisasjale ning kaebajatel puudus teave, kas linn oli lubanud taolist ehitamist. Enne vastustaja poole pöördumist suhtlesid kaebajad naabritega, kuid see lahenduseni ei viinud. Vastustaja seisukoht oli 31.01.2022, et rajatis ehitusteatist ega - projekti ei vaja ja tegemist on puhtalt kahe naabri vahelise tsiviilasjaga. Selleks, et vastustaja siiski teostaks järelevalvet, muutus vajalikuks kohtusse pöörduda. Vastustaja asus uuesti tegelema kaebajate murega

1. ja 18.02.2022 ning 04,
2. ja 09.03.
3. Järelevalvega seotud arutelude käigus osutus kaebajatel võimalikuks jõuda kokkuleppele naabritega ning kompromissina tehti betoonsein kaebajate kinnisasja piiril mõnevõrra madalamaks. Kaebajad tahtsid, et vastustaja teostaks järelevalvet Puiestee tn 7d toimuva ehitamise üle ning 3 pärast kaebuse menetlusse võtmist vastustaja seda ka tegi. Seeläbi on kaebajad oma kaebusega taotletud eesmärgi saavutanud ega soovi kohtus vaidlust jätkata. Arvestades vastustaja 31.01.2022 vastust kaebajatele puudub kahtlus, et 16.02 - 09.03.2022 toimunud järelevalve oli tingitud kohtusse pöördumisest.
4. Kolmandad isikud ei esitanud seisukohti menetluse lõpetamise aluse osas, menetluskulude nimekirju või kuludokumente. Kohtu seisukoht 9.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja tegi kaebuses nõutava toimingu.

1. Kaebuse nõudeks oli kohustada vastustajat teostama ehitusjärelevalvet Puiestee tn 7d kinnisasjal toimuva ehitamise seaduslikkuse kontrollimiseks. Kohus kaebuse menetlusse võtmisel nõude sõnastust ei muutnud. Kolmandate isikutena kaasas kohus nii Ujula tn 69 kui ka Puiestee tn 7d kinnisasjade omanikud, kuna ehitusdokumentide põhjal rajati tugimüür nende kinnisasjade piirile ning kujutas endast ühte osa Ujula tn 69 kinnisasjale elamu ehitamisest. Kaebajad tuginesid nii 25.01.2022 vastustajale esitatud taotluses kui ka kaebuses avalikõiguslikele asjaoludele - kaebajate hinnangul ehitatakse tugimüüri õigusliku aluseta ning kaebajaid ei ole ehitusõiguse andmise menetlusse kaasatud. Ka oma õiguste riivena tõid kaebajad välja avalik-õiguslikus vaidluses tähtsust omavaid asjaolusid - ehitis avaldab neile ülemäärast mõju, kuna kaebajate kinnisasja piirile tekib kõrge betoonmüür ning naaberkinnisasjal muudetakse pinnase kõrgust.
2. Kohtu hinnangul on vastustaja teinud kaebuses nõutava toimingu ehk teostanud ehitusjärelevalvet tugimüüri ehitamise üle. Vastustaja vastust kaebajatele 31.01.2022 (määruse punkt 3) ei saa mõista teisti kui keeldumisena ehitusjärelevalve tegemisest seoses tugimüüri ehitamisega. Kuid pärast kaebuse esitamist on vastustaja tema enda selgitusel teinud mitmeid toiminguid, mis on seostatavad just tugimüüri ehitamisega. Kui vastustaja jäi selle juurde, et kaebajate kinnisasja piirile ehitatava tugimüüriga tal midagi tegemist ei ole, siis puudus ka põhjus nõuda ehitajalt korduvalt selle tugimüüri teostusmõõdistuse esitamist, mida ehitaja lõpuks ka tegi. Kohus selgitas 04.02.2022.a määruses (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel), et kaebuse rahuldamise korral saab kohus kohustada vastustajat ehitusjärelevalvet algatama või selle algatamist uuesti kaaluma ning kohus ei saa vastustajale ette kirjutada, millisele tulemusele ta järelevalve teostamisel peab jõudma või milliseid otsuseid tegema. See selgitus on asjakohane ka praeguses määruses. Vastustaja teostas kaebajate soovitud järelevalvet ning määravat tähtsust ei ole sellel, kas ja millise tulemuseni seejuures jõuti.
3. Sealhulgas ei saa määravat tähtsust omistada sellele, et ka praegu ei ole kaebajate kinnisasja piiril paikneva tugimüüri osa kohta esitatud eraldi ehitusteatist ja ehitusprojekti. Kohtusse pöördumise eesmärki ei saa vaadata nii kitsalt. Ehitusteatise esitamine ei ole ainus ehitise dokumenteerimise ja seadustamise viis ning ei pruugi üldse olla sobilik siis, kui ehitamist seadustatakse nii-öelda tagantjärele. Kohtu hinnangul on tugimüür ühtne rajatis ning seda ei saa jagada Ujula tn 69 ja Puiestee tn 7d piiril paiknevaks osaks (selle ehitamine on ette nähtud ehitusloas) ning Puiestee tn 7d ja kaebajate kinnisasja piiril paiknevaks osaks (kaebajate hinnangul on nõutav ehitusteatis, vastustaja arvates ei ole ehitamiseks vaja mingeid vastustaja 4 haldusakte või toiminguid). Ehitisregistrist asja juurde võetud dokumendid nägid ette tugimüüri rajamise nii, et see paiknes ainult Ujula tn 69 ja Puiestee tn 7d kinnisasjade piiril (tl 25, 29). Kaebajad esitasid vastustajale ja hiljem kohtule nõude teha ehitusjärelevalvet, kuna tugimüüri ehitati ka Puiestee tn 7d kinnisasja ja kaebajate kinnisasja piirile (kaebajate kinnisasja suunast tehtud fotod enne ehitamist tl 32, kaebuse esitamise ajal tl 31, pärast tugimüüri valmimist tl 57). 22.02.2022 koostatud teostusjoonisel (tl 60) on tugimüür ühtse ehitisena kajastatud nii, nagu ta tegelikult ehitati.
4. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebajad ei taotle menetluse jätkamist tuvastamisnõudes (

§ 152lg 2).

14. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 40 eurot kuulub

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastamisele.

Kohus tagastab riigilõivu kaebajate soovitud isikule ja aadressile. Riigilõiv tagastatakse pärast määruse jõustumist. 15.

§ 108

lg 4 ja 6 tuleneb, et menetluse lõpetamise korral kannab reeglina menetluskulud kaebaja. Menetluse lõpetamisel

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.

1. Pooled on eri meelt selles, kas kaebuses nõutud toimingu tegemine oli tingitud kaebuse esitamisest. Kaebajate lõppeesmärgiks halduskohtule kaebuse esitamisel saab pidada seda, et tugimüüri ehitamine toimuks ehitusloa või ehitusteatise ja projekti alusel ning kaebajatel oleks võimalik esitada ehitamise kohta oma seisukohti. Kaebajad avaldasid kaebuses, et nad ei välista täielikult tugimüüri ehitamist, kuid soovivad, et seda tehakse seaduslikult ja kaebajate võimalusega olla ehitusteatise menetlusse kaasatud. Samal ajal oli kaebajate ja kolmandate isikute vahel ka eraõiguslik vaidlus seoses sellega, et ehitamine toimus ja tugimüür osaliselt paikneb kaebajate kinnisasjal. Kaebajate selgituse põhjal sõlmisid nad kokkuleppe, mis hõlmas ka ehitise omadusi (tugimüür ehitati algselt kavandatust madalam). Vastustaja kinnitusel ta kokkuleppe sõlmimises ei osalenud. Samas vastustaja tegevuse tulemusena on saavutatud see, et tugimüüri kohta on olemas korrektsed teostusjoonised. Kohus on kokkuvõttes seisukohal, et kohtusse pöördumine võis kaebajate avalik-õigusliku eesmärgi saavutamisele vähemalt osaliselt kaasa aidata. Vastustaja tegi paikvaatlusi, nõudis ehitajalt tugimüüri ehitamise korrektset dokumenteerimist ja saavutas selle. Vastustaja toimingud võisid kaasa aidata kokkuleppe sõlmimisele, mille tulemusena rajatav tugimüür muuhulgas muutus kaebajatele avalik-õigusliku ehitusvaidluse tähenduses vastuvõetavaks. Õiglane ei ole jätta menetluskulud täies ulatuses kaebajate kanda, kuna vastustaja tegevus(etus) andis põhjust pöörduda kohtusse (vt määruse punkti 5). Samuti ei ole õiglane jätta menetluskulusid täies ulatuses vastustaja kanda, kuna kaebajad ei andnud vastustajale võimalust probleemi lahendada, vaid sõlmisid ilma vastustaja osaluseta kokkuleppe, millega nii järelevalve kui ka kohtuvaidluse jätkumise vajadus kadus. Kohus jätab menetluskuludest 1/2 kaebajate kanda ja 1/2 vastustaja kanda.
2. Menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid on esitanud kaebajad. Kaebajad nimetavad menetluskuluna tasutud riigilõivu 80 eurot. Kuna 40 eurot riigilõivust 5 tagastatakse, siis saab menetluskuluna arvesse võtta 40 eurot. Kaebajatel on tekkinud tõendite (kinnistusraamatu väljavõtete) kogumisega seoses kulu 7,20 eurot (sisaldab käibemaksu). Tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kaebajatele on esitatud arve õigusabi (esindaja) kulu eest 3339 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohtu hinnangul ei ole õigusabi kulu täies ulatuses põhjendatud. Menetluskuluna ei saa nõuda vandeadvokaadi abi töö eest makstud tasu, kuna see isik ei ole kohtumenetluses kaebajate esindajana tegutsenud. Kaebus sisaldab olulisel määral eraõiguslikke väiteid ja põhjendusi, millele halduskohtus tugineda ei saa. Kaebajatel tuli esitada täiendav seisukoht eeltoodud põhjusel ning seetõttu, et kaebajad ei tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Halduskohtu pädevuses olevas osas ei ole vaidlus keerukas või mahukas. Kohus peab vajalikuks ja põhjendatuks kulutusi õigusabile 1200 euro ulatuses (sisaldab käibemaksu).
3. Vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega 40 + 7,20 + 1200 = 1247,20 eurot. Sellest summast poole ehk 623,60 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja. Kuna kaebajate kaebeõigus tugineb sellel, et nad on Puiestee tn 11a kinnisasja ühisomanikud, siis mõistab kohus menetluskulud välja kaebajate kasuks ühiselt.
4. Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime ja muude isikuandmete avaldamata jätmiseks (

§ 179lg 2, § 175 lg 3-5).

Taotlus tuleb kohtule esitada enne määruse jõustumist. Hiljem on küll võimalik avaldatud määrust muuta, kuid juba toimunud avaldamist ei saa olematuks teha. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik 6